← Eesti

2-10-54457/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-54457 Tsiviilasi OÜ Võru Autoaed hagi Nordeco Technologies OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 820,29 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nordeco Technologies OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Nordeco Technologies OÜ (registrikood: 11651232; asukoht: Kohtla-Järve Outokumpu 7-45), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Vastustaja (hageja): OÜ Võru Autoaed (registrikood: 10474199; asukoht: Võru Tallinna mnt 40), esindaja Feliks Luiksaar
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus ja esindajad RESOLUTSIOON teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
  8. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Võru Autoaed kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. OÜ Võru Autoaed esitas 02.11.
  10. a hagi Nordeco Technologies OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja Võrus Jüri 38A asuva kinnistu koos sellel paikneva ärihoonega müügilepingu alusel ja on omanikuna kantud kinnistusraamatusse 28.10.
  11. a. Kinnistu Jüri 38 Võrus kuulus kuni
  12. a augustini Volante OÜ-le, milline võõrandas selle kostjale, millise ainuosanikuks on Volante OÜ ise. Kostja suulise kokkuleppe alusel hagejaga kohustus Volante OÜ tasuma hagejale viimase poolt AS Võru Soojus arvete alusel tasutud soojusenergia eest vastavalt hageja poolt Volante OÜ esitatavatele arvetele. Eelnimetatud suulise kokkuleppega võetud kohustust täitis kostja ainuosanik Volante OÜ. Hageja poolt
  13. a veebruari soojusenergia kohta esitatud 04.03.
  14. a arve nr 27 ja märtsikuu soojusenergia kohta esitatud 06.04.
  15. a arve nr 34 jättis kostja tasumata. Hageja poolt Volante OÜ
  16. a märtsis ja aprillis esitatud arvetega oli määratud ka kokkuleppeline viivis 0,5% päevas, millisele Volante OÜ ei ole vastu vaielnud ja mida ta on seega aktsepteerinud kokkuleppelise viivise määrana. Seisuga 21.10.
  17. a on kogunenud viivise suuruseks kokku 13 580.55 krooni. Kohtupraktikat arvestades taotles hageja viivise väljamõistmist kostjalt suuruses, mis ei ületa tema põhivõlga, s.o 12 834,70 krooni. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 12 834.70 krooni ja viivised 12 834.70 krooni.
  18. Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna hageja on hagis tuginenud lepingulisele suhtele hageja ning OÜ Volante vahel, jäi kostjale selgusetuks, miks on hagi esitatud OÜ Nordeco Technologies vastu. Hageja poolt esitatud hagist ega esitatud tõenditest ei ilmne, mis mahus on kostja AS Võru Soojus soojusenergiat tarbinud. Kui soojusenergiat tarbis vaid OÜ Nordeco Technologies, jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja AS Võru Soojus poolt esitatud küttearveid tasuma hakkas. Hageja poolt AS Võru Soojus tehtud ning hagiavaldusele lisatud maksetelt ei nähtu, et AS Võru Soojus tasutu oleks just kostja soojusenergia arve. Kostja ei nõustunud ka hageja poolt esitatud viivisearvestusega, mis tugineb märtsikuu ja aprillikuu arvel märgitud viiviseprotsendile 0,5% päevas. Kui arve saaja arvele märgitud 2 viivisega ei nõustu, puudub arve esitajal õigus ühepoolselt viivise määra kehtestada ning vastavas määras arve saajalt viivist nõuda. MAAKOHTU LAHEND
  19. Tartu Maakohus rahuldas 21.06.
  20. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Nordeco Technologies OÜ-lt välja OÜ Võru Autoaed kasuks 908,88 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kohus nõustus hagejaga, et hagi on õigesti esitatud kostja kui selle kinnistu omaniku vastu, kes hagiavalduse kohaselt kasutas soojusenergiat, mille eest hageja hagiavalduse kohaselt on AS-ile Võru Soojus tasunud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt (tl 9) on Nordeco Technologies OÜ kinnistu Võrus Jüri tn 38 omanik. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt (tl 87) avaldas kostja juhatuse liige A. Uibokand, kes on ka OÜ Volante juhatuse liige, et soojusenergia kasutamise eest maksis OÜ Volante, aastaid oli OÜ Volante varem tasunud endisele selle kinnistu omanikule Eesti Postile. Seda suulist kokkulepet kinnitavad ka kohtule hageja poolt esitatud arvete koopiad (tl 10-12) ja pangatehingute väljavõte (tl 13), millest nähtuvalt on OÜ Volante tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel detsember 2009 - veebruar 2010 Jüri 38 soojuse eest hagejale. A. Uibokand kinnitas istungil (tl 89), et ta oli vaidlusalusel perioodil ka OÜ Volante juhatuse liige ning hagejaga oli neil kokkulepe soojuse eest maksmise kohta. Seega oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille alusel Volante OÜ poolt, kes oli varem ka kinnistu Jüri 38 omanik, pidi toimuma tasumine hagejale Jüri 38 kasutatud soojusenergia eest, kuigi kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt kuulus Jüri 38 kinnistu juba enne hageja poolt kinnistu Jüri 38A omandamist kostjale (tl 8, 9). Paljasõnaline on hageja väide, et Volante OÜ oli sel perioodil kostja ainuosanikuks. Avaliku äriregistri kandest (tl 75) nähtuvalt oli sel perioodil kostja ainuosanikuks Sienazis OÜ. Mõlema äriühingu juhatuse liige oli A. Uibokand. AS Võru Soojus tõendist (tl 52) nähtuvalt on Jüri 38 ja Jüri 38A hooned kuulunud ajalooliselt ühtsesse küttesüsteemi, mille liitumispunkt termosõlm asub Liiva 11b kinnistul asuvas garaažiboksis. Hageja poolt vande all antud ütlustest (tl 87) nähtub, et hageja hoones Jüri 38A kütet ei kasutanud,
  21. a sügisel septembris-oktoobris lasti vesi välja ning köetav oli vaid kostjale kuuluv aadressil Jüri 38 asuv hoone (tl 87). Hageja poolt esitatud AS Võru Soojus kirjalikest andmetest soojuse tarbimise kohta (tl 53) nähtub, et alates oktoobrist
  22. a on Jüri 38 ja 38A ühtses süsteemis sooja tarbimine oluliselt vähenenud. Arvete koopiatest (tl 1012) ja pangatehingute väljavõtetest (tl 13) nähtuvalt on OÜ Volante tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel detsember 2009 - veebruar 2010 Jüri 38 soojuse eest hagejale. Arvete koopiatest (tl 14,15) nähtuvalt on hageja saatnud arved Volante OÜ-le 04.03.
  23. a 8,403 MWh soojusenergia eest 6858,50 krooni ja 06.04.
  24. a 7,322 MWh soojusenergia eest 5976,20 krooni tasumiseks. Samas suuruses on AS Võru Soojus poolt esitatud soojusetarbimise arvestus kogu tarbija Jüri 38A osas (tl 53) ning maksekorraldustest (tl 19,20) nähtuvalt on hageja samasuurustes summades ka 03.03.
  25. a ja 06.04.
  26. a AS-ile Võru Soojus soojuse eest tasunud. Kohus luges paljasõnaliseks kostja esindaja poolt vande all antud seletuse (tl 89), et ühtegi algnäitu, millest arvestust alustati, kostjale ei näidatud, mistõttu oli arusaamatu, mis mahus teenust osutati. Hageja esindaja vande all antud seletusest

(87)nähtub, et tal oli AS-iga Võru Soojus leping, kes esitas arve, mille omakorda esitas hageja suusõnalise kokkuleppe alusel A. Uibokandiga edasi OÜ-le Volante tasumiseks. Hageja poolt OÜ-le Volante esitatud arvetelt nähtub, et kõigil neil on fikseeritud soojamõõturi alg- ja lõppnäit ning tarbitud 3 soojusenergia kogus. Nende näitude alusel on kostja ka kolmel kuul OÜ Volante kaudu soojusenergia tarbimise eest tasunud ega ole seda vaidlustanud. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Seega oli pooltevahelistes suhetes tekkinud praktika, mille kohaselt kostja tasus OÜ Volante kaudu hagejale tarbitud soojusenergia eest hageja poolt esitatud soojamõõturi näitude järgi. Kostja seaduslik esindaja A. Uibokand seletas, et veebruaris või märtsis
  1. a oli keskkütteavarii Jüri 38a hoone ühes osas lõhkikülmunud radiaatori tõttu. Avarii likvideerimise maksis hageja AS-ile Võru Soojus kinni. Pooled ei ole kohtule esitanud keskkütteavarii kohta teisi tõendeid peale oma vande all antud seletuste. Seetõttu kohus leidis, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, mis tõendaksid hageja poolt hoone Jüri 38a osalist kütmist. Seega ei ole kostja tasunud hagejale
  2. a veebruaris kasutatud soojusenergia eest esitatud 04.03.
  3. a arve nr 27 alusel ja märtsikuus
  4. a kasutatud soojusenergia eest esitatud 06.04.
  5. a arve nr 34 alusel kokku 12 870,70 krooni, kuigi hageja ise on selle summa vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 03.03.
  6. a ja 06.04.
  7. a AS-ile Võru Soojus tasunud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS §-s 103 nimetatud asjaolude esinemise tõttu. Kohus nõustus kostjaga, et pooltevaheline kokkulepe seaduses sätestatust kõrgemas intressimääras ei ole tõendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja arvetele märkinud märtsis ja aprillis
  8. a viivise suuruseks 0,5% päevas (tl 14, 15). Ka hageja vande all antud seletusest ei nähtu viiviste maksmise suuruse osas poolte kokkulepet. Kohus nõustus kostjaga, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 märkinud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks ning arvele märgitud (kuigi varem kokkuleppimata) viivis oleks arve saajale siduv, peaks adressaadile allkirjastamiseks antud arvel olema selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Seega ei tähenda pelgalt arve vastuvõtmine arve adressaadi poolt seda, et adressaat nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varasem kokkulepe puudub. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist (näiteks kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms). Praeguses asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kostja ei olnud arvete adressaadiks ning ei ole kunagi väljendanud oma nõustumust arvetel märgitud viiviseprotsendiga. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt arvetel märgitud viivist, sest arvetel märgitud viivis 0,5% päevas ei ole käesolevas tsiviilasjas poolteks olevate isikute kokkuleppe osaks saanud. Seetõttu tuleb käesolevas asjas lähtuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast. Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, millal kostja sai vaidlusalused arved kätte, tuleb käesolevas asjas arvestada viivist hagiavalduse koos lisadega kostjale kättetoimetamise päevast, s.o. 21.02.
  9. a. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 21.02-30.06.2011 - 1%, 01.07.-31.12.2011 - 1,25%, 01.01.2012 - käesoleva ajani - 1%. Seega on viivise arvestus kroonides 21.02-30.06.2011 (8%x12 834,70:365x130) = 365,70 krooni; 01.07.-31.12.2011 (8,25%x12 834,70:365x184) = 533,78 krooni; 01.01.2012-21.06.2012 (8%x12 834,70:365x173)= 486,66 krooni; seega on viivised kokku 1386,14 krooni, s.o 88,59 eurot. 4 Asjakohased ei ole käesolevas tsiviilasjas hageja viited kostja juhatuse liikme Andres Uibokandi manipulatsioonidele seoses juriidiliste isikute omandamisega ja nende võõrandamisega ning kostja viited VÕS § 80 lg-le 1 ja 1018 lg-le
  10. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt vaid mõne protsendi ulatuses üle poole haginõudest jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 poolte enda kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  11. Nordeco Technologies OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohtu otsus motiveerimata ning vastuolus materiaalõigusega. Maakohus põhjendab hagi rahuldamist soojaarvetest tuleneva nõude osas vaid asjaoluga, et Nordeco Technologies OÜ oli Jüri 38 hoone omanik. Apellandile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel pidas kohus hagi rahuldamist võimalikuks. Apellant juhib tähelepanu, et Jüri 38 ja Jüri 38A hooned asuvad eraldiseisvatel kinnistutel, mistõttu vaidlust pole võimalik lahendada nt kaasomandit reguleerivate sätete alusel. Vastustaja ei ole võrguettevõtja kaugkütteseaduse mõistes, mistõttu poolte suhetele ei laiene ka kaugkütteseaduse sätted. Vastustaja sõlmis liitumislepingu ja soojuse ostu-müügilepingu AS-iga Võru Soojus. Ostetava soojusenergia edasimüümiseks sõlmis vastustaja võlaõigusliku lepingu OÜ-ga Volante ning mille alusel esitati viimasele ka arveid, mille üle puudub vaidlus. Seega oli vastustajal lepinguõiguslik alus nõuda soojusenergia edasimüümisel esitatud arvete tasumist OÜ-lt Volante. Seevastu Nordeco Technologies OÜ ei olnud viimati nimetatud võlaõigusliku lepingu pooleks ning tema võlaõiguslikud suhted piirdusid vaid OÜ-ga Volante. Eeltoodust tulenevalt sai OÜ Võru Autoaed esitada oma nõude vaid OÜ Volante vastu, samal ajal kui Nordeco Technologies OÜ vastutab omakorda OÜ Volante ees, mitte aga otse OÜ Võru Autoaed ees. Asjaolu, et Nordeco Technologies OÜ oli samal ajal Jüri 38 omanik, ei oma siinkohal tähtsust, sest OÜ Võru Autoaed on sõlminud lepingu sooja edasimüügiks hoopis OÜ-ga Volante. Antud juhul pole ka põhjust väita, justkui Nordeco Technologies OÜ oleks eelviidatud lepingust tulenevad õigused ja kohustused kuidagi üle võtnud vms, sest ta pole selleks kunagi soovi avaldanud. Samuti ei saa väita, et viidatud leping oleks Jüri 38 kinnistu omandamisega Nordeco Technologies OÜ-le üle läinud, sest Nordeco Technologies OÜ oli omandanud Jüri 38 kinnistu kolm kuud enne seda, kui vastustaja sõlmis OÜ-ga Volante kõnesoleva lepingu; 2) ei ole vaidlusalust nõuet võimalik esitada ka lepinguvälisel alusel. Kuivõrd OÜ Võru Autoaed on soojusenergiat edasi müünud OÜ-ga Volante sõlmitud lepingu alusel, pole tal võimalik sama nõuet esitada lepinguvälisel alusel. Samas vastustaja pole maakohtus seda asjaolu ka välja toonud, seega tuleb lepinguväliste sätete kohaldamise võimalikkus antud vaidluses tähelepanuta jätta.
  12. OÜ Võru Autoaed vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) leiab vastustaja, et käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks TsMS § 643 lg 1 kohaselt. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, millist konkreetset asjaolu või tõendit, aga samuti materiaalõiguse normi on apellant silmas pidanud, 5 kui ta on väitnud, et maakohtu otsus on motiveerimata. Apellandi väide, et maakohtu otsus on vastuolus materiaalõigusega, on vastuolus TsMS § 633 lg 3 p 1 ja 2 nõuetega; 2) esitati hagiavaldus õigesti Nordeco Technologies OÜ vastu, kui selle kinnistu omaniku vastu, kes hagiavalduse kohaselt kasutas soojusenergiat. Kinnistu Jüri 38 Võrus kuulus Volante OÜ-le, kes korraldas selle võõrandamise oma tütarfirmale Nordeco Technologies OÜ-le ja tasus jätkuvalt viimase ainuosaniku soojaarveid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  14. juuni
  15. a otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  16. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooltevahelise praktika kohaselt oli kostjal kohustus tasuda Volante OÜ vahendusel soojusenergia eest hagejale. Asjast ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjal oli tekkinud kohustus tasuda hagejale soojusenergia eest. Kostja kohustus saab tuleneda lepingust või seadusest. Hageja ei ole esitanud väidet, et hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe. Kinnisasja omaniku kohustustus tasuda kinnisasjal asuvate hoonete vm soojustarbimise eest ei tulene ka seadusest. Asjas puuduvad väited, millest saaks tuletada, et kostja oli solidaarvõlgnik lepingulises suhtes olevale OÜ-le Volante. Menetluses on tuvastatud, et hageja ja Volante OÜ sõlmisid suulise lepingu, mille alusel kohustus hageja esitama Volante OÜ-le soojusenergia eest arveid ja Volante OÜ kohustus esitatud arvete alusel tasuma hagejale. Sellise kokkuleppe sõlmimist on kinnitanud vande all ülekuulatud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Ivo Ossis (tl 87) ja kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Andres Uibokand (tl 89). Hageja ja Volante OÜ vahelist lepingulist suhet kinnitab ka see, et hageja on alates
  17. a novembrist esitanud arveid soojusenergia eest Volante OÜ-le, kes
  18. a novembri ja detsembri ning
  19. a jaanuari arved ka tasus. Hageja 26.04.
  20. a nõudekiri
  21. a veebruari ja märtsi arvete tasumiseks on samuti esitatud Volante OÜ-le (tl 25). Nordeco Technologies OÜ kanti Jüri tn 38 omanikuna kinnistusraamatusse sisse 02.09.
  22. a. Eeltoodust tuleneb, et hageja käsitles võlgnikuna lepingupoolt ehk OÜ-d Volante. Samuti nähtub materjalidest, et hageja sõlmis soojusenergia tasumise kohta lepingu OÜ-ga Volante ajal, mil vaidlusaluse kinnisasja omanik oli kostja. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi arvet, ka hagile lisatud arved on esitatud OÜ-le Volante mitte kostjale, kiri täitmise kohustamiseks on hageja poolt edastatud OÜ-le Volante. Menetluses ei ole tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud soojusenergia tasumise või tarbimise osas mingeid kokkuleppeid, sh ei ole hageja ja kostja kokku leppinud, et kostja tasub Volante OÜ vahendusel hagejale soojusenergia eest. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et asjaolu, et kostja oli samal ajal Jüri 38 omanik ja kasutas tegelikult soojusenergiat, ei too kaasa hageja nõude esitamise õigust käesolevas asjas esitatud asjaolude alusel.
  23. Õige on apellandi seisukoht selles, et nõuet kostja vastu ei ole võimalik esitada ka lepinguvälisel alusel, kuivõrd hageja on soojusenergiat edasi müünud OÜ-ga Volante sõlmitud lepingu alusel. Kuna hagi on esitatud Nordeco Technologies OÜ vastu, kellel ei tekkinud lepingu ega seaduse alusel kohustust tasuda soojusenergia eest hagejale, tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. 6
  24. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt OÜ Võru Autoaed kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.