Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 10.00 eurot. Asjaolud Tallinna Linnakohtu 08.10.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2/32-3231/04 seati XXX üle eestkoste ning eestkostjaks määrati Tallinna linn. Ühtlasi keelati XXX iseseisvalt kõikide tehingute tegemine ning ta tunnistati valimisõiguse osas teovõimetuks. 25.03.2011 määrusega pikendas Harju Maakohus XXX eestkostja ülesandeid täitma määratud eestkosteasutuse Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) eestkostja ülesandeid kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni viieks aastaks. 11.12.2015 määrusega algatas kohus hagita menetluse XXX üle seatud eestkoste jätkumise ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks, määras puudutatud isikule esindaja riigi arvel ja määras läbi viia XXX suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Puudutatud isiku määratud esindaja seisukohad Määratud esindaja ülesandeid täidab kohtumenetluses vandeadvokaat Leino Biin. Esindaja hinnangul on eestkoste jätkumine vajalik. Valga Tugikeskuse töötaja on vestluses esindajaga märkinud, et XXX mingil juhul iseseisvalt oma elu korraldamisega ja ise enda eest hoolitsemisega hakkama ei saa. Rääkimata muust vajab XXX kõrvalabi riietamisel, hügieenitoimingute tegemist, osaliselt söömisel jne. XXX tervislik seisund ei ole eestkoste seadmisest arvates oluliselt muutnud ning isiku arengut ei ole toimunud. Seega on vajalik eestkoste jätkamine. Esindaja on seisukohal, et eestkoste ülesannete ringi muutmine ei ole vajalik ja põhjendatud. XXX vajab eestkostet tema elu korraldamisel ja kõikideta asjade ajamisel. Eestkostet tuleks pikendada maksimaalseks lubatud tähtajaks. Eestkostja isikuks saab olla senine eestkostja. XXX ärakuulamine kohtu poolt ei ole esindaja hinnangul võimalik (isik ei väljenda end artikuleeritud kõnes). Eksperdi arvamus Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega määras kohus läbi viia XXX suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohtuekspert Siim Kail esitas 15.12.2015 kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX. Ekspertiisil on kasutatud XXX(uuritava), XXX toimikus olevaid ja psühhiaatrilisel uurimisel kogutud andmeid. Kohtuekspert kohtus uuritavaga ja tutvus tema kohta olevate andmetega XXX15.12.2015. Uuritav on kogu XXXviibimise ajal olnud valdavalt ühetaolises seisundis: on kõnetu, rahuolekus koogutab end stereotüüpselt, aeg-ajalt üritab süüa kõlbmatuid asju, reageerib oma nime ja toidu peale, sööb püreestatud toitu ja WC-d kasutab iseseisvalt, lahti riietub ise, rõivastumisel vajab abi. Hügieenitoiminguid raskendab uuritava veekartus. Uuritav on rahumeelne ja sõnakuulelik. Kehaliselt on uuritav füüsiliselt alaarenenud mees, välimik vastab eelpuberteediealisele. Uuritav kõnnib kohmakalt kandadel. Uuritava suu on avatud, keel väljas, suust süljevool. Vaimselt on uuritav teadvusel, kõneoskus puudub. Reageerib oma 2 nimele, lihtsatele korraldustele. Uuritav orienteerub tuttavas ümbruses. Uuritava vaimne võimekus vastab raskele vaimsele alaarengule. Uuritav on passiivne, valdavalt huvitu ümbritseva suhtes. Uuritava emotsioonid on vähediferentseerunud. Uuritaval on diagnoositud raske vaimne alaareng ning Downi sündroom. Uuritav ei ole raske vaimse alaarengu tõttu, mis on hõlmatav mõistega nõrgamõistuslikkus ja on kestva iseloomuga, omandanud iseseisvaks elukorralduseks vajalikke oskusi. Uuritaval esinev nõrgamõistuslikkus on sellise ulatusega, et uuritav sõltub kõigis igapäevatoimingutes hooldekodu personalist, ta on vajanud 2004 aastast eestkostet ja tema vaimne võimekus ei ole paranenud. Eeltoodu põhjal on ekspert seisukohal, et : 1) XXX esineb nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning oma elu iseseisvalt korraldada. 2) XXX ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 3) XXX vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, sh pisitehinguid. 4) XXX vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. 5) XXX vaimne seisund ei luba tal asjakohaselt osaleda ärakuulamisel kohtuistungil või tavapärases keskkonnas. Ärakuulamine ei kahjusta XXX vaimset tervist. 7) XXX huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu, ta vajab eestkostjat. 8) Eestkostja ülesannete ringi kuuluvad hoolitsemine eestkostetava igapäevaelu korraldamise eest, eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitse ja temale vajalikul määral ravi-ja sotsiaalteenuste tagamine, eestkostetava seaduslikuks esindajaks olemine, eestkostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemine, lähtumine oma tegevuses eestkostetava huvidest, eestkostetava ööpäevaringse hoolduse ja järelvalve kindlustamine, andmete esitamine kohtule eestkostetava vara kohta, aruande esitamine kohtule enda ülesannete täitmise kohta, kohtu teavitamine asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada. XXX vajab eestkostjat 5 aasta vältel. Eestkosteasutuse seisukoht 21.12.2015 esitas Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) seisukoha eestkoste pikendamise osas, milles märkis, et eestkoste pikendamise vajadus on olemas. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole XXX võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, tegema tehinguid ega ennast esindama. Ta vajab õiguste ja huvide kaitseks ning toimetuleku tagamiseks eestkostet. Eestkostja kohustuseks on vajalik jätta eestkostetava kõigi asjade ajamine. Linnaosavalitsus on seisukohal, et eestkostja ülesandeid XXX osas peab jätkuvalt täitma Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, kuna neil puuduvad andmed teistest isikutest, kes sooviksid ja sobiksid täitma eestkostja kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult 3 nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus, hinnates kohtule esitatud ekspertiisiakti ja kõiki dokumentaalseid tõendeid kogumis, võttes arvesse eestkosteasutuse ja puudutatud isiku määratud esindaja kirjalikud arvamused, asub seisukohale, et XXX üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Kuni sobiva füüsilise isiku leidmiseni tuleb eestkostjaks jätta Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu). Kuna PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, saab eestkostja ametiaega pikendada kuni viieks aastaks.
lg 5 kohaselt ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Kohtu hinnangul ei ole XXX ärakuulamine kogutud tõendite põhjal võimalik, kuna XXX ei ole tuginedes eksperthinnangule ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Ka XXX määratud esindaja hinnangul ei ole ärakuulamine võimalik. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule kirjaliku aruande. Kohus kohustab eestkostjat esitama aruande iga aasta 15. märtsiks. PKS § 206 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkostet lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XXXriigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.