Obsah (5)

§ 230§ 459§ 164§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013. a Tartu Tsiviilasja number

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb hagejal tõendada, et esinevad elatise vähendamist õigustavad asjaolud. Hageja taotles elatise vähendamist seoses materiaalse olukorra raskenemisega ning viitas hagis asjaolule, et tal sündis kooselust 09.12.

1. a laps. 2 Perekonnaseaduse kohaselt on elatis põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud andma (PKS § 96) ja alaealine laps õigustatud saama (PKS § 97 p 1). Vanematel on PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2. a on kuupalga alammäär 290 eurot, elatise miinimummäär ühe lapse kohta on 145 eurot. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus rõhutas, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Samas ei tähenda see, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (3-2-1-93-08, 3-2-1-127-09). Kohus oli seisukohal, et hageja väide materiaalse olukorra halvenemise kohta, on tõendamata. Asja materjalidest ei tulene, et hageja materiaalne olukord on võrreldes ajaga, mil kohus lahendas tsiviilasja 2-11-19868, halvenenud. Hageja keskmine brutotöötasu oli 811,72 eurot. 01.06.

1. a seisuga on hageja keskmine brutotöötasu 894,82 eurot. Teise lapse sünd võib olla tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks, kuid juhul, kui teise lapse ülalpidamiseks jääb vahendeid vähem kui minimaalsed 145 eurot (üks lastest osutuks vähem kindlustatuks kui teine) ning vanemal endal ei ole võimalik säilitada minimaalselt vajalikku elustandardit. Hageja ülalpidamisvõime on arvestades hagejat ennast ja kahte ülalpeetavat 298,30 eurot inimese kohta, kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõime on 126,08 eurot inimese kohta. Kohus märkis, et tsiviilasjas 2-11-19868 toimunud kohtumenetluses on hageja oma hagis, mis esitati kohtule 29.04.
2. a, samuti viidanud materiaalse olukorra raskenemisele. Kohtuistung viidatud tsiviilasjas toimus 18.01.
3. a, mil hagejal oli sündinud teine laps. Hageja ei viidanud kohtus, et teise lapse sünd halvendas tema ülalpidamisvõimet. Hageja on kohtule esitanud võlakirja (tl 91), mille kohaselt on ta J.P. võtnud laenu 3 500 eurot auto ostmiseks ning tasub laenu tagasi 100 eurot kuus. Võlakirja kuupäev on 09.09.
4. a. Nimetatud võlakirja esitas hageja kohtule 15.06.
5. a peale seda, kui vastaspoole esindaja viitas asjaolule, et hageja soetas eelmise kohtumenetluse ajal sõiduauto Volvo S
6. Eelmise kohtuasja menetluse ajal, kuigi hageja viitas materiaalse olukorra halvenemisele, ei toonud hageja välja asjaolu, et ta on võtnud sõiduki ostmiseks laenu. Kuigi kohus suhtub kriitiliselt 3 hageja esitatud võlakirja, märkis kohus, et ka juhul, kui hageja ka tegelikult laenu sõiduki soetamiseks võttis ja tal on laenu tagasimaksmise kohustus, ei anna see alust elatise vähendamiseks. Hageja täiskasvanud inimesena peab arvestama ja planeerima, et rahalise kohustuse võtmine ei saa olla selliseks argumendiks, mille tõttu tuleks lapse ülalpidamiskulude katteks makstavat elatist vähendada. Lisaks eeltoodud kohtu põhjendustele märkis kohus hagejale ka seda, et hageja
7. aastane poeg (saab novembris
8. a
9. aastaseks) on puudega, kellel on astma, seoses sünnijärgse traumaga tehtud mitu operatsiooni, põeb tihti viirushaigusi, laps vajab rehabilitatsiooniplaani kohaselt ka psühholoogi ja tegevusterapeudi teenust, logopeedilist ravi, mistõttu on A. ülalpidamiskulud mõistetavalt suuremad, kui peaks katma hageja poolt soovitud elatise miinimumsumma ning suuremad kui sama vana, kuid terve lapse ülalpidamiskulud. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et elatise vähendamiseks alust ei ole. Vastavalt

§ 164lg-le 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda. Apellant palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) kannab

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

04.10.2012. a kohtuotsusega on hageja hagi jäetud täies ulatuses rahuldamata.

§ 162

lg 1 kohaselt peavad kõik menetluskulud jääma hageja kanda; 2) käsitleb

§ 164

lg 1 hagiliste perekonnaasjade puhul ainult abieluasju ja põlvnemisasju, mille tõttu ei ole elatise nõue käsitletav hagilise perekonnasjana

§ 164lg 1 mõttes.

5. S.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväite kohaselt

§ 164lg-st 1.

on maakohus õigesti lähtunud menetluskulude jaotamisel RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud S.P. kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ekslikult poolte menetluskulud

§ 164

lg 1 alusel nende endi kanda.

§ 164

lg 1, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas, ei kohaldu, sest praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele

§ 162

lg 1.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Viru Maakohus jättis 04.10.2012. a otsusega S.P. hagi A.P. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta S.P.

kanda. 4 8. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 kohaselt S.P.

kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Andra Pärsimägi