lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus 5.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. ÄS § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Käesolevas vaidluses on hagiavalduse esitanud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal, registrikood
lg 1 kohaselt on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Kuna AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal ei ole juriidiline isik, siis puudub tal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. ÄS § 384 lg 2 tulenevalt tekivad filiaali tehtud tehingutest õigused välismaa äriühingule. Seega antud juhul saaks hagejaks olla AB Lietuvos draudimas ise, kelle õiguslik vorm on aktsiaselts ning kes võiks menetluses osaleda hagejana Eesti filiaali kaudu (vt ka Riigikohtu 23.02.2010 otsuse 3-2-1-3-10 p 10 ja 21.10.2010 määruse 3-2-1-98-10 p 13). Kuna käesolevas menetluses hagiavalduse on esitanud isik, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, siis ei vasta hageja
Menetluses hageja puudumise tõttu ei ole võimalik hagejat asendada ega tema asemele välismaa äriühingut menetlusse lubada. Sellepärast keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. 7.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 2
lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 p 2 alusel hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist sama paragrahvi lg 6 sätestatud tähtaja jooksul (kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti). 9. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.