← Eesti

2-15-119635/27

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-119635 Tsiviilasi

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust ja poole hageja õigusabikuludest. Pooled palusid

§ 661

lg 4 kohaselt vähendada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani määruse kättetoimetamise päevast arvates. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 4.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 2

(3)2-15-119635 6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 7.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad käeoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) päevani määruse kättetoimetamise päevast arvates 8.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole tasutud riigilõivust ja pool hageja õigusabikuludest. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on OÜ ITM Inkasso tasunud hageja eest maksekäsu kiirmenetluses 16.09.2015 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 45 eurot (tl 2) ning 13.11.2015 hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole summas 80 eurot, selgitusega „Täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel XXXvastu , tsiviilasi 2-15-119635“ (tl 53), kokku on hageja tasunud riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-119635 tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada OÜ ITM Inkasso arvelduskontole nr EE172200221026942756. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.