Obsah (6)

§ 97§ 99§ 102§ 108§ 101§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-31164

§ 97p 2).

Elatise määramisel lähtutakse

§ 99lg 1 järgi lapse vajadustest.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.

§ 102

lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja on ise kinnitanud, et hageja ülalpidamiskohustust on ta täitnud korrektselt kuni hageja täisealiseks saamiseni (17.04.2012), seega on ta võimeline elatist tasuma ka edaspidi 2 miinimummääras. Eeltoodust lähtuvalt ei esine asjaolusid, mis tingiksid elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Maakohus jättis seoses hagi rahuldamisega menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. R. P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot kuus alates
3. september 2012 kuni 2013 juuni k.a, kui hageja esitab kostjale igakuiselt gümnaasiumis õppimise kohta vastava gümnaasiumi tõendi. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et kuna kostja varasemalt maksis kohtu maksekäsust tulenevat elatist, siis on kostja suuteline 145 eurot kuus ka täna maksma. Samuti ei saa kostja kindel olla, et hageja käib pärast elatise välja mõistmist korrektselt koolis edasi; 2) kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 kohaselt algab kooliaasta
4. septembrist, siis jääb arusaamatuks, millest tulenevalt hagi esitati alates maist
5. Hageja ei ole tõendanud oma õpinguid 2011/
6. õppeaastal, vaid on esitanud tõendi, et ta on 2012/2013 õppeaasta kooli nimekirjas, mis aga ei garanteeri koolis õppimist.
7. S. P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja jätkuvalt Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilane ja õpib
8. klassis. Igakuiselt õppimise kohta tõendi esitamine on üleliigne ja põhjendamata nõudmine, mis koormab õppeasutust liigselt. Vastustaja soovib keskhariduse omandada ning ei ole senise tegevusega andnud alust kahtluseks, et ta kooli pooleli jätaks; 2) on tagasiulatuv nõue maist 2012 põhjendatud, sest vastustajal puudus maist kuni septembrini pidev sissetulek. Suvevaheajal töötas vastustaja kaks nädalat valla laste töölaagris, mille eest sai töötasu 72 eurot (neto 55,28 eurot). Erialase ettevalmistusega noorel on maal töö leidmine raske ning suurematesse keskustesse on halb bussiühendus; 3) on apellandil küll alaealine poeg, kuid täisealine laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis, on temaga võrdselt õigustatud saama ülalpidamist kuni kooli lõpetamiseni. Apellant ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline mõlemale võrdselt ülalpidamist andma. Apellant on esitanud oma pere hinnangulise sissetuleku, kuid ta ei ole esitanud enda ja oma abikaasa viimase kuue kuu pangakontode väljavõtteid. Apellant töötab veoautojuhina oma venna A.P. firmas aktsiaseltsis Zebra. Tööandjate Keskliidu veebilehe www.tark.tooandjad.ee andmetel on veoautojuhtidele pakutav töötasu 750 – 3200 eurot neto. Nimetatud info valguses ja arvesse võttes apellandi ja firmaomaniku sugulust ning Eesti firmades levinud praktikat n-ö ümbrikupalkade maksmisel, ei ole piisavalt tõendatud, et tõenditel märgitud töötasu on perekonna tegelik sissetulek. Muuhulgas on perekonna tulude loetelust välja jäetud kahe lapse riiklik peretoetus 2x19,18 eurot kuus ja elatis apellandi abikaasa S.L. 17aastase poja isalt. Samuti on märkimata jäetud perekonnale kuuluv kinnisvara ning registritesse kantav vallasvara; 4) ei võimalda kostja poolt pakutav elatis 50 eurot kuus katta elamiseks vajalikke miinimumkulusid. Lõpuklassi õpilase vajadused on varasemast suuremad, sest muuhulgas tuleb koguda raha gümnaasiumi lõpetamisega seotud täiendavate kulude katmiseks (pidulikud riided, 3 jalatsid, lilled õpetajatele jms). Kehtiv miinimumelatis oli hagi esitamise ajal 145 eurot, alates
9. jaanuarist 2013 on 160 eurot kuus; 5) ei sätesta perekonnaseaduse
10. peatükk, et elatist täisealisele õppivale lapsele tuleb maksta vaid õppimise kuudel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12. novembri 2012 otsus muutmata.
13. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 50 eurot kuus alates 01.09.2012 kuni 2013 juuni k.a, tingimusel, et hageja esitab kostjale igakuiselt gümnaasiumis õppimise kohta gümnaasiumi tõendi. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 145 eurot kuus alates 01.05.2012 kuni hageja keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis, s.o kuni 2013 juuni (kaasa arvatud), on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
15. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt kasvatab kostja alaealist last ja ta ei ole võimeline täisealisele hagejale maksma elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Samuti on apellandi arvates alusetu välja mõista elatis alates maist 2012, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 kohaselt algab õppeaasta
16. septembril.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud kostjalt elatise väljamõistmisel

§ 97

p-st 2, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 17.04.

1. Erinevalt kostja seisukohast peab ringkonnakohus asjaolu, et hageja täisealiseks saanuna jätkab õpinguid gümnaasiumis, tõendamiseks piisavaks Suure-Jaani Gümnaasiumi 07.08.2012 tõendit, mille kohaselt hageja õppis 2011/2012 õppeaastal, s.o 18-aastaseks saamisel, Suure-Jaani Gümnaasiumi XI klassis ja jätkab õppimist 2012/2013 õppeaastal XII klassis. Samas on hageja esitanud apellatsioonimenetluses Suure-Jaani Gümnaasiumi 14.03.2013 tõendi, milles kinnitatakse täiendavalt, et hageja jätkas õpinguid Suure-Jaani Gümnaasiumi X klassis
2. aastal ja hetkel õpib XII klassis. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis kooli poolt väljastatud tõendeid arvestades annaksid aluse kahelda hageja gümnaasiumiõpingutes.
3. Seadusest tulenevat alust ei ole kostja väitel, et kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 järgi algab kooliaasta
4. septembrist, siis tuleks ka elatis välja mõista
5. septembrist, mitte aga
6. maist 2012.

§ 97

p-st 2 ega ka ühestki teisest perekonnaseaduse sättest ega seaduse mõttest ei saa järeldada, et täisealiseks saanud, kuid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamist jätkava, lapse õigus ülalpidamisele katkeks suviseks koolivaheajaks. Hagejal on

§ 97

p 2 alusel õigus saada kostjalt ülalpidamist kogu perioodi jooksul, mil ta omandab Suure-Jaani Gümnaasiumis keskharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 4

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja lõpetas hageja ülalpidamise hageja täisealiseks saamisel, s.o 17.04.2012, seega on maakohus õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks elatise välja ka tagasiulatuvalt vastavalt hageja nõudele alates 01.05.2012. 12. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus maakohtu vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks kostja poolt soovitud suuruseni, s.o 50 euroni kuus.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega on maakohus õigesti leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda hageja vajadustest. Maakohus on õigesti viidanud ka Riigikohtu seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05).

§ 101sätestab minimaalse elatise suuruse alaealisele lapsele.

Viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. a miinimumelatis alaealisele lapsele 145 eurot kuus ning alates
2. a on miinimumelatis alaealisele lapsele 160 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab eeltoodust lähtudes, et elatis summas 145 eurot kuus täisealiseks saanud lapsele, kes jätkab õpinguid gümnaasiumis, arvestab

§ 99

lg-tes 1 ja 2 sätestatut ning tagab piisavad materiaalsed vahendid hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja arenguks ning ei ole ülemäära suur, arvestades ka hagejal seoses gümnaasiumi lõpetamisega teatud lisakulutuste vajadust. 13. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kuna ta kasvatab alaealist last, ei ole ta võimeline täisealist hagejat nii suure summaga kuus toetama. Kostja poolt 24.02.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas viidatud

§ 98

lg 1 sätestab küll, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, kuid arvestada tuleb ka

§ 102

lg-t 1, mille järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on esitanud kohtule oma palgatõendi, millest nähtuvalt oli tema netotöötasu perioodil 01.03.2011–31.03.2012 kokku 6 358,25 eurot ja ühe kuu keskmine töötasu seega (6358,25 : 13) 489,10 eurot. Nimetatud summast peab kostja asja materjalidest nähtuvalt ülal pidama lisaks endale oma alaealist last (R.P. ) ja täisealiseks saanud õppivat last (hagejat). Lahutades kostja keskmisest kuusissetulekust hageja kasuks välja mõistetud elatise (489,10 – 145) jääb kostjal tema enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks 344,10 eurot, s.o 172,05 eurot kummagi isiku ülalpidamiseks kuus. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust väita, et hageja ülalpidamiseks elatise maksmine maakohtu määratud summas, s.o 145 eurot kuus, kahjustaks kostja enese ja tema alaealise lapse tavalist ülalpidamist. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja ülalpidamiskohustus hageja ees lõpeb eeldatavalt 2013 juuni lõpus. 14. Vastuseks apellandi taotlusele välja nõuda hageja pangakonto väljavõte, mis annaks selgust, kas hagejal on endal piisav sissetulek enda ülalpidamiseks, märgib ringkonnakohus, et nimetatud taotluse rahuldamiseks puudub vajadus, kuna

§ 97

p-st 2 tulenevalt on kostjal hageja suhtes 5 ülalpidamiskohustus ja eeltoodud arvutusest nähtuvalt võimaldab kostja varaline seisund maksta hagejale elatist 145 eurot kuus. Samas on hageja apellatsioonimenetluses 25.03.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas selgitanud, et tema sissetulek alates 01.01.2012 kuni praeguse hetkeni oli 198,57 eurot, sh töötasu Suure-Jaani Vallavalitsuselt 55,28 eurot, töötasu Kookla Seemnekeskus OÜ-lt 106,79 eurot (saadud sularahas) ning tulumaksu tagastus Maksu- ja Tolliametilt 36,50 eurot. Hageja on lisanud oma täiendavale seisukohale ka kostja soovitud pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2012–14.03.2013 kohta, mis kinnitab hageja väiteid. Pangakonto väljavõttelt nähtuva S.E. ülekande kohta summas 20 eurot on hageja märkinud, et tegemist on ühekordse kingitusega. Rohkem laekumisi hageja pangakontole ca aasta ja kahekuulise perioodi jooksul toimunud ei ole.

1. Kostja on täiendavas seisukohas viidanud asjaolule, et hagejal on õigus ülalpidamist saada ka oma emalt, kellega hageja eeldatavalt elab koos ja moodustab ühtse leibkonna, kuid kelle sissetulekud ja väljaminekud ei ole teada. Ringkonnakohus märgib, et hageja teise vanema, s.o ema, ülalpidamisvõime ei anna alust vabastada kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest kostja poolt taotletud ulatuses. Ringkonnakohus on ülalpool leidnud, et kostja poolt hagejale elatise 145 eurot kuus tasumine ei kahjusta kostja enese ja tema alaealise lapse tavalist ülalpidamist. Samuti on hageja täiendavas seisukohas esitanud selgitused, mille kohaselt hageja ema on kodune ning peres on kuus liiget, s.o lisaks veel hageja ema abikaasa ja kolm põhikoolis õppivat last, ning lisanud asjakohased tõendid (hageja ema abikaasa palgatõend). Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja ema sissetulekud koos hageja enda sissetulekutega oleksid sellise suurusega, et hageja ei vajaks kostjapoolset ülalpidamist maakohtu määratud suuruses. Kuna eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust oma sissetulekute arvel (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-118-12, p 15) ja antud juhul on kostja sissetulek selleks ringkonnakohtu hinnangul piisav, ei ole vajadust võtta seisukohta apellandi poolt täiendavas seisukohas märgitu osas, et kostjal ja tema abikaasal ei ole ühisvara ega ka registrisse kantavat vallasvara.
2. Ringkonnakohus selgitab vastuseks hageja poolt apellatsioonkaebuse vastuses märgitule, et hageja jääb oma nõudmise juurde saada miinimumelatist 145 eurot kuus alates 01.05.2012 kuni 31.12.2012 ja alates 01.01.
3. a 160 eurot kuus kuni kooli lõpetamiseni, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 145 eurot kuus alates 01.05.2012 kuni hageja keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis, s.o 2013 juunini (kaasa arvatud). Maakohus ei ole otsuses märkinud, et hageja kasuks välja mõistetud elatise summa 145 eurot oleks seotud

§ 101

lg-s 1 sätestatud alaealisele lapsele ettenähtud elatise miinimummäära muutumisega. Seega hageja kasuks välja mõistetud elatise summa 145 eurot kuus ei suurene alates 01.01.2013 160 euroni kuus. Kuna hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, ei ole ringkonnakohtul alust võtta seisukohta selles osas, kas lähtudes

§ 99

sätetest, s.o lähtudes täisealiseks saanud, kuid gümnaasiumis õpinguid jätkava lapse vajadustest, oleks alust mõista kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2013 elatis välja suuremas summas kui 145 eurot kuus. 17. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson