alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 30-eurose elatisraha väljamõistmisel arvates hagiavalduse esitamisest ei arvestanud kohus lapseealise hageja vajadusi ega huve, vaid eelistas kostja vajadusi ja finantskohustusi kolmandate isikute ees, millega rikkus materiaalõigusnorme; 2) ei ole maakohus põhjendanud elatisraha väljamõistmist alla miinimummäära. Maakohus tuvastas kostja igakuise sissetulekuna 309,36 eurot kuus. Kohus märkis küll vanema töövõimetust, kohustusi mitmesuguste krediidiasutuste ees ja suutmatust miinimummääras elatisraha maksta, kuid ei kohaldanud tegelikult seda, arvestades
lg-s 2 ettenähtud vanema ja lapse ühetaolise ülalpidamise sätet, mille järgi tuleks kummagi tarbeks jätta 154,68 eurot kuus. Kohtuotsusega väljamõistetud 30 eurot kuus on ilmselgelt liiga vähe lapse ülalpidamiseks, sest selle raha eest ei ole võimalik tasuda isegi lapse lasteaia koha- ja toidumaksumust, muudest vajaminevatest kulutustest rääkimata. Samuti ei arvestanud kohus hageja seadusliku esindaja väikese sissetuleku ja temal lasuvate ühise kooselu ajal võetud finantskohustustega. 5. A. L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei viinud hageja nõude ebaõigesti märkimine kohut ebaõigete järelduste tegemiseni. Kuna kohus selgitas enne otsuse tegemist istungil välja, millisest hetkest alates soovib hageja tegelikult elatist saada, siis ei ole tegemist mitte apellandi nõude tahtliku moonutamisega maakohtu poolt, vaid inimliku eksitusega kohtuotsuse kirjeldavas osas apellandi nõude märkimisel. Kuigi maakohus ei ole välja toonud põhjendusi ja järeldusi, miks ta leidis, et ei ole õige välja mõista elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, on kohus teinud õiged lõppjäreldused ja jätnud elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata, mistõttu ainuüksi lõppjärelduse põhjendamata jätmine ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohus võib mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist siiski üksnes juhul, kui ülalpidamiskohustuse rikkumise ajal ei esinenud
lg-s 2 nimetatud põhjuseid, nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastustaja tõi elatise tagasiulatuva väljamõistmata jätmise mõjuva põhjusena välja oma täieliku töövõimetuse. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-14-08 asunud seisukohale, et kui kohus tuvastab, et aasta jooksul enne hagi esitamist esinesid kohustatud vanemalt elatise väljamõistmata jätmise alused, ei saa kohustatud vanemalt
lg 2 alusel elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatishagi esitamisest välja mõista. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et
lg 2 kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-57-07, p 12); 2) on põhjendatud välja mõista elatis alates hagi esitamisest 30 eurot kuus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja võime tööga endale ja oma alaealisele lapsele elatist teenida on välistatud, kuna ta on 100% töövõimetu. Samuti on kohus nii vastustaja igakuiste sissetulekute suurust kui ka temal lasuvate rahaliste kohustuste suurust ning kõiki tõendeid analüüsides teinud õige järelduse, et vastustaja tervislikku seisundit silmas pidades ei ole õiglane kohustada 4 vastutajat miinimummääras elatist maksma, kuna see oleks tema olukorda arvestades ebamõistlikult koormav. Maakohus on põhjendatult leidnud, et vastustaja täielik töövõimekaotus on piisavaks ja mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seda maakohtu seisukohta on kinnitanud mitmes oma lahendis Riigikohtu tsiviilkolleegium (nr 3-2-1-19-07; nr 3-2-1-14-08, nr 3-2-1-164-10), märkides, et kohustatud vanema töövõimetus on mõjuv põhjus vanema elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise ja elatise võlgnevusest osaliselt või täielikult vabastamise aluseks. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-127-09 märkinud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. Elatise väljamõistmisel apellandi poolt taotletud suuruses 145 eurot kuus jääks vastustajale muude kulutuste katteks 154,68 eurot. Vastustaja on esitanud dokumendid temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta ning tõendanud, et ainuüksi võlg krediidiasutuste eest moodustab kokku 242,48 eurot. Pärast kõikide apellandi seadusliku esindaja ja tema kooselu ajal võetud rahaliste kohustuste mahaarvamist oma sissetulekust ei saa enam rääkida seadusega kehtestatud toimetulekupiiridesse jäävast netosissetulekust, vaid tema kuu netosissetulek jääb miinusesse. Peale selle peab vastustaja millegi arvel suutma rahuldada veel enda igapäevased vajadused ravimitele ja mitmesuguste abivahenditele, samuti suutma tasuda kulutused hooldusasutustes ning taastusravi- ja rehabilitatsioonikeskustes käimisele, söögile ja igapäevastele hügieenivahenditele. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik kohustada täielikult töövõimetut inimest maksma õigustatud isikule elatist miinimummääras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu 13. veebruari 2013 otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt elatise hageja kasuks summas 30 eurot kuus alates 05.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega teeb ajavahemiku 05.11.2012 kuni 31.01.2013 osas tasaarvestuse, tasaarvestades tasumisele kuuluva elatise ja hagejale riigi poolt elatisabi korras makstud 287,70 eurot ning mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks perioodi 05.11.2012 kuni 31.01.2013 eest ühekordse summana 78,75 eurot ning alates 01.02.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 14.11.2024, summas 127,83 eurot kuus, märkides, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 01.02.2013 hageja ülalpidamiseks elatisena tasutud summadega. Hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, s.o perioodi 05.11.2011 kuni 04.11.2012 eest, jätab ringkonnakohus rahuldamata. 7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsusega kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist alates 05.11.2011, s.o üks aasta tagasiulatuvalt hagi kohtule esitamisest, igakuuliselt 145 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 8. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus otsuses ekslikult märkinud, et hageja palub elatise välja mõista alates hagi esitamisest, tegelikult taotles hageja elatise 5 väljamõistmist
alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna kostja pole alates 18.06.2009 üldse elatist tasunud. Apellandi väitel kohus ei põhjendanud, miks ei mõistetud elatist välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest ja 30-eurose elatise väljamõistmisel ei arvestanud maakohus alaealise hageja vajadusi ega huve, vaid eelistas kostja vajadusi ja finantskohustusi kolmandate isikute ees. 9. Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt, kas esineb alus suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist
lg-s 1 sätestatud miinimummäärani, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2012 oli 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 on 160 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 255,66 eurot kuus ja puudega tööealise inimese toetus 53,70 eurot kuus. Kostja on alates 28.10.2009 täielikult töövõimetu üldhaigestumise tõttu (tl 35). Kostjal esineb sügavale puudele vastav liikumisfunktsiooni täielik puudumine, raskele puudele vastav liigutuste funktsiooni täielik puudumine ja keskmisele puudele vastav vaimse funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle (tl 37). Kostjal on tuvastatud püsiv töövõimetus ning sügav puue tähtajaga kuni 31.10.2017 (tl 36, 38). Seega puudub kostjal tervisehäirete tõttu võimalus töötada ning maakohus on õigesti viidanud
lg-tes 1 ja 2 sätestatule, kuid ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on nimetatud sätete alusel ebaõigesti vähendanud kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist 30 euroni kuus. Riigikohus on 17.05.2011 otsuses nr 3-2-1-33-11 (p 20) leidnud, et „Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna
Vastupidi,
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb
lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.“ Ringkonnakohus leiab, et juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-33-11 (p 20), puudub seaduslik alus vähendada kostjalt tema alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõistetava elatise summat alla 50% talle makstavast pensionist. Hageja soovib kostja elatise maksmisel arvesse mineva sissetuleku hulka arvata ka kostjale makstava puudega tööealise inimese toetuse 53,70 eurot kuus, mis võimaldaks hageja arvates kostjalt elatise välja mõista
Selles osas ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Nimetatud toetust makstakse kostjale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel ja toetus on viidatud seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt mõeldud puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks. Seega on tegemist kostjale tema puude tõttu makstava sihtotstarbelise toetusega, mida ei saa arvata nende vahendite hulka, mida on võimalik kasutada lapse ülalpidamiseks. Ka hageja ei ole seadnud kahtluse alla kostjal tervisliku seisundi tõttu lisakulutuste olemasolu. Kostja on nii oma vastustes hagiavaldusele ja apellatsioonkaebusele kui ka kohtuistungil põhjendanud elatise suuremas summas kui 30 eurot kuus tasumise võimatust muuhulgas asjaoluga, et kostjal lasuvad mitmed laenukohustused ning laenumaksed pankadele moodustavad 242,48 eurot kuus. Maakohus on kohtuotsuses märkinud, et kostjal on mitmesugused kohustused krediidiasutuste ees, mille tasumist korraldab eestkostja. Eeltoodust võib järeldada, et maakohus pidas kostja laenukohustusi elatise vähendamisel oluliseks asjaoluks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et seadus ei võimalda vabastada kohustatud isikut laenukohustuste 6 olemasolu tõttu oma alaealise lapse ülalpidamisest vähemalt vastavalt
Ringkonnakohus märgib, et samal põhjusel on asjakohatu hageja väide apellatsioonkaebuses, et maakohus ei arvestanud hageja seadusliku esindaja väikese sissetuleku ja temal lasuvate kooselu ajal võetud finantskohustustega. Ka hageja seadusliku esindaja võimalikud laenukohustused ei vabasta teda hageja ülalpidamisest vähemalt vastavalt
Vastuseks kostja väidetele vastuses apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja põhjendab oma väiteid Riigikohtu poolt valdavalt 2007 – 2009, s.o kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel tehtud lahendites toodud seisukohtadega, arvestamata varem kehtinud seaduses ja praegu kehtivas perekonnaseaduses sätestatu erisustega. Eeltoodu alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 50% ulatuses kostja pensionist, mis moodustab (255,66 : 2) 127,83 eurot kuus. 10. Õige on hageja väide, et maakohus on otsuses ekslikult märkinud, et hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. 05.11.2012 kohtule esitatud hagiavalduses on hageja esitanud selge taotluse mõista kostjalt hageja kasuks elatis välja tagasiulatuvalt alates 10.10.2011, samuti on hageja oma nõuet asjakohaselt põhjendanud, märkides, et kostja pole alates juunist 2009 lapse ülalpidamiseks raha andnud, viidates ka nõude aluseks olevale seadusesättele, s.o
§-le 108. Kohtuistungil jäi hageja elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõude juurde, täpsustades, et hagiavalduses on kuupäeva osas viga, hageja soovib elatist alates 05.11.2011, s.o aasta enne hagiavalduse esitamist. Õige on ka hageja viide, et maakohus ei ole hageja eelnimetatud nõuet otsuses üldse käsitlenud. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas asjas esinevad alused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja ei ole kõnealusel perioodil, s.o ühe aasta jooksul enne hagi esitamist, hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Kostja on põhjendanud elatise mittemaksmist oma täieliku töövõimetusega, selgitades ka, et aeg, millest alates kostja enam hageja ülalpidamises ei osalenud, kattub täielikult ajaga, mil ta kaotas oma sissetuleku seoses haigestumisega. Ringkonnakohus leiab, et ehkki asjas on tõendatud hagejal aluse olemasolu
§-s 108 sätestatud nõude esitamiseks, esinevad antud juhul sellised erandlikud mõjuvad põhjused, mis õigustavad elatise tagasiulatuvalt väljamõistmata jätmist. Ringkonnakohus juhindub sellise otsutuse tegemisel Riigikohtu seisukohast 11.04.2008 otsuses nr 3-2-1-14-08 (p 15), mille kohaselt „Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et
lg 2 [kuni 30.06.2010 kehtinud
lg 2 sätestas samuti alused elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist] kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda.“ Asjas on tõendatud, et kostja oli 100% töövõimetu ka perioodil, mille eest hageja tagasiulatuvalt elatist nõuab, samuti ei ole vaidlust asjaolus, et kostja tervislik seisund ei võimalda tal vähemalt lähiaastatel tööga sissetulekut teenida. Lisaks tuleb kostjal vastavalt ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas tehtavale otsusele maksta edaspidi 50% oma sissetulekust (pensionist) hagejale elatiseks ja tasuda alates hagi esitamisest tekkinud elatisevõlgnevus. Juhul, kui kostjalt mõista välja ka elatisevõlgnevus aastase perioodi eest enne hagi esitamist, paneks see kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole väitnud, et kostjale kuuluks vara, mille arvelt oleks võimalik saada arvestatavaid vahendeid lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 7 Ringkonnakohtu poolt TsMS § 230 lg 3 alusel avalikes registrites tehtud päringute vastustest nähtub kostjal ainukese varana 39,2 m2 suuruse korteriomandi olemasolu Rakveres XXXXXXX, mis on koormatud hüpoteekidega AS SEB Pank kasuks kokku summas 820 500 krooni (ca 52 439 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades eelkõige kostja 100%-list töövõimetust, ei ole kostja sellisesse olukorda asetamine põhjendatud ka alaealise lapse huvidest lähtudes ning seetõttu jätab ringkonnakohus hageja nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et hageja seaduslik esindaja oli kostja tervislikust seisundist teadlik ning tal oleks olnud võimalik esitada hagiavaldus elatise väljamõistmiseks varem, mis oleks ära hoidnud vajaduse tagasiulatuva nõude esitamiseks ja sellest tulenevalt võimaluse suure elatisevõlgnevuse tekkimiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.