← Eesti

3-14-52446/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015, Tallinn Haldusasja

) sätestatud nõudeid, kuna edukaks tunnistatud pakkuja ei vastanud hankedokumentides nõutud kvalifikatsioonile. 6. SA Archimedes 20.06.2014 otsusega nr 26.14-8/2894 otsustati nõuda Eesti Lennuakadeemialt tagasi toetus summas 960,28 eurot ja tasuma sellelt summalt otsuse kehtima hakkamisest arvates intressi. Riigihanke nr 136758 läbiviimisel on hankija rikkunud

§ 39

lg-te 1 ja 41 nõudeid, kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta pakkujate kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja tulnuks jätta kvalifitseerimata. Hankijal on võimalus esitada pakkujale täiendav järelepärimine seoses puudustega kvalifikatsiooni tõendavates dokumentides, ent pakkuja enda kinnitust ei saa pidada kvalifitseerimiseks piisavaks. Hankija peab olema veendunud, et pakkuja esitatud andmed on õiged. Vastavust saab kinnitada vaid konkreetsete faktiliste andmetega. Kõiki pakkujaid on küll koheldud võrdselt, kuid kui kõik potentsiaalsed pakkujad oleks teadnud, et piisab vaid enda kinnitusest netokäibe ja täidetud lepingute nimekirja kohta, oleks pakkujate ring võinud olla erinev. Leebemad kvalifitseerimistingimused oleksid võinud muuta pakkujate ringi ja hankelepingu maksumust. EL määruse nr 966/2012 art 80 lg 4 näeb ette liikmesriikide suhtes finantskorrektsioonide kohaldamise, kui väljamakseid on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes. Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 § 111 lg 1 kohaselt kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekitatud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt lg-tes 2–9 sätestatule. Kvalifitseerimistingimusi mittetäitnud pakkuja edukaks tunnistamine seab ohtu

§-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte täitmise hankemenetluse läbiviimisel. Esinevad määruse nr 278 § 111 lg 3 p-s 4 toodud asjaolud, mille kohaselt nõuab otsustaja tagasi 25% hankelepingu summast, kui ilmneb, et hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevalt õiget menetlusliiki, kuid edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates või hankedokumentides nõutud kvalifikatsioonile. Põhjendatud on määruse nr 278 § 111 lg 4 alusel tagasinõude määra vähendamine 5%-le. Hankija tegevus ei olnud pahatahtlik, pöördutud on pakkuja poole täiendavate andmete saamiseks ning kontrollitud pakkuja vastavust avalikest registritest. Saksamaa ettevõtja pakkumus oli ligi 1,7 korda odavam kui Eesti äriühingu pakkumus. Edukaks tunnistatud pakkuja täitis lepingu nõuetekohaselt, seega oli tal piisav võimekus. 5% Saksamaa äriühingu arvega seotud abikõlblikest kuludest on 1011,67 eurot. Toetuse saajale on välja makstud toetus mitteabikõlblike kulude eest summas 960,28 eurot. 7. Eesti Lennuakadeemia esitas 25.07.2014 SA Archimedes kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile SA Archimedes otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti haridus- ja teadusministri 15.09.2014 käskkirjaga nr 383 rahuldamata. 3

(10)3-14-52446
  1. Eesti Lennuakadeemia esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SA Archimedes 20.06.2014 otsus nr 26.14-8/2894 või alternatiivse nõudena kohustada SA-d Archimedes väljastama toetuse saajatele juhised riigihangetel osalevate välisriigis tegutsevate pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks. 1) Väisriigi pakkujatel on oluliselt keerukam esitada samasuguseid tõendeid, nagu on võimalik esitada Eesti äriühingutel, nt majandusaasta aruandeid. Seetõttu loobutakse sageli pakkumuste esitamisest. Vastustaja ei ole toonud välja selgeid lahendusi või suuniseid tekkinud olukorra lahendamiseks. Hankija on teinud kõik võimaliku, et saada odavaim pakkumus ja finantsvahendeid kokku hoida. 2) Pakkuja PSE-Priggen Special Electronic kvalifikatsiooni hindamisel on hankija lähtunud reaalselt tuvastatavatest andmetest, s.t pakkuja poolt edastatud kinnitus pakkuja netokäibe osas (mis erinevalt vastustaja ja vaideorgani seisukohast ei ole pakkuja enda poolt kirjutatud dokument) ja pakkuja veebilehel sisalduva tootekataloogi andmetest. Kaebuse esitajale on arusaamatu, kuidas sellised andmed ei ole arvestatavad, samas kui vastustaja seisukoha kohaselt oleks arvestatav olukord, kus pakkuja pakkumuses nimetab hankijale reaalselt täidetud lepingute andmed (kuupäevad, summad jne), mis on hankija jaoks automaatselt usaldatavad (s.t täiendavat kontrolli ei teostata ja ei olegi võimalik teostada). Ebamõistlik on eeldada, et ettevõte peab oma veebilehel tootekataloogi, mille andmed ei ole usaldatavad ning milles nimetatud kaubad ei ole ostetavad. Hankija on reaalselt kontrollinud pakkuja tegevusega seotud asjaolusid ja leidnud, et tegemist on ettevõttega, keda saab usaldada. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas saaks konkreetselt nimetatud lepingute summad jms (mis ei ole samuti faktiliselt tuvastatavad) tõendada pakkuja kvalifikatsiooni selgemalt, kui seda on võimalik tuvastada hankijale teadaolevate andmete alusel. 3) Finantskahju tekkimine on võimatu. Hange on nõuetekohaselt avaldatud ja avatud hankemenetluses pakkumusi ei esitatud. Saksamaa äriühingu pakkumus oli odavaim.
  2. SA Archimedes palus jätta kaebuse rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohtu 03.03.2015 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati SA Archimedes 20.06.2014 otsus nr 26.14-8/
  4. 1) Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-24-13, et hankijal tuleb igakordselt hinnata, kas puudus pakkuja poolt esitatud kvalifitseerimise dokumentatsioonis võib olla kõrvaldatav

§ 39

lg 4 kohaldamise kaudu ning pelgalt dokumendi puudumise fakt kui selline ei võimalda jätta pakkujat kvalifitseerimata.

§ 39

lg 4 ega direktiivi 2004/18 art 51 sõnastus ei välista, et täiendavalt nõutakse tõendit või dokumenti, mida nõuti hanketeates ning mis seetõttu oleks tegelikult tulnud esitada juba koos pakkumusega. Kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, ei ole enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (

§ 39lg 41 esimene alternatiiv).

Hankijal tuleb igakordselt hinnata, kas puudus võib olla kõrvaldatav. Hankija õigust küsida kaalutlusõigust kasutades kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalikke, kuid pakkuja poolt esitamata dokumente, kinnitab ka Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12. Hankedokumendid ei näinud praegusel juhul ette dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest. 2) Pakkujal võib olla seadusest tulenev õigus jätta kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutud dokument esitamata, näiteks võib mõjuv põhjus nõutud dokumendi esitamata jätmiseks olla

§ 40lg-s 5 sätestatud juhul. Mõjuva põhjusena dokumendi esitamata jätmiseks võib olla käsitatav 4

(10)3-14-52446 olukord, kus välisriigi pakkuja siseriiklikud õigusaktid ei võimalda või ei näe ette hankija poolt nõutud sisuga või tunnustele vastava dokumendi väljastamist.

§ 40

lg-st 5 tulenevalt võib hankija aktsepteerida sellisel juhul pakkuja majandusliku ja finantsseisundi iseloomustamiseks muid, hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumente tingimusel, et sellega ei asetata pakkujat teiste pakkujatega võrreldes paremasse olukorda. Olukorras, kus pakkujal on seaduslik õigus jätta küsitud dokument hankijale esitamata, puudub hankijal alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks. 3) Pakkuja PSE-Priggen Special Electronic ei ole jätnud vastuseks hankija järelepärimisele selgitust või andmeid või dokumenti esitamata.

§ 39lg 41 ei saa praegusel juhul kohaldada.

Pakkuja esitas tõendi tema registreerituse kohta pakkuja kohaliku omavalitsuse ettevõtjate registris, samuti on pakkuja esitanud tõendi ettevõtte majandustegevuse käibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas. Mis puudutab kvalifitseerimistingimuste p 9.3.1 nõuet, siis on pakkuja mitte üksnes selgitanud, et ettevõtte sisepoliitika kohaselt ei ole tal võimalik avaldada lepingute kohta andmeid kolmandatele isikutele, vaid osundanud ka sõlmitud lepingutes sisalduvale konfidentsiaalsusnõudele. Vastustaja on neid asjaolusid õigesti arvesse võtnud ja teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. 4) Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1618 leiti, et kuna toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisele, mis toimub samuti kaalutlusõiguse kohaselt, on asjakohane lähtuda HMS § 64 lg-st 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. Toetuse tagasinõudmiseks ei piisa üksnes väitest, et kaebaja tegevus oli õigusvastane, sest tegevuse õigusvastasus ongi eelduseks, mis toob kaasa toetuse tagasinõudmise menetluse ja selles menetluses kaalutlusõiguse kohaldamise. 5) Vaidlustatud otsuses on vastustaja leidnud, et toetuse saaja on kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, samuti on vastustaja asunud seisukohale, et põhjendatud on Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 § 111 lg-s 4 lubatud tagasinõude määra vähendamine 5%-le. Riigihanke menetlusreeglite täitmise kontrollimisel ei tuvastatud hankija tegevuses pahatahtlikkust, toetuse saaja on pöördunud pakkuja poole täiendavate andmete saamiseks ja kontrollinud ise pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Samuti on vastustaja toonud välja asjaolu, et Saksamaa ettevõtja pakkumus oli ligi 1,7 korda odavam Eesti äriühingu pakkumusest, ka täitis edukaks tunnistatud pakkuja hankelepingu nõuetekohaselt, mis näitab piisava võimekuse olemasolu lepingu täitmiseks. Kohus märkis, et kaalutlusotsuse tegemisel on võimalik arvestada kahju tekkimise tõenäosusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. SA Archimedes apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 03.03.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Halduskohtu arutluskäik hankija õigusest kehtestada kvalifitseerimistingimusi ei ole asjassepuutuv, sest hankija on sellised tingimused kehtestanud ja need olid siduvad. Apellant on nõus, et hankijal oli õigus küsida pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks lisadokumente, kuid neist ei nähtu PSE-Priggen Special Electronic vastavus kvalifitseerimistingimustele. Asjasse ei puutu seetõttu ka viide Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-336/12. 5

(10)3-14-52446 2) PSE-Priggen Special Electronic pakkumus ei sisalda piisavaid tõendeid pakkuja registreerimise kohta äriregistris ega majandustegevuse registris või asukohamaa sarnases registris. Samuti ei ole PSE-Priggen Special Electronic oma pakkumusele lisanud andmeid ettevõtte netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas, põhjendades andmete esitamata jätmist üksnes teatega, mille kohaselt ei ole ettevõtte finantsandmete avalikustamine ettevõtte asukohamaal kohustuslik. Muu hulgas viitas pakkuja ka ettevõtte sisepoliitikale ning hankelepingutes sisalduvale konfidentsiaalsuskohustusele. Pakkuja tuginemine ettevõtte sisepoliitikale kinnitab, et asukohamaa seadused ei keela andemete avaldamist. Hankelepingute konfidentsiaalsuskohustuse kohta pole pakkuja esitanud mingisugust tõendit peale iseenda poolt kirja pandud sõnade. 3) Väited selle kohta, kuidas välisriigis tegutsevatel ettevõtetel oleks justkui pakkujaks kvalifitseerumine võimatu, kuna nad on võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtetega ebavõrdses seisus, on ekslikud. Apellandi arvates seab paljasõnaliste ja mittekontrollitavate dokumentide aktsepteerimine ebavõrdsesse seisu just teised pakkujad, olles ühtlasi vastuolus ka

§-s 3 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Euroopa Kohus on otsuses asjas nr C-42/13 selgesõnaliselt rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-124-13 esitatud seisukohti on halduskohus tõlgendanud ebaõigesti, sest sellest lahendist ei saa järeldada, et pakkuja poolt täiendavalt esitatud mistahes sisuga tõendid kinnitaksid pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Sellest lahendist järeldub hoopis, et tulenevalt

-st ei ole hankija kohustatud aktsepteerima ega tegelikult ka saa aktsepteerida olukorda, kus pakkuja jätab esitamata tõendi, mille esitamise kohustus tulenes otseselt hankija enda poolt koostatud hankedokumentidest. 4) Kui kõik teised potentsiaalsed pakkujad, kellele pakkumuskutse ja hankedokumendid saadeti, oleksid teadnud, et kvalifitseerumiseks piisab nii netokäibe kui ka täidetud lepingute osas üksnes pakkuja poolt kirjapandud teatisest sooviga andmeid ettevõtte sisepoliitikast tulenevalt mitte avaldada, võinuks pakkujate ring ja hanke tulemused olla oluliselt teistsugused. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et hange nr 136758 viidi läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena põhjusel, et avatud hankemenetluse käigus ei esitatud soovitud asjade osas ühtegi pakkumust. Puudub kindlustunne, et avatud hankemenetluse käigus ei jäetud pakkumusi esitamata põhjusel, et potentsiaalsed pakkujad ei olnud võimelised täitma nõutud kvalifitseerimistingimusi. 5) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012 art 80 lg 4 kohaselt kohaldab komisjon liikmesriikide suhtes finantskorrektsioone, et arvata liidu rahastatavatest kuludest välja sellised maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes. Komisjon võtab finantskorrektsioonide puhul aluseks kindlakstehtud põhjendamatult kulutatud summade suuruse ja nende rahalise mõju eelarvele. Kui neid summasid ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib komisjon kohaldada ekstrapoleeritud või kindlamääralist korrektsiooni vastavalt valdkondlikele eeskirjadele. Nõukogu määruse (EÜ) 1083/2006 art 98 lg 2 kohaselt teeb liikmesriik toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Euroopa Komisjon on teatud juhtudel riigihangete alaste rikkumiste puhul eeldanud, et rikkumisest on tekkinud kahju fondidele ja Euroopa Liidu kaubandusele üldiselt ning rikkumisega seotud toetuse osa tuleb kas täielikult või osaliselt tagasi nõuda. Sellest järeldub, et kahju tekkimise tõenäosusega arvestamine ei ole tagasinõudekohustuse olemasolu tuvastamiseks vajalik. 6

(10)3-14-52446 6) Vastustaja kaalus vaidlustatud otsuse tegemisel toetuse tagasinõudmist põhjalikult ja otsus on motiveeritud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 278 § 111 lg 3 p 4 ei anna otsustajale antud sättes sisalduvate asjaolude esinemisel võimalust kaaluda toetuse tagasinõudmisest loobumist.
  1. Eesti Lennuakadeemia palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Määruse § 111 lg 3 p 4 on kohaldatav olukorras, kus edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei vastanud hankedokumentides nõutud kvalifikatsioonile. Sellist õiguslikku alust ei esinenud, s.t olenemata formaalsetest kõrvalekalletest andmete esitamisel on hankija tuvastanud pakkuja PSE-Priggen Special Electronic kvalifikatsiooni ja õiguspäraselt leidnud, et pakkuja vastab hankedokumentides esitatud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele. Kaebaja ei ole kordagi olnud seisukohal, et pakkuja ei pidanud vastama kvalifitseerimistingimustele. Pakkuja neile tingimustele vastas ja kaebaja kontrollis seda. Kvalifitseerimistingimustele vastavust ei pea tuvastama formaalsete dokumentide esitamisega, vaid sisuliselt. 2) Hankedokumentides ei esitatud nõuet olukorra kohta, kus pakkuja ei pea olema enda asukohamaa vastavas registris registreeritud. Kuna Saksamaal ei pidanud pakkuja olema Handelsregister’is registreeritud, on mõistlik, et pakkujalt ei nõutud täiendavaid tõendeid. 3) Pakkuja esitas hankemenetluse käigus tõendi, mille kohaselt oli ettevõtte PSE-Priggen Special Electronic mõõteriistade müügikäive aastatel 2009–2011 kokku rohkem kui 400 000 eurot. Hankija nõutud dokumendi vormistamata jätmine selle tõendamiseks ei ole aluseks jätta pakkuja kvalifitseerimata. On arusaamatu, miks peaks üksnes HD vormi 4 kohane loetelu varem täidetud lepingutest, olema sobiv varasema käibe ja kolmeaastase samas valdkonnas tegutsemise tõendamiseks, arvestades, et selle loetelu paikapidavuse kontrollimine pole võimalik ega vajalik. Ebamõistlik on eeldada, et ettevõte peab oma kodulehel tootekataloogi, mille andmed ei ole usaldatavad ning milles nimetatud kaubad ei ole ostetavad. 4) Saksamaal majandustegevuse registris registreerimist ei toimu ning ainsaks vastavaks registreeringuks on Gewerbeanmeldung. Selle kohta on pakkuja esitanud tõendi. Apellandi väited pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohustuse kohta tuginevad vaid formaalsel nõudel tõendada registreerimist kindlal vormil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruse nr 278 § 111 lg 3 p 4 näeb ette toetuse tagasinõudmise nii juhul, kui edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei vastanud hankedokumentides nõutud kvalifikatsioonile, kui ka juhul, kui edukaks on tunnistatud pakkumus, mis ei olnud kooskõlas mõne vastavuse kriteeriumiga.
  3. Toetuse vähendamise korral määruse nr 278 § 111 lg 3 p 4 alusel peab vastustaja tuvastama, et sätte kohaldamise eeldused on täidetud.
  4. PSE-Priggen Special Electronic ei esitanud HD p-s 9.3.1 nõutud vormil 4 näidatud viimasel kolmel aastal sõlmitud lepingute nimekirja.

§ 41lg 1 p 2 võimaldab hankijal selliseid andmeid nõuda.

PSE-Priggen Special Electronic ei esitanud sellist nimekirja ka hankija täiendaval nõudmisel. 16. Tähtsust ei oma, kas sellise loetelu esitamine võimaldanuks hankijal pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollida.

§ 39lg 41 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas hanketeates nõutud dokumendid ja andmed on piisavad pakkuja kvalifikatsiooni 7

(10)3-14-52446 kontrollimiseks.

§ 41

lg 1 kohaselt määrab hankija, millised dokumendid ja andmed tuleb pakkujatel esitada. Kui pakkumuste kontrollimisel selgub, et hankija on teinud vea ning hanketeates nõutud andmed või dokumendid on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ebapiisavad, on tal

§ 39

lg 4 alusel võimalik nõuda nende täiendamist ja selgitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p-d 38–39).

  1. Kaebaja ei väida, et Saksamaa ettevõtjal on asukohamaa seaduste kohaselt selliste andmete esitamine keelatud. Isegi kui Saksamaa õigus ei näe ette selliste andmete esitamise kohustust, tuli andmed esitada, sest Eestis läbiviidavas hankemenetluses kohaldatakse Eesti õigust. Pakkuja enda otsustada on, kas ta soovib pakkumuses osaleda ja oma teabe avaldamise korraldust nõuetele vastavuseks ümber korraldada ning vajadusel leppida varasemate lepingupartneritega kokku lepingute konfidentsiaalsustingimuste muutmises.
  2. Hankijal ei olnud

§ 41lg lg 1 kohaselt ka kohustust sellist tingimust HD-s ette näha.

19. Ülalviidatud asjas nr 3-3-1-24-13 (p 11) selgitas Riigikohus, et

§ 39

lg 41 võimaldab hankijal jätta pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei ole esitanud hanketeates või hankija nõudmisel täiendavalt dokumente.

§ 39

lg 3 annab aluse jätta kvalifitseerimata pakkuja, kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.

§ 39

lg 41 selgitust ei saa ringkonnakohtu arvates mõista nii, et hankijal on kaalutlusruum, kas HD-s nõutud dokumentide esitamata jätmise korral jätta pakkuja kvalifitseerimata või asuda pakkuja kvalifikatsiooni tuvastama muude dokumentide ja andmete põhjal. Isegi kui asuda seisukohale, et pakkuja tulnuks sellise loetelu puudumisel muude andmete ja tõendite põhjal kvalifitseerida, oleks pakkumus tulnud lugeda mittevastavaks ja toetuse tagasinõudmiseks oleks alus olemas.

  1. Edukaks tunnistatud pakkuja vastas aga sisuliselt kvalifitseerimistingimustele ning pakkuja ei ole seda asjaolu hankemenetluses kontrollimata jätnud.
  2. HD p 9.1.1 nõudis, et pakkuja peab olema seadusekohaselt registreeritud asukohamaa äriregistris või Eesti äriregistriga analoogses registris. Handelsregister’is registreerimine on Saksamaal äriühingutele küll üldjuhul kohustuslik (Handelsgezetsbuch, § 1 ja § 29), ent erandiks on n-ö väikesed ärid (Kleingewerbe), mis tavapärast ettevõtja tegutsemisviisi ja tegevusulatust ei oma (Handelsgezetsbuch, § 1 lg 2). HD p 9.1.1 eesmärgiks ei saa aga pidada ettevõtjale tegutsemisulatuse ja -viisi kohta nõuete seadmist, vaid õiguspärase tegutsemisvormi nõudmist. Eestis peavad olema äriregistris registreeritud kõik ettevõtjad (äriseadustiku § 2 lg-d 2 ja 3 ning § 3 lg 2). Seega ei saa Handelsregister’it pidada asukohamaa äriregistriks – sest see ei hõlma kõiki äriühinguid ning Kleingewerbe võib olla registreeritud hoopis kohalikus omavalitsuses, nagu pakkuja praegusel juhul – ega Eesti äriregistriga analoogseks registriks.
  3. Vastustaja ei ole põhistanud, et Saksamaal peab äriühing jae- või hulgikaubanduse valdkonnas tegutsemiseks olema kantud veel lisaks mõnda muusse registrisse. HD p 9.3.2 nõudeid ei ole pakkuja seetõttu rikkunud.
  4. Pakkuja täitis HD p 9.2.1 nõudeid ja p 9.3.1 nõuet viimase kolme aasta jooksul sarnaste lepingute olemasolu kohta viimase kolme aasta jooksul kogumaksumusega vähemalt 200 000 €. Seda kinnitab Steuerberatersozietät Dräger & Käschner 04.12.2012 tõend (tl 68 pöördel). Tegemist ei ole pakkuja enda paljasõnalise kinnitusega ega kinnitusega, mida võiks väljastada mistahes teine eraõiguslik isik avaliku võimu poolt mittekontrollitaval viisil. Saksamaa Steuerberatungsgesetz (§ 57 lg 1 koosmõjus §-ga 72) näeb Steuerberatersozität’ile ette vastutuse. Tema üle teostatakse järelevalvet sarnaselt avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikutega Eestis (vt Steuerberatungsgesetz,
  5. osa). 8

(10)3-14-52446
  1. Kuigi sellest tõendist ei nähtu selgelt, et pakkuja sõlmis hankelepingu esemega sarnaste asjade müümiseks lepinguid kõigil kolmel eelneval aastal, saab seda pidada usutavalt tõendatuks. Pole alust arvata, et tõendis oleks vastasel korral näidatud aastaid 2009-
  2. Tegutsemisaega kinnitab pakkuja veebileht (http://www.priggen.com/wer-ist-pse-priggenspecial-electronic). Pole usutav, et seal oleks esitatud valeandmeid, arvestades ka käibe mahtu, mis lühemaajalise tegutsemise korral oleks arvatavasti väiksem. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta.
  3. Kuna aga referentslepingute loetelu ei ole esitatud, pole hankija poolt muude nõuete kontrollimisel ega pakkuja vastavusel neile nõuetele tähtsust. Määruse nr 278 § 111 lg 3 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud.
  4. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis toetuse tagasinõudmist sisuliselt põhjendanud. Olukorras, kus pakkuja ei oleks vormi 4 kohast loetelu HD-s nõudnud, võinuks pakkujate ring olla nii algses avatud hankemenetluses kui hankelepingu sõlmimiseni viinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses laiem ning välistatud ei ole, et sellisel juhul oleks pakkumuse esitanud ka isikud, kes seda HD lisas näidatud vormi kohast loetelu referentslepingute nõudmise tõttu ei esitanud. Vastustajalt ei saa nõuda selliste pakkujate äranäitamist ega tegelikult tekkinud kahju tuvastamist. Seda ei nõua ka määruse nr 278 § 11
  5. Toetuse tagasinõudmisel lähtumist valemist, mitte tegelikult tekkinud kahjust, toetab Euroopa Kohtu kohtujuristi 17.11.2015 ettepanek asjas nr C-406/14, p 61, milles selgitati, et kui Euroopa Liidu kantud kahju ei ole võimalik täpselt hinnata, võib liikmesriik, kui ta tegutseb määruse nr 1083/2006 artikli 98 alusel, kaaluda kindlamääralise korrektsiooni rakendamist. Sellest tulenevalt võivad pädevad siseriiklikud asutused, kui nad tuvastavad liidu riigihanke-eeskirjade rikkumise, rakendada kindlamääralisi korrektsioone. See on olukord, kus fondidele tekkinud kahju on sageli keeruline, kui mitte võimatu täpselt kindlaks teha. Kindlamääraliste korrektsioonide rakendamine tõenäoliselt hõlbustab nende asutuste ülesande täitmist, aga ka tugevdab õiguskindlust, muutes sellised korrektsioonid ettearvatavamateks. Muidugi mõista peavad kindlamääralised korrektsioonid täpselt kajastama nendega karistatavate eeskirjade eiramiste olemust ja raskust ning ei tohi muutuda ebaproportsionaalseteks.
  6. Vastustaja on toetuse vähendamisel võtnud arvesse hankija jõupingutusi pakkuja kvalifikatsiooni väljaselgitamisel ja puuduvate dokumentide nõudmisel, samuti pakkumuse hinda võrreldes teise pakkuja pakutud hinnaga, pakkuja poolt hankelepingu täitmise hiljem selgunud võimet ja muid olulisi asjaolusid. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveeritud. Määruse nr 278 § 111 lg 4 alusel on vähendatud toetuse tagasinõudmise summat maksimaalselt võimalikus ulatuses. Kaebaja ei väida, et toetussumma vähendamine 5% ulatuses tooks tema jaoks kaasa ebaproportsionaalselt kahjulikud tagajärjed. Kaebaja eelarvet arvestades ei saa seda pidada ka usutavaks.
  7. Seetõttu tuleb kaebaja tühistamisnõue jätta rahuldamata.
  8. Alternatiivse kohustamisnõude rahuldamise eeldused ei ole samuti täidetud. Kaebajal puudub subjektiivne, õigusaktile tuginev õigus nõuda vastustajalt juhiste ja üldist laadi selgituste andmist. Sellist kohustust õigusaktid vastustajale ette ei näe. Vajaduse korral saab kaebaja esitada pädevale asutusele selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 tähenduses, millele vastamata või nõuetekohaselt vastamata jätmise korral on isikul võimalik esitada halduskohtule kohustamisnõue konkreetsele selgitustaotlusele vastamiseks kohustamiseks. 9
(10)3-14-52446 30. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja menetluskulud (halduskohtus tasutud riigilõiv 15 €) tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 €) tuleb kaebajalt samal alusel välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.