KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus mõistis 19.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX JS (end. J) kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku § 22 lg 3, § 255 lg 1 ning § 3891 lg-te 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et JS osutas ainelist ja füüsilist abi OÜ A ja OÜ I käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks (sh OÜ A puhul
2. a aprilli kuni augusti ja
3. a oktoobri kuni
4. a märtsi kohta). 3-16-69
5. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 28.08.2015 vastutusotsusega nr 13-7/603-2 JS, OB, AS, JM ja SP solidaarselt tasuma OÜ A maksuvõla kogusummas 9 536 259 eurot.
6. JS esitas 11.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.08.2015 vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses ühtlasi peatada MTA 28.08.2015 vastutusotsuse täitmine. Maksuhaldur ei ole kaebajat ära kuulanud ning on ekslikult tuginenud maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg-le 1, sest kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega ei ole õiguslikult siduvalt tuvastatud, et JS poolt toime pandud kuriteoga on põhjustatud OÜ A maksuvõlg vastutusotsuses märgitud summas. Kaebaja on töötu ja tal puuduvad vahendid vastutusotsusega määratud summa tasumiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, sest maksunõude sundtäitmine ja intressinõude esitamine tooksid kaasa füüsilise isiku pankrotistumise, millega kaasnevat kahju ei ole võimalik korvata ka siis, kui kohus vastutusotsuse tühistab.
7. Maksu- ja Tolliamet leidis 14.01.2016 kirjalikus seisukohas, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud. Kaebaja on sisuliselt pankrotis (töötu, puuduvad rahalised vahendid ja muu vara), mistõttu on arusaamatu, milline korvamatu kahju mõne võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisega kaasneks. Selleks, et maksuhalduril oleks vähimgi võimalus kaebajalt midagi sisse nõuda, tuleb MTA-le jätta võimalus rakendada kaebaja suhtes kõiki MKS §-s 130 sätestatud täitetoiminguid.
8. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2016 määrusega JS esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole iga koormava haldusakti toime edasilükkamine. Maksuotsused reeglina koormavadki haldusakti adressaati ning mõjutavad ebameeldivalt igapäevaelu. Kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, siis jääb arusaamatuks, millised pöördumatud tagajärjed kaebajale kaasnevad, kui vastutusotsuse täitmist ei peatata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. JS palub 29.01.2016 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus, peatades MTA 28.08.2015 vastutusotsuse täitmise või alternatiivselt keelates MTA-l esitada vastutusotsusele tuginedes JS suhtes pankrotiavaldust kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on vältida enda pankroti väljakuulutamist. Arvestades vastutusotsusega viiele isikule (sh kaebaja) pandud solidaarset kohustust tasuda 9 536 259 eurot, puuduvad kaebajal vahendid selle osaliseks või täielikuks tasumiseks. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine tooks kaasa pöördumatud tagajärjed, sest sellega kaasneks pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg 1 kohaselt ärikeeld, mis piirab isiku võimalusi teenida sissetulekut. Pankroti väljakuulutamise oht on reaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
10. JS määruskaebus tuleb võtta

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 2) ning vastab

§-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 ettenähtud riigilõiv 15 eurot. 2

§ 249

lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised.

1. JS on esialgse õiguskaitse vajaduse osas viidanud tema suhtes füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise ja ärikeelu kohaldamise vältimise eesmärgile. Arvestades kaebaja teatist oma majandusliku seisundi kohta (tl 15-19p) ja vastutusotsusega selle adressaatidele solidaarselt tasumiseks määratud rahasumma suurust (9 536 259 eurot), võib ringkonnakohtu hinnangul pidada tõenäoliseks, et juhul, kui maksuhaldur esitaks JS suhtes pankrotiavalduse, viiks see kaebaja pankroti väljakuulutamiseni, mille korral rakendub füüsilisest isikust võlgniku suhtes PankrS § 91 lg 1 alusel üldjuhul ka vähemasti ajutine ärikeeld kuni pankrotimenetluse lõpuni. Ehkki MTA 14.01.2016 seisukohast ei nähtu, et maksuhaldur plaaniks esitada maakohtule avalduse kaebaja pankroti väljakuulutamiseks, ei välista see JS esialgse õiguskaitse vajadust. Samuti ei saa nõustuda maksuhalduri ja halduskohtuga, et kuna kaebajal praegusel hetkel vara ja sissetulekud puuduvad, siis ei saa temale vastutusotsuse täitmisest tekkida pöördumatuid tagajärgi. Tuleb arvestada ka sellega, et kaebajal võib kohtumenetluse ajal vara ja sissetulek tekkida. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei välista seejuures lisaks asjaolu, et maksusumma sundtäitmise korral tuleb isikule ja tema ülalpeetavatele tagada sissetulek täitemenetluse seadustiku §-des 132-133 sätestatud suuruses.
2. Maksude laekumine on iseenesest oluline avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), kuid see ei kaalu üldjuhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus maksuvõla tasumiseks kohustamise haldusakti täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik üksnes (edaspidi) saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi. Ei ole mõistlikku põhjust arvata, et pärast MTA 28.08.2015 vastutusotsuse üle toimuva kohtumenetluse lõppemist oleks JSlt maksusumma sissenõudmine praegusega võrreldes oluliselt keerulisem. JS kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, ehkki selle eduväljavaated ei pruugi muu hulgas maksuhalduri tõstatatud tähtaegsuse küsimust arvestades olla suured.
3. Eelneva põhjal tuleb JS määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2016 määrus tühistada. Ringkonnakohus rahuldab JS esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatab MTA 28.08.2015 vastutusotsuse täitmise osaliselt, lubades MTA-l maksuvõla sissenõudmiseks teha JS suhtes üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid.
4. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuivõrd iga kaebaja osaleb kohtumenetluses iseseisvalt (

§ 19lg 2) ning saab kaitsta üksnes oma õigusi, siis ei takista praeguses 3