esmalt makse tegemise päevaks arve nr. 4465-5LAI7 alusel sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja seejärel sama arve põhivõla katteks. Maksed on arvestatud järgnevalt: 04.08.2015.a. laekus hagejale 2 794.80 eurot. Nimetatud kuupäevaks oli sissenõutavaks muutunud arve nr. 4465-5LAI7 põhivõlg summas 294.80 eurot ning kuna arve tasumisega oldi viivituses, siis viivised ajavahemiku 10.07.2015.a. kuni 04.08.2015.a. summas 966.33 eurot (25päeva* 0,9%*4294.80 eurot). Tulenevalt
arvestas hageja laekunud summa esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks summas 966.33 eurot ning allesjäänud 1828.47 eurot arvestati põhivõla katteks. Seega peale 04.08.2015.a. makset oli kostja võlgnevus hageja ees põhivõlana summas 2466.33 eurot (4294.80 – 1828.47). 07.09.2015.a. laekus hagejale 500 eurot. Nimetatud kuupäevaks oli sissenõutavaks muutunud arve nr. 4465-5LAI7 põhivõla jääk summas 2466.33 eurot ning kuna arve tasumisega oldi viivituses, siis viivised ajavahemiku 04.08.2015.a. kuni 07.09.2015.a. summas 754.69 eurot (34päeva* 0,9%*2466.33 eurot). Tulenevalt
arvestas hageja laekunud summa (500 eurot) esmalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 754.69 katteks. Seega peale 07.09.2015.a. makset oli kostja võlgnevus hageja ees põhivõlana summas 2466.33 eurot ja viivisena 254.69 eurot. 11.09.2015.a. laekus hagejale 500 eurot. Nimetatud kuupäevaks oli sissenõutavaks muutunud arve nr. 4465-5LAI7 põhivõla jääk summas 2466.33 eurot ning kuna arve tasumisega oldi viivituses, siis viivised ajavahemiku 07.09.2015.a. kuni 11.09.2015.a. summas 88.78 eurot (4päeva* 0,9%*2466.33 eurot). Tulenevalt
arvestas hageja laekunud summa (500 eurot) esmalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 343.47 eurot (254.69 + 88.78) katteks ning allesjäänud 156.52 eurot arvestas võlausaldaja põhivõla katteks. Seega peale 11.09.2015.a. makset oli kostja võlgnevus hageja ees põhivõlana summas 2309.80 eurot (2466.33- 156.52). 17.09.2015.a. laekus hagejale 500 eurot. Nimetatud kuupäevaks oli sissenõutavaks muutunud arve nr. 4465-5LAI7 põhivõla jääk summas 2309.80 eurot ning kuna arve tasumisega oldi viivituses, siis viivised ajavahemiku 11.09.2015.a. kuni 17.09.2015.a. summas 124.72 eurot (6päeva* 0,9%*2309.80 eurot). Tulenevalt
arvestas hageja laekunud summa (500 eurot) esmalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 124.72 eurot katteks ning allesjäänud 375.27 eurot arvestas võlausaldaja põhivõla katteks. Seega peale 17.09.2015.a. makset oli kostja võlgnevus hageja ees põhivõlana summas 1934.52 eurot (2309.80 – 375.27). Hageja ja OÜ Kurtna PM vahel on sõlmitud kütuse müügileping, mille kohaselt on hageja müünud kostjale kütust, mille eest on kostjal tasumata põhivõlana 5 380.02 eurot (1934.52 + 3445.50).
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama põhimõte tuleneb ka poolte vahel sõlmitud kütuse müügilepingu punktist 2.3, milles on märgitud ostja kohustus tasuda vastuvõetud kauba eest. OÜ Kurtna PM on võtnud vastu 10.06.2015.a. 6000 liitrit ja 14.07.2015.a. 5000 liitrit eriotstarbelist diiselkütust. Kostja on kinnitanud kauba saamist allkirjaga saatelehel, kui ka Maksu- ja Tolliametis. Seega on hageja müüjana oma kohustused täitnud ning on ostjale üle andnud kokkulepitud kauba. Ostja on jätnud oma seadusest ja lepingust tulenevad kohustused täitmata ja ei ole tasunud ostetud kütuse eest kogu võlgnetavat summat. Ostja võlgneb ostetud kütuse eest hagejale põhivõlana 5 380,02 eurot, mille hageja palub välja mõista.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostjad A H, T H ja K H on leppinud kokku 22.04.2015.a. sõlmitud käenduslepingutes, et nimetatud kostjad kohustuvad solidaarvõlgnikuna vastutama põhivõlgniku ja hageja vahel 22.04.2015.a. sõlmitud lepingu kohase ja nõuetekohase täitmise eest maksimumsummas 20 000 eurot. Käenduslepingu osa 2 punkt 1 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui ka kõrvalkohustuste täitmine kui ka kohustuse rikkumisest tulenevad nõuded.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna käendaja ja põhivõlgnik vastutavad hageja ees solidaarvõlgnikena palub hageja välja mõista ostetud kütuse eest tasumata summa 5 380,02 eurot kostjatelt solidaarselt.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 22.04.2015.a. kütuse müügilepingu punkt 2.6 kohaselt on pooled leppinud kokku viivise suuruseks 0,9 % võlgnetavalt summalt päevas. Ostja on viivitanud kohustuse täitmisega. Hagi esitamise ajaks s.o. seisuga 06.10.2015.a. on sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 2005.31 eurot ja seda järgnevalt: - arve nr 4465-5LAI7 põhiosa jäägi summas 1 934.52 eurot tasumisega on viivitatud alates 17.09.2015.a. kuni hagi esitamiseni 06.10.2015.a. kokku 19 kalendripäeva, mis teeb viivise suuruseks 330.80 eurot (1934.52*0,9%*19päeva); - arve nr. 4535-5LAI7 põhiosa jääk summas 3445.50 eurot, mille tasumisega on viivitatud alates 13.08.2015.a. kuni 06.10.2015.a. kokku 54 päeva, mis teeb viivise suuruseks 1 674.51 eurot (3445.5*0,9%*54 päeva). Hageja taotleb lisaks hagi esitamise ajaks s.o. 06.10.2015.a. sissenõutavaks muutunud viivisele ka alates 07.10.2015.a. viivise väljamõistmist põhivõlalt suuruses 0,9 % põhivõlalt päevas, kuni põhivõla tasumiseni. Samas palub hageja piirata viivise suurust hagis esitatud põhivõla suurusega. Kuna hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 2005.31 eurot, siis palub hageja välja mõista viivise TsMS § 367 alusel mitte suuremas summas kui 3374.70 eurot (5 380.02 – 2005.31). Hageja palub tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks määrata ka kostja kanda jäävad hageja menetluskulud summas 900 eurot, mis koosnevad: riigilõivust summas 600 eurot ja lepingulise esindaja tasust hagiavalduse koostamisel summas 300 eurot. Kostja vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures ka menetluskulude taotluse. Kostjad ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
MS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjatele saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kõigile kostjatele kätte toimetatud 30.11.2015. Kõikide kostjate materjalid on vastu võtnud T H. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostjad kohtule vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 600 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 300 eurot. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 900 eurot. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.