28.07.2015 andis võlausaldaja Korteriühistu Magasini Maja esindaja e-kirja teel ajutisele pankrotihaldurile ja võlgniku esindajale teada, et võlausaldaja on nõus pankrotimenetlust finantseerima, ning palus ajutiselt pankrotihaldurilt hinnangut, mis on eeldatavad kulud. 18.08.2015 tegi kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepaneku võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 26.08.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei tasunud ning 27.08.2015 määrusega lõpetas kohus AS Tornimäe Kinnisvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 10.09.2015 esitas Korteriühistu Magasini Maja määruskaebuse maakohtu 27.08.2015 määruse peale ning palus teha uue kohtumääruse, millega kuulutada välja AS Tornimäe Kinnisvara pankrot. Ajutine pankrotihaldur oli teadlik, et võlausaldaja on nõus pankrotimenetlust finantseerima nõuete esitamiseks AS-i Eston Ehitus või võlgniku juhatuse vastu. Kuigi ajutine haldur oli teatavaks võtnud võlausaldaja kavatsuse pankrotimenetlust finantseerida, ei teavitanud haldur võlausaldajat pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramisest. Deposiidi määramise kohta avaldati üksnes teade Ametlikes Teadaannetes, millest võlausaldaja ei saanud teadlikuks enne deposiidi maksmise tähtaja möödumist.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotikulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldaja tasus 18.08.2015 määratud deposiidi ning muutunud olukorras ei ole pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu põhjendatud, kuivõrd võlausaldaja tasutud deposiidi arvel on võimalik pankrotimenetlus läbi viia, sh selgitada välja võimalused pankrotivarasse kuuluvate nõuete sissenõudmiseks ning vara tagasivõitmiseks. Võlausaldajal on ka tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetus on tahtlikult põhjustatud. Ajutine pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ajutine haldur teavitas võlausaldaja esindajat pankrotiavalduse menetlusest ja sellega seotud asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust olukorrast ja deposiidi tasumise vajalikkusest. Määruskaebuses viidatud
lg 2 p 4² ei reguleeri, millisel ajahetkel ja millises vormis peaks ajutine 3 pankrotihaldur teadaolevaid võlausaldajaid deposiiti maksmise võimalusest teavitama. Pankrotiseadusest ei tulene, et ajutine pankrotihaldur peaks teadaolevatele võlausaldajatele teavituse saatma just peale nn deposiidimääruse tegemist. Seda ei sätesta ka
Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ajutise pankrotihalduri väidetav teavitamiskohustuse rikkumine ei saa tuua kaasa vaidlustatava kohtumääruse õigusvastasust ja tühistamist. Maakohtu määrus 19.10.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 663 lg-le 4, Korteriühistu Magasini Maja määruskaebuse ja tühistas 27.08.2015 määruse. Kohus kuulutas välja AS-i Tornimäe Kinnisvara (likvideerimisel) pankroti, nimetas pankrotihalduri ning määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotikulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Korteriühistu Magasini Maja tasus 09.09.2015 kohtu deposiitkontole 3000 eurot selgitusega „deposiit tsiviilasjas nr 2-15-8888“ ning kohus nõustub võlausaldaja määruskaebuses märgitud seisukohaga, et olukorras, kus võlausaldaja tasub pankrotikulude katteks kohtu poolt määratud deposiidi, ei ole pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu enam põhjendatud, kuivõrd tasutud deposiidi arvel on võimalik pankrotimenetlus läbi viia.
lg 4 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus leidis, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja välja tuleb kuulutada AS Tornimäe Kinnisvara pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi enam kui 120 703,90 eurot, kuid vara on vaid 1986,15 eurot. Ajutine haldur leidis, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus leidis, et vande andmiseks on kohustatud likvideerija Martin Lepp ja juhatuse liige Rein Tiik. Kohus leidis, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1836 eurot (sh käibemaks). Määruskaebus AS Tornimäe Kinnisvara palub maakohtu määruse tühistada. Põhjendatud ei ole aktsepteerida KÜ Magasini Maja poolt hilinenult kohtu deposiitkontole tehtud makset. 4 Kohus saab määruskaebemenetluse raames varasemalt tehtud kohtumääruse tühistada ja teha uue teistsuguse sisuga kohtumääruse juhul, kui tühistatav kohtumäärus on sisuliselt ebaõige ehk selle tegemisel esines õigusrikkumine. Sellist olukorda ei eksisteeri, kuna kohtul oli 27.08.2015 faktilist olukorda arvestades kohustus AS-i Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada ja teistsugust lahendit kohus teha ei saanud. Isegi kui kohus teoorias võiks määruskaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et võrreldes algse kohtumääruse tegemise ajaga on faktiline olukord muutunud, siis see ei tähenda, et kohus saaks varasemalt määratud menetlustähtajad jätta tähelepanuta. Kui kohus on määranud mingiks tegevuseks tähtaja ning seaduses on selle tähtaja mittejärgimine seotud konkreetse tagajärjega, siis kohus peab ka määruskaebuse lahendamisel lähtuma varasemalt määratud tähtajast. Kui faktiline olukord on küll muutunud, kuid seda vastuolus kohtu poolt varasemalt määratud tähtaegadega, siis ei oma muutus faktilises olukorras kohtu jaoks mingit tähtsust ning kohus peab jätma määruskaebuse rahuldamata. 27.08.2015 kohtumääruse tegemisel ei esinenud õigusrikkumist. Kui kohus saaks oma õiguspäraseid lahendeid hakata muutma lähtuvalt menetlusosaliste poolt hiljem tehtud toimingutest, mis on seejuures ka veel vastuolus kohtu määratud tähtaegadega, puuduks menetlusosalistel igasugune kindlus kohtu poolt väljendatud seisukohtade püsimajäämise osas, mis ei saa olla õiguspärane. Ajutise pankrotihalduri väidetav teavitamiskohustuse rikkumine KÜ Magasini Maja suhtes ei ole omistatav kohtule ega saa seega tuua kaasa 27.08.2015 määruse tühistamist Lisaks muule on määrus ebaõige osas, milles AS-i Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) endist juhatuse liiget Rein Tiiki on kohustatud esitama pankrotihaldurile AS-i Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) vara ja võlgade täpsustatud nimekiri ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning kohustatud kinnitama kohtus vandega vara ja võlgade nimekirja õigsust. Rein Tiik on alates 13.05.2015 kutsutud AS-i Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) juhatusest tagasi ja seega ta ei oma AS-iga Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) enam seost. Isik, kes ei ole juba pikemat aega ettevõttega seotud, ei saa kinnitada vandega AS-i Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) varadega ja võlgadega seonduvat ega esitada pankrotihaldurile AS-iga Tornimäe Kinnisvara (pankrotis) seonduvaid dokumente Menetluse edasine käik Pankrotihaldur nõustub kaebuses toodud argumentidega. Võlausaldaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata.
Praegusel juhul esitas maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks võlgnik.
lg 4 järgi eeldatakse, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, on ta maksejõuetu. Vaidlust selle üle, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maakohtus ei olnud. Seega on täidetud pankroti välja kuulutamise eeldused. 5 Võlgnik vaidlustas maakohtu määruse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik leidis kaebuses, et asjaolu, et võlausaldaja tasus pärast maakohtu 27.08.2015 määruse tegemist kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks, ei anna alust määruse, millega kohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud piisav ainuüksi Ametlikes Teadaannetes avaldatud teade pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise kohta kuni 26.08.2015. Ajutine pankrotihaldur jättis nõuetekohaselt täitmata temale
lg-s 42 pandud kohustuse teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti kandmise võimalusest. Võlausaldaja ei saanud seega mõjuval põhjusel järgida kohtu antud tähtaega raha deposiiti tasumiseks hiljemalt 26.08.2015, millest tulenevalt võis kohus menetlustähtaega pikendada ning lugeda võlausaldaja poolt 09.09.2015 kohtu deposiiti tasutud summa tähtaegselt tasutuks.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotikulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eeldus pankrotiavalduse lõpetamiseks raugemise tõttu ei ole täidetud ning vastavalt võlgniku avaldusele tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Õige ei ole võlgniku seisukoht, et juhatuse liige, kes on tagasi kutsutud 13.05.2015, ei oma enam puutumust pankrotivõlgnikuga.
lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
ja § 19 lg 1 järgi võib sellise kohustuse muu hulgas panna juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmele. Niisuguse kohustuse eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus võlgniku vara, kohustuste ja dokumentide kohta. Üksnes asjaolu, et isik ei ole enam võlgniku juhatuse liige, ei pruugi olla põhjuseks, miks ta peaks sellisest kohustusest vabanema.
järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul koostoimes
lg-ga 1 ja § 19 lg-ga 3 võimalik kohustada võlgniku juhatuse liiget andma vannet ka juhul, kui ta on oma kohustustest vabastatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-21-132-14). Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.