1-10-2523/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.10.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 06.10.2015 koht Kohtuasja number 1-10-2523 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Silver Reinsaar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Vedenjapini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Vedenjapin, isikukood 35907210311, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.09.2009 ja lõpp 14.09.2018 RESOLUTSIOON Jätta VIKTOR VEDENJAPIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Viktor Vedenjapinilt menetluskuluna riigituludesse 144 eurot kaitsetasu adv. Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 144 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Viktor Vedenjapini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Viktor Vedenjapinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Vedenjapini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.05.2010 otsusega tunnistati Viktor Vedenjapin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 14.09.
2. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Viktor Vedenjapinit kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesolev rikkumine on suures koguses narkootilise aine omamise eest, varasemalt karistatud ilma seadusliku aluseta Eestis viibimise ja töötamise; kahel korral salajase varguse ning veel kahel korral narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku valmistamise, ümbertöötamise, vedu või edasisaatmise edasiandmise eesmärgita eest. Kuriteod toimepandud tulu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele A1-taseme ning Ida-Viru Kutsehariduskeskuses abikoka eriala. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest selgus, et enne vangistust elas isik üürikorteris xxxx aadressil xxxx (selles korteris hoidis ta ka narkootikume). Vabanemisel plaanib elama asuda aadressile xxxx, kus elab tema tuttav, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks tema korterisse. Isikul on omandatud xxxx keskharidus. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Enne vangistust töötas xxxx-na ehitusel, kuid töö ei olnud tasuv ning lisasissetulekuid leidis kuritegelikul viisil. Vangistuse jooksul on peamiselt olnud hõivatud majandustöödega, seda ka praegusel hetkel. Seega on kinnipeetav motiveeritud töötama. Praeguse ja ka eelmiste kuritegude peamisteks põhjusteks on olnud puudulik majandusliku toimetuleku oskus. K-Raha andmetel tasumata nõudeid 6116,19 euro ulatuses, vabanemisfondis 383,58 eurot. Kinnipeetav on sündinud xxxx. Materjalidest selgus, et tema vanemad on surnud. Väidetavalt teisi lähedasi sugulasi samuti ei ole. Enne vangistust elas isik vabaabielus, kuid seoses vangistusega on suhted elukaaslasega katkenud. Kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kuid kinnipeetava sõnul on suhted nendega katkenud. Kuritegu on toime pandud grupis. Riskiv ja hoolimatu elustiil tuleneb korduvatest toimepandud kuritegudest. Isiku sõnul tarvitas vabaduses alkoholi ainult pidulikel sündmustel, vanglal vastupidine informatsioon puudub. Isik on narkootikume tarvitanud, kuid väidetavalt tarvitas neid vabaduses harva.
3. aastal on isikut karistatud NPALS alusel narkojoobes juhtimise eest.
4. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Mõistab narkootikumide kahjulikkust, kuid ei pea seda probleemiks. Isik on enesekindel ja endaga rahul. Sotsiaalsed oskused ja tervis hea. Käel trauma, kuid tegemist ei ole elukvaliteeti muutva probleemiga. 2 Isikul on väljakujunenud oma eale vajalikud sotsiaalsed oskused, kuid esineb impulsiivset käitumist ja probleemide lahendamise puudulikku oskust. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud, kinnipidamisasutuses rahulik. Isik oskab eluks püstitada kindlaid eesmärke, kuid ei ole ise nendes kindel. Näiteks, tahab loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid reaalselt ei välista uuesti vangi sattumist. Arvestades suurt kuritegude toimepanemise arvu, võib järeldada, et isikul on tekkinud kuritegelikud hoiakud. Isiku mitmed süüteod on toime pandud ühiskonna suhtes. Varasemalt pole käitumiskontrolli all olnud. Ametnikega käitumine üldjuhul probleemivaba. Oma käitumist vääraks ei pea, kuid peab oluliseks materiaalseid väärtusi. On avaldanud soovi muuta oma elu. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vangla hinnangul 28% (keskmine risk). Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Viktor Vedenjapinile katseaeg kuni 14.09.2018 ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Viktor Vedenjapinile KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 sätestatud lisakohustused. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta ja 11 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Arvestades kinnipeetava süü suurust, on ära kantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 9 aastat vangistust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 2 kehtivat ja 8 lõppenud distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamise korral ohustatud. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Viktor Vedenjapini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 06.10.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tema kinni pidamisel andis ta vabatahtlikult ära 270 000 krooni ning kõik narkootikumid, mis tal olid, seega aitas ta uurimist ja tunnistas oma süüd täielikult. Selgitab, et on vanglas juba 2 aastat töötanud, samuti 3 on läbinud kõik programmid. Leiab, et kõik, mis vanglas oli võimalik positiivselt ära teha, on ta ka teinud. Teda ei ole varem kunagi vabastatud, seega palub kohtul anda talle see võimalus. Peale vabanemist asub elama xxxx. Varem ei ole ta seal elanud, tegemist on ainukese tuttava inimesega, kelle poole võis sellise palvega pöörduda. Töökohta vabanemisel ei ole, kuid tal on tuttav inimene, kes töötab xxxx ning kinnipeetavat vaatamas käies andis talle isiku telefoni numbri, kes võimaldaks talle töökoha, mille telefoni teel leppis kokku. Vangistuse jooksul ei ole kriminaalkorras karistatud isikutega suhelnud. Distsiplinaarkaristused, mis vanglas olnud, on seoses televiisori vaatamisega. Ta vaatas multifilme, mistõttu 22.
5. võeti temalt ära televiisor, rikkumine vormistati alles oktoobris. Teine rikkumine oli selle eest, et tal ei olnud silti. Selgitab, et sildi võttis ära kui tegi sporti, talle tehti märkus, peale mida pani märgi tagasi, kuid rikkumine vormistati ikkagi. Lubab, et tulevikus enam kuritegusid toime ei pane, on juba 56-aastane ning teeb pingutusi, et see enam ei korduks. Toimepandud kuritegu selgitab sellega, et
6. aastal tegid tuttavaga firma ning paarimees võttis laenu 500 000 krooni firma asutamiseks. Temal juhtus aga insult ning raha, mis võeti, tuli tagastada. Kõik asjad olid vormistatud teise inimese nimele, kinnipeetav vaid aitas teda, kuna ta ei saanud peale insulti rääkida, vasak pool oli halvatud. Kinnipeetav oli raskes olukorras, pidi raha tagasi maksma, mis viiski kuriteoni. Kaitsja seisukoht Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetava puhul esinevad asjaolud, mis õigustavad tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on isikul küll kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid ei ole teada nende määramise asjaolud - seetõttu ei saa ka hinnata nende põhjendatust. Tegemist ei ole olnud niivõrd tõsiste rikkumistega, mis pöördumatult välistaksid tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Samuti oleks väär tugineda kustunud distsiplinaarkaristustele. Isik on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis teatavasti vähendab oluliselt isikuga seonduvate uute kuritegude toimepanemise riski. Isik on vangistuses viibinud mitu aastat. Selle ajajooksul riigikeele omandamine Al tasemel, majandustöödel osalemine vanglas ja Ida Viru Kutsehariduskeskuses abikoka eriala omandamine on asjaolud, mis näitavad, et isik on aru saanud enda teo lubamatusest ning on pöördunud täielikult õiguskuuleka elu poole. Viktor Vedenjapinile on tagatud kõik õiguskuulekaks eluks vajalikud eeldused - isikule on garanteeritud kindel elu- ja töökoht, mis vähendavad oluliselt võimaliku uue kuriteo toimepanemise riski. Narkootikumidega seonduvad riskid on kõrvaldatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisega. Kui kohus asuks seisukohale, et narkootikumide tarvitamisega seonduvad riskid Viktor Vedenjapini puhul on niivõrd suured, et need välistavad tema ennetähtaegse vabastamise, siis see oleks ühtlasi ka negatiivne hinnang selle sotsiaalprogrammi edukusele üldiselt. Siiski näitab praktika, et tegemist on edukalt toimiva sotsiaalprogrammiga, mille abil on äärmiselt paljud inimesed vabanenud narkootikumidega seonduvatest probleemidest. Samuti on kriminaalhooldaja avaldanud arvamust, et puuduvad ka isikuid, kes võiksid Viktor Vedenjapinile pärast vangistust negatiivset mõju avaldada. Kuivõrd Viktor Vedenjapini puhul puuduvad isikud, kes võiksid talle pärast vangistust avaldada negatiivset mõju, aga isiku kuriteod on toime pandud just grupiga kaasaminemise olukordades, võib pidada isiku ennetähtaegset vabastamist pigem põhjendatuks. Kaitsja palub kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vabastada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu 4 isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Käesolev kuritegu on esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mis on toimepandud tulu saamise eesmärgil. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht tema tuttavale kuuluvas korteris, korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava korterisse elama asumiseks. Vangistuses viibides on isik läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi, sh on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele A1-taseme ja abikoka eriala ning on vangistuse jooksul olnud hõivatud vangla majandustöödel, millest tulenevalt on motiveeritud töötama. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval ei ole ametnikega suhtlemisel üldjuhul probleeme esinenud, on Viktor Vedenjapinil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. Kuigi isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx varustajana, mis tagab isikule igakuise kindla sissetuleku, mis omakorda soodustab isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses, on kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata nõuded, mida on üle 6000 euro. Isikul on vabanemisfondis 383 eurot, mis tagab isikule vaid esialgse majandusliku toimetuleku vabanemisjärgselt. Samuti on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalkorras karistatud tutvusringkonna olemasolule, kes võivad isikule vabaduses negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses nii moraalselt kui ka vajadusel materiaalselt toetavad lähedased. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 28%, millise näol on tegemist keskmise riskiga. Kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on ise tunnistanud, et peab materiaalseid väärtusi oluliseks ning oma käitumist vääraks ei pea. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Viktor Vedenjapini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. 5 Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Vedenjapini vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrus Viktor Vedenjapini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja advokaat Silver Reinsaare määruskaebus rahuldamata. 2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ-le Advokaadibüroo CLARUS advokaat Silver Reinsaare poolt Viktor Vedenjapinile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest tasu summas 144 eurot (sh käibemaks). 3.Kaitsja tasu summas 144 eurot mõista riigituludesse Viktor Vedenjapinilt. Riigituludesse mõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või kontole nr EE403300333416110002 (Nordea Pank) või kontole nr EE701700017001577198 (Danske Bank) või kontole nr EE932200221023778606 (Swedbank). Maksekorraldusel märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Viktor Vedenjapin 1-10-2523 menetluskulud“. Juhul, kui rahalist nõuet ei täideta täies ulatuses ja tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 25.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Viktor Vedenjapini kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata. 20.10.2015 kohtumäärus 1-10-2523 jõustus 25.01.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 6