1-12-4954/73

1-12-4954 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.

1. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
2. Kriminaalasja number 1-12-4954 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasi Kinnipeetav Kalev Jask tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kalev Jask Elukoht: XXXX; isikukood: 36708192759; XXXX Kaitsja adv. Ann Saar (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras: vabastada Kalev Jask (isikukood: 36708192759) Tartu Maakohtu 07.06.
3. a mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.
4. a. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel Kalev Jaskil kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast. Kohustada Kalev Jaski kuni 18.10.
5. a kestva käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:
6. elama alalises elukohas vabanemise järel;
7. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
8. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
11. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määratud lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Välja mõista Kalev Jaskilt menetluskulu kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank AS, nr EE932200221023778606 Swedbank AS, nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber
12. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Kalev Jask tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.06.
13. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust ning KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.01.
14. a. Tartu Maakohtu 31.01.
15. a määrusega vabastati Kalev Kask karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 11.02.
16. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust täitmisele, kandmise algus 18.12.
17. a. Karistuse kandmise algus oli 18.12.
18. a ja lõpp on 18.10.
19. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 18.12.
20. a. Kalev Jaski on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1) 01.02.
21. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 185 lg 2- 17 lg 4, § 812 lg 2 p 1 – 17 lg 4 ja KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 4 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Kalev Jaski kriminaalkorras karistatud kahel korral, neist üks karistus on arhiveeritud. Vanglas viibib ta esimest korda. Arhiveeritud karistus mõisteti dokumendi riisumise või võõra dokumendi kasutamise, isiku ebaseaduslikule piiriületusele 2 kaasaaitamise organiseerimise ja varguse eest. Käesolevat karistust kannab ta suures koguses narkootikumide käitlemise ja joobes juhtimise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, alkohol ja puudulik probleemilahendusoskus. Vangistuse jooksul on Kalev Jask töötanud majandusabitöölisena ning alates 01.09.
22. a osaleb ta programmis „Õige Hetk“. Distsiplinaarkaristusi Kalev Jaskil ei ole. Vabanemisel asub ta elama vanematekoju XXXX. Vabaduses on töötanud varem Eestis 6 aastat politsei kiirreageerimise üksuses, Hispaanias kokana, Soomes ehitusel, Saksamaal autoremondifirmas ja viimati XXXX autojuht-varustajana. Samuti on ta olnud töötuna arvel ning ettevõtja. Vangistuse jooksul on teda majanduslikult toetanud ema ja ta on saanud ka töötasu majandusabitöödel töötamise eest. Kuritegude iseloom viitab suhtlusringkonna kriminaalsele taustale, Kalev Jask ise eitab kuritegude või narkootikumidega seotud tuttavate olemasolu. Ta ei tunnista, et on mõjutatav. Hoolimatule elustiilile viitab joobes juhtimine, korduvad seadusrikkumised, sage töökohtade ning partnerite vahetamine. Enda sõnul alkoholi tarvitamine Kalev Jaski igapäevaelu ei mõjutanud, ainsaks episoodiks olevat viimane kuritegu- joobes juhtimine. Edaspidi on ta otsustanud elada karskelt. Samas on talle varem kohtumäärusega kohaldatud tahtest olenematut ravi pärast seda, kui ta viibis XXXX tõttu psühhiaatriakliinikus. Kalev Jaski enda väidete kohaselt tekkis probleem hoopis ravimitest. Samas on ta
23. a alguses palunud määrata käitumiskontrolli ajaks endale lisakohustuseks alkoholsõltuvuse ravimise, kuivõrd olevat rikkumised toime pannud alkoholsõltuvuse tõttu. Varasemalt on Kalev Jask tunnistanud alkoholsõltuvuse esinemist. Vesteldes üritab ta kontrolli saavutada, kuid on viisakas ja korrektne. Agressiivsust täheldatud ei ole. Probleeme enda käitumises ei näe, halvad asjad on ebasoodsate juhuste kokkulangemine. Otsuste tegemisel ei arvesta Kalev Jask alati negatiivsete aspektidega. Ta on endale eesmärgiks seadnud töötamise, nõuete tasumise, vanemate eest hoolitsemise ja pikemas perspektiivis pere loomise. Ta on kindel, et need eesmärgid saavad täidetud ja ta ei kaalu negatiivsete asjaolude ilmnemist. Samas ei ole töö olemasolu ja vanemate aitamise vajadus varem teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma pannud. Kalev Jask ei tunnista ennast kuritegude toimepanemises süüdi, kuigi on väidetavalt ennast muutunud ja soovib enda elu korda saada. Vangla toetab Kalev Jaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist madalast riskihindamise tulemusest lähtudes, hinnates korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 0%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Kalev Jaski vanemate sõnul neil pojaga head suhted ja suuremad lahkhelid puuduvad. Kalev Jaski ema ja isa on pensionieas, nende tervis on kesine: ema veedab suurema osa ajast voodis ja isal on raskusi liikumisega. Kalev Jaski isa ei näe poja tegevuses eksimusi, vaid kaldub tema teguviisi ülistama. Poja kriminaalses tegevuses näeb isa süüd viimasel kriminaalhooldusametnikul. Isa salgab kõiki kriminaalhooldusametniku poolt nimetatud võimalikke probleemide algtegureid (alkohol, sõpruskond). Vabanemisel asuks kinnipeetav elama oma vanematekoju XXXX. Tööle saaks ta vabanedes XXXX, kuhu asuks tööle ehitustöölisena. Ettevõtte juhatuse liige on kriminaalhooldusametnikule telefonikõnes vastava kokkuleppe olemasolu kinnitanud. Kalev Jaski eelmine kriminaalhooldus osutus problemaatiliseks. Ta rikkus registreerimiskohustust ning määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamisel tekkis deliiriumiseisund, mistõttu viis isa ta psühhiaatriakliinikusse. Kontrollnõuete ja kohustuse rikkumise tõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei pruugi uus katseaeg eelneval käitumiskontrollil esinenud usalduse kuritarvitamise tõttu tulemuslikum olla. Riski suurendab kriminaalhooldusametniku hinnangul ka kahetine info, mille kohaselt plaanib kinnipeetav 3 vabanemisel asuda elama XXXX ning teisalt on avaldanud soovi riigist lahkumiseks pärast vangistust. Kuivõrd varasema kriminaalhoolduse ajal on Kalev Jask riigist ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkunud, ei ole välistatud sarnase teguviisi kordamine uuel katseajal. Kalev Jaski isa on samuti kinnitanud, et poeg soovib esimesel võimalusel Eestist lahkuda. Juhul, kui kohus peab põhjendatuks Kalev Jaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada käitumiskontrolli kuni 18.10.
24. a ning määrata talle selleks ajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Prokurör toetab oma kirjalikus arvamuses Kalev Jaski vabastamist järgmistel põhjustel. Kalev Jask on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, neist 1 karistus on kustunud. Käesoleval ajal kannab isik oma teist reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika on muutunud seejuures ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud eesmärk saada varalist kasu, alkoholi tarvitamine ning puudulik probleemilahendus-oskus. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Kalev Jaski suhtes on üldjoontes neutraalse alatooniga (korrektne käitumine vangistuses, läbinud taasühiskonnastava sotsiaalprogrammi, osalenud vangla tööhõives, distsiplinaarkaristused puuduvad), mistõttu kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades asun siiski seisukohale, et eriti just Kalev Jaski enda isikuomadused ja – hoiakud (eelneva käitumisega näidanud, et isikule on olnud omane riskiv ja hoolimatu elustiil, seejuures pole agressiivsust käitumises ilmnenud, järgib oma põhimõtteid, kuid korduvad õigusrikkumised viitavad isiku valikulist ühiskonnanormide ja seaduste aktsepteerimist, otsuste langetamisel sageli mõtlematusest ei suuda arvestada antud käitumisega kaasnevate negatiivsete aspektidega, vabanemisel soovib oma elada seadusekuulekalt ja elu korda saada ning püstitatud endale kindlad eesmärgid - töötamine, nõuete tasumine, vanemate eest hoolitsemine, pere loomine, ei samasta end kriminogeense ühiskonnaga, kuid antud kuritegusid ei tunnista), eelnev kuritegelik käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom ning vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev madal tõenäosuse risk uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (14%) annavad siiski alust Kalev Jask tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka Tartu Vangla toetab Kalev Jaski ennetähtaegset vabastamist. Kalev Jask avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab Kalev Jaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ning läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Kalev Jaski vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kalev Jaski on kriminaalkorras karistatud kahel korral, neist esimene karistus on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta suures koguses narkootikumide käitlemise ja joobes juhtimise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikumaks. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud majandusliku kasu saamine, alkohol ja puudulik probleemilahendusoskus. 4 Kalev Jaskil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Ta on vangistuses töötanud majandusabitöölisena ning alates 01.09.
25. a osaleb ta sõltuvuskäitumist käsitlevas programmis „Õige hetk“. Kalev Jaski sõnul ei mõjutanud alkoholi tarvitamine tema igapäevaelu, ainsaks episoodiks olevat kuritegu- joobes juhtimine. Samas on ta varem tunnistanud alkoholsõltuvuse esinemist ja palunud endale käitumiskontrolli ajaks määrata lisakohustuseks alkoholsõltuvuse ravimise, kuna pani rikkumised enda hinnangul just sõltuvuse tõttu toime. Käesoleval ajal on ta otsustanud oma elu karskelt jätkata. Lisaks on Kalev Jaskil vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ema ja isa näol. Ta saaks vabanemisel elama asuda vanematekoju XXXX ning ehitustöölisena tööle XXXX. Ta on seadnud endale eesmärgiks oma elu korda saamise: töötamise, nõuete tasumise, vanemate eest hoolitsemise ja pikemas perspektiivis pere loomise. Kalev Jaski eelmine kriminaalhooldus osutus problemaatiliseks, kuna ta rikkus registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Just varasema kriminaalhoolduse ajal esinenud usalduse kuritarvitamise tõttu on kriminaalhooldusametniku hinnangul võimalus, et ka uus katseaeg ebaõnnestub. Lisaks eeltoodud asjaoludele arvestab kohus riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades Kalev Jaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnanud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 0%. Tulenevalt madalast riskihindamise tulemusest ja tuginedes muudele positiivsetele momentidele on võimalik asuda seisukohale, et Kalev Jask suudab määratud katseaja edukalt läbida, mistõttu on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Seni toimunud positiivsete muutuste kinnitamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks tuleb talle panna kohustus alates vabanemisest kuni katseaja lõpuni täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määratud lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida Kalev Jaski ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5