← Eesti

3-12-1170/138

Obsah (8)§ 98§ 96§ 40§ 83§ 105§ 8§ 31§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2015, Tallinn Ha

) §-s 40 sätestatud koosseis. Vastutusotsuse tegemine KV-le (end. V), kes oli Valmetek Invest AS juhatuse liige 08.07.2005 ja 25.07.2005 väljamaksete tegemise ajal ning kelle tegevuses esineb raske hooletus, on

§ 98järgi aegunud.

OK, kes oli Valmetek Invest AS juhatuse liige perioodil 27.02.2006 kuni 24.09.2010, omas alates Valmetek Invest AS asutamisest 15.12.2004 kontrolli äriühingu üle ning oli teadlik juustuseadme soetamise tehingu tegelikust sisust. Ka oli OK fiktiivse tehingu sõlmimise organisaatoriks ja huvitatud isikuks. OK tegevus Valmetek Invest AS raamatupidamises 2

(13)3-12-1170 fiktiivsete arvete kajastamisel oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. OK tegevus juhatuse liikme kohustuste rikkumisel oli tahtlik. OK vastutab
  1. a veebruaris ja oktoobris Hodge Bay Investments Ltd-le tehtud väljamaksetelt tulumaksu maksmata jätmise eest (väljamaksed 18 950 294 krooni, tulumaks 5 344 955 krooni ehk 341 604,86 eurot).
  2. OK esitas vastutusotsuse peale 05.04.2012 vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 14.05.2012 vaideotsusega nr 6-1/802-2 rahuldamata.
  3. OK esitas 06.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 09.03.2012 vastutusotsuse tühistamiseks. Maksuvõla tasumise nõue on aegunud. Juustutootmise seadmete hind ei olnud 620 000 eurot, vaid Valmetek Invest AS tasus nende eest turuväärtusele vastava 3 650 000 eurot. Food Machines Europe KB omandas seadmed Arla Foods AB-lt ning müüs need edasi Hodge Bay Investments Ltd-le, kes omakorda müüs seadmed edasi Valmetek Invest AS-le ja need viidi AS Kalev Paide Tootmine omandis olevasse ehitisse
  4. a detsembris. OK ei oska kommenteerida, miks ei täidetud lepingut nõuetekohaselt kuni tema saamiseni Valmetek Invest AS seaduslikuks esindajaks. Lepingu finantseerimist korraldasid LFS Family Office S.A. Eesti filiaal, Melton Inc, Vies Trade OÜ, OÜ SP Navitas jt.

§ 96

lg 5 ei ole kohaldatav, sest kaebaja ei ole

§ 40lg-s 1 nimetatud isik.

Sisuliselt heidab maksuhaldur OK-le ette eelmiste juhatuse liikmete tegevust. Maksuhaldur on OK-t ja KV tahtluse tuvastamisel kohelnud ebavõrdselt. OK ei teostanud Valmetek Invest AS üle kontrolli enne äriühingu juhatuse liikmeks saamist. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning jätnud seletused võtmata KN-lt, AV-lt ja LFS Family Office S.A. Eesti filiaali juhatajalt AOlt.

  1. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2012 otsusega OK kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on teinud maksuvõla olemasolu kindlaks õigesti. Seadmete ostuhind ei ole kriteeriumiks, mille järgi saab hinnata tehingu seotust ettevõtlusega. Lepingus sätestatud maksegraafiku eiramist ja ettemaksu tähtajaks maksmata jätmist võib pidada üheks asjaoluks, millest kogumis teiste tõenditega saab järeldada, et 07.03.2005 lepingu alusel tehingut ei toimunud. Vaidlust ei ole selle üle, et juustutootmise seadmed jõudsid Eestisse juba
  2. a lõpus. Food Machines Europe KB arvetel on adressaadiks märgitud Kalev Ltd, mis kinnitab maksuhalduri järeldust, et läbirääkimised juustuseadmete ostuks toimusid Food Machines Europe KB ja AS Kalev kontserni vahel ning viimase huvides. Tehingu finantseerijaks oli Valmetek Invest AS aktsionär Resmius Holding S.A., kes võttis selleks 01.09.2004 lepingu alusel laenu OÜ-lt Sabreena. Resmius Holding S.A. direktor OCR on selgitanud, et Valmetek Invest AS asutati juustutootmiseks ning tema vahendas juustutootmise seadmete müüki. OK selgitus, et
  3. a-l tasutud summad kujutasid endast ettemaksu selleks, et seadmed tehasest kätte saada, ning ülejäänud summad tasuti hiljem, on vastuolus nii 07.03.2005 sõlmitud lepinguga kui ka OCR selgitusega. LFS Family Office S.A. Eesti filiaali omanik KN seletas kohtuistungil, et Valmetek Invest AS ostis Luksemburgi offshore ettevõtte Resmius Holding S.A. abil Hodge Bay Investments Ltd kaudu juustutootmise seadmed Rootsi firmalt välja, kusjuures Hodge Bay Investments Ltd sai Valmetek Invest AS-lt raha rohkem, kui Rootsi firma seadmete eest soovis ning vahendustasu maksti dividendidena välja Luksemburgi firmale, kes investeeris raha tagasi Valmetek Invest AS-i, omandades 1/3 Valmetek Invest AS aktsiatest. Tunnistaja kinnitusel kasutati seda skeemi, kuna Valmetek Invest AS-l puudus kapital ning tootmise käimapanekuks oli vaja käibevahendeid. Seadmete ostuhind oli kindlasti alla 1 miljoni euro. Ühtlasi kinnitas tunnistaja, et OK teadis seadmete tegelikku väärtust. Maksuhalduri kogutud tõendid ja ka OCR seletus ei kinnita tunnistaja väiteid, nagu vahendanuks Hodge Bay Investments Ltd seadmeid Valmetek Invest AS-le. Hodge Bay Investments Ltd vajalikkus tehingute jadas jääb arusaamatuks. Eluliselt usutav ei ole, et OK 3

(13)3-12-1170 oli valmis maksma vahendustasuna seadmete endi väärtusest oluliselt suurema summa. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud on omavahel kooskõlas. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada Hodge Bay Investments Ltd-le tehtud väljamaksete seost Valmetek Invest AS ettevõtlusega. Kaebaja oli teadlik, et Hodge Bay Investments Ltd ei olnud juustuseadme tegelik müüja. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et tasumine toimus pangaülekannetega. Kuna tulumaksuarvestus on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata ainult tehtud väljamaksetelt. KV ja KP süü küsimuse lahendamisest ei sõltu OK süü vorm. Samuti ei välista eeltoodud isikute süü maksuvõla OK-lt sissenõudmist. Erinevate tõenditega on piisavalt kinnitatud, et KV ja KP olid Valmetek Invest AS juhatuse liikmetena variisikud ning OK on 28.01.2010 maksuhaldurile ise kinnitanud, et Valmetek Invest AS oli tema kontrolli all. Valmetek Invest AS nõukogu liikme TM 12.02.2009 selgituste kohaselt oli Valmetek Invest AS perioodil 04.04.2005 kuni 19.04.2006 AS Kalev Paide Tootmine kontrolli all ning viimase ainuaktsionäriks oli AS Luterma (endine AS Kalev) ning juhatuse liikmeks OK. Ka KN ja MT selgitustest järeldub, et OK oli juustutootmise seadmete müügitehingu tegelike asjaoludega algusest peale kursis. Vastutusotsuses on tuvastatud, et Valmetek Invest AS tegi OK juhatuse liikmeks oleku perioodil (19.04.2006–24.09.2010) Hodge Bay Investments Ltd-le alusetuid väljamakseid 2007. a veebruaris ja oktoobris. Vastutusotsus on koostatud 09.03.2012, mistõttu ei ole

§ 98lg-s 1 sätestatud kuueaastane aegumistähtaeg möödunud.

Maksuhalduri kogutud tõendid olid kaebajale vastutusotsuse koostamiseks piisavad. 6. OK esitas 17.01.2013 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 01.07.2013 otsusega OK apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 19.12.2012 otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas OK kaebuse ja tühistas PMTK 09.03.2012 vastutusotsuse. Ringkonnakohus leidis, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et Valmetek Invest AS ja Hodge Bay Investments Ltd vaheline tehing oleks olnud

§ 83lg 4 esimese lause tähenduses näilik.

OK seletustest selgub, et AS Kalev juhtimisgrupp oli huvitatud juustuseadme ostust ning juustutootmise käivitamisest AS-s Kalev Paide Tootmine. Apellandi seletused on kooskõlas maksumenetluses kogutud tõenditega (sh KV, KP, TM ja KN seletustega ning dokumentaalsete tõenditega). Vastutusotsuse lk-l 15 esitatud kokkuvõte ringkonnakohut tehingu näilikkuses ei veena. Valmetek Invest AS ei ole juustuseadme eest maksnud ning selle jõudmist Valmetek Invest AS omandisse ei nähtu ka mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali. Puuduvad veenvad tõendid, et Valmetek Invest AS oleks saanud pidada juustuseadet endale kuuluvaks või alustada sellega tootmist enne 07.03.2005 lepingu sõlmimist. Samas pole vaidlust, et Valmetek Invest AS juustuseadme omanikuks sai. Seepärast pole võimalik asuda seisukohale, et juustuseadme ostmiseks sõlmitud lepingul puudus majanduslik sisu ning tehingu eesmärgiks oli pelgalt ettevõttest raha väljaviimine. Valmetek Invest AS äriplaan juustu tootmiseks on veenvalt tõendatud ning juustuseadme ostmine äriplaani elluviimiseks kujutas endast ettevõtlusega seotud kulutust. 7. MTA esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus või alternatiivselt saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus rahuldas 13.02.2014 otsusega nr 3-3-1-83-13 MTA kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole halduskohtu otsust tühistades võtnud seisukohta kõikide asjas esitatud väidete osas ega põhjendanud, miks ta asus halduskohtust erinevatele seisukohtadele (HKMS § 201 lg-d 2 ja 3; vt ka lahendid nr 3-3-132-09, p-d 18-19; nr 3-3-1-73-10, p-d 21-24). Halduskohus jõudis praeguses asjas tõendeid 4

(13)3-12-1170 üksikasjalikult analüüsides järeldusele, et tehingut Valmetek Invest AS ja Hodge Bay Investments Ltd vahel ei toimunud, OK süü vorm on vastutusotsuses õigesti määratletud tahtlusena ning vastutusotsus seega õiguspärane. Ringkonnakohus tugines maksuhalduri ja halduskohtu seisukoha ümberlükkamisel peamiselt OK seletustele, märkides üldsõnaliselt, et need on kooskõlas muude tõenditega, neid pikemalt analüüsimata ja tõendite vahelisi vastuolusid käsitlemata. Lisaks ei vastanud ringkonnakohus kõigile MTA väidetele. Maksuhaldur märgib õigesti, et tehingu näilikkus ja maksupettuse kahtlus kahandavad tehinguosaliste tehingu toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust. Kohus peab hindama ka tunnistajate ütluste ja menetlusosaliste seletuste elulist usutavust. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning tõendite hindamisega seonduvaid vigu ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus märkis täiendavalt, et maksuhaldur ei ole maksu- ega vastutusotsuses tuginenud

§ 83

lg-le 4 ega käsitanud Valmetek Invest AS ja Hodge Bay Investments Ltd vahelist tehingut näiliku tehinguna, mis oleks tehtud mõne teise tehingu varjamiseks, vaid maksu määramise aluseks on olnud tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 (nt lahend nr 3-3-1-6011, p 25). Ringkonnakohtu viitest, et Valmetek Invest AS sai tehingute jada tulemusena vaidlusaluse seadme omanikuks, ei järeldu kolleegiumi hinnangul tingimata, et maksustamiseks puudub alus. Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele (s.o kuludokument ei kajasta majandustehingu toimumist sellel näidatud poolte vahel), puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (vt lahendid nr 3-3-1-57-13, p 13; nr 3-3-1-46-11, p 11; nr 3-3-1-67-08, p 16). Näiteks puudub vajadus tuvastada, kas juustuseadme ostmine oli vajalik Valmetek Invest AS äriplaani elluviimiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. OK palub apellatsioonkaebuses (koos selle hilisemate täiendustega) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsus on vastuoluline, sest kohus kõigepealt eitas ostuhinna olulisust asja lahendamisel, kuid tegi seejärel tõendeid vääralt hinnates järelduse, et juustutootmise seadmete hind ei ole tõendatud. Kuigi infomemorandumit aitas ette valmistada AS Kalev Paide Tootmine, on seadmete hind määratud sõltumatute asjatundjate (OÜ Gea Est, OÜ SP Navitas ja AS SEB Ühispank) seisukohtadele tuginedes. Juustutootmise projekti tootlikkuse ja riskide hindamise oluliseks osaks on just seadmete hind. Seadmete hind vastas Hodge Bay Investments Ltd-le tasutud summadele. Kohtuotsuses on jäetud seadmete maksumuse arvutamisel põhjendamatult tähelepanuta mahutite maksumus 766 939 eurot ja pumpade maksumus ning seadmete paigaldamiseks vajalike armatuuride kogumaksumus 1 022 586 eurot. MTA pidanuks olukorras, kus väidetakse juustutootmise seadmete suurt hinnavahet, kontrollima ja koguma andmeid kõnealuste seadmete hinna kohta ning küsitlema OÜ Gea Est kalkulatsiooni koostanud RK ning OÜ SP Navitas infomemorandumi koostanud JS ja RP. Seadmete tegelik maksumus on keskse tähtsusega asjaolu, sest sellest sõltub tasumata maksusumma ja OK vastutuse ulatus. Seadmete tegelik maksumus oli 3 600 000 eurot. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks jäeti rahuldamata apellandi taotlus jätta tõenditena arvestamata Valmetek Invest AS kontrollitoimikus esitatud dokumendid nr 51-55 ja nr 58-
  2. Viidatud tõenditel ei ole Rootsi maksuhalduri, väidetavalt seletusi andnud Ulf Einarssoni ega muude isikute allkirju peale tõlgi allkirja (v.a dokument nr 53), mistõttu ei ole need 5

(13)3-12-1170 usaldusväärsed. Halduskohus on rikkunud uurimiskohustust, sest asjas olulist teavet omavalt OCR-lt ei ole maksu- ega kohtumenetluses informatsiooni kogutud. OK on oma tõendamiskoormuse täitnud, taotledes muu hulgas KN tunnistajana ülekuulamist ja esitades OCR selgitused ning püüdes saada selgitusi ka AV-lt. Apellandile on heidetud ette, et OCR ei maininud oma selgitustes Hodge Bay Investments Ltd-d, kuid sellist küsimust ei olnud isikule üldse esitatud. Põhjendamata on halduskohtu seisukoht, et apellandi seletused seadmete hinna ja ostuhinna tasumise kohta olid eluliselt ebausutavad. Ütlused, millest nähtuvalt OK juhtis AS Kalev juhatajana protsesse strateegilisel tasandil ja tellis finantseerimise korraldamist LFS Family Office S.A. Eesti filiaalilt, ei saa kinnitada, et OK teadis väljatöötatud finantseerimisskeemist. Kui tegemist oli näiliku tehinguga, on MTA-l kohustus välja selgitada, mis tehingud tegelikult toimusid. KN ütlused andsid täieliku ülevaate tehingute toimumisest ja toimunud tehinguid tuleb maksustada vastavalt seadusele. Maksuotsuse ja vastutusotsuse õiguslikud alused on erinevad (vastavalt TuMS § 54 lg-d 1 ja 4 ning TuMS § 51 lg 2 p 3), samuti on vastutusotsuses sisuliselt viidatud

§ 83lg-s 4 märgitud asjaoludele.

Maksuhalduri põhjendused apellandi vastutuse osas on vastuolulised ja ebajärjekindlad ning vastutusotsuse alusel ei ole võimalik selgelt veenduda, millisel konkreetsel õiguslikul alusel on apellandi vastutus tekkinud. Alusetu on seisukoht, et tehing ei olnud äritegevusega seotud, kuigi see tehti äriplaani elluviimiseks. Kui vaidlusaluse tehingu raames on kaup siiski saadud, võib vaatamata tehingu dokumenteerimise nõuete rikkumisele olla väljamakse (osaliselt) tehtud vastava kauba soetamise eest. Sel juhul tuleb tulumaksuga maksustada üksnes see osa mittenõuetekohase algdokumendi alusel tehtud väljamaksest, mis ei kulunud kauba soetamisele. Vastustaja ei ole selgitanud ega tõendanud, millisel viisil sai Valmetek Invest AS juustuseadme omanikuks juba 2004. aastal. Valmetek Invest AS ei ole enne Hodge Bay Investments Ltd-ga tehtud tehingut seadmete eest tasunud ning need ei asunud ka tema valduses. Hodge Bay Investments Ltd-ga tehingu toimumine on tõendatud ja sellel oli ka selge Valmetek Invest OÜ ettevõtlusega seotud majanduslik sisu (äriühing sai tehingu tulemusel juustuseadmete omanikuks). Maksuvõla apellandilt sissenõudmine on aegunud ning OK süü vorm on tuvastatud ebaõigesti ja juhatuse liikmete kohustuste täitmist on hinnatud põhjendamatult erinevalt. Puudub põhjendus, miks peaks OK vastutama Valmetek Invest AS varasema juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingu eest. Väited, et OK omas äriühingu üle kontrolli juba enne Valmetek Invest AS juhatuse liikmeks saamist, on paljasõnalised ning põhinevad kaudsetel ja oletuslikel järeldustel. Apellant ei ole tegutsenud tahtlikult, mistõttu ei saa rakendada viieaastast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 lg 4 ja äriseadustiku § 315 lg 3) aegumistähtaega. Vastutusotsuse tegemise ajaks oli möödunud ka kuueaastane (

§ 98lg 1) aegumistähtaeg.

KV, KP, KN ja OK seletustega on tõendatud, et Valmetek Invest AS-i kontrollis ja juhtis LFS Family Office S.A. Eesti filiaal KN ja AV juhiste alusel. Osa Valmetek Invest AS maksuvõlast (32 000 eurot) on tasutud täitemenetluse käigus võõrandatud juustutootmise seadmete arvelt, mistõttu on vastutusotsusega määratud summa ebaõige. Maksuhaldur ei tohi jätta põhivõlgnikult laekunud summasid kõrvalkohustuse osas arvestamata. Koos kohtumenetlusega on vastutusmenetlus OK suhtes kestnud juba 54 kuud ja sellel ajal on apellandi vara olnud hüpoteekidega koormatud. Menetluse ebamõistlik venimine on tinginud selle ebaproportsionaalsuse, mistõttu on põhjendatud tunnistada vastutusotsus täies ulatuses kehtetuks juba ainuüksi sellel alusel. 9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus ei ole vastuoluline ning juustuseadme hind ei ole määrava tähendusega asjaoluks. Maksukohustuse tekkimise aluseks ei ole ainuüksi seadmete ülemäärane hind, vaid tõendid kogumis. Olukord, kus 6

(13)3-12-1170 maksuhaldur tugineb tehingu mittetoimumisele arvel näidatud poolte vahel, on kahtluse all ka tehingu faktiline külg. Sellisel juhul kuulub maksustamisele mittetegeliku tehingu alusel toimunud väljamakse (TuMS § 51 lg 2 p 3). Ettemaksu ei saa lugeda toimunuks ainuüksi OK poolt alles kohtumenetluses antud seletusega, kui seda asjaolu ei kinnita muud tõendid. Kaebaja väited uurimiskohustuse rikkumisest on otsitud. Halduskohus ei ole tuginenud Hodge Bay Investments Ltd rolli määratlemisel ja KN ütluste analüüsimisel üksnes OCR selgitustele, vaid maksumenetluses kogutud tõenditele tervikuna. OCR poolt Hodge Bay Investments Ltd mainimata jätmine ei olnud määrav. Hinnang KN ja OK seletustele on õige ja põhjendatud. Kohus on asjaolusid ja OK vastuväiteid analüüsinud ning väited põhjendamiskohustuse rikkumisest on põhjendamatud. Apellant on keskendunud üksnes tõendite formaalsele küljele, mitte nende sisulisele usaldusväärsusele. Valmetek Invest AS suhtes toimunud täitemenetluse tulemusel maksusumma osalise katmisega seoses välistab vastutusotsuses kajastatud maksusumma kustutamise

§ 105lg 6.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Sisuliselt õige vastutusotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks ei saa olla ka maksu- ega kohtumenetluse pikaajalisus. 11.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

§ 40

lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Nimetatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-1612, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk

§ 96

lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) ei ole möödunud; 4)

§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine; 5) vastutusotsus

§ 40

lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28). Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (

§ 40

lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (

§ 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes Riigikohtu lahendites: 7

(13)3-12-1170 nt 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 10; 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13 (p 12); 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.

§ 40

lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud

§ 8

lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 33-1-17-13, p 18). Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14; samuti Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-4314, p 15) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette

§ 40

lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine).

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid nr 3-3-1-43-14, p 18; nr 3-3-1-37-13, p 24).

  1. PMTK 09.03.2012 vastutusotsusega (I kd, tl 28-59) on OK-t kohustatud tasuma Valmetek Invest AS maksuvõlga, mis seondub 05.02.2007 ja 30.10.2007 äriühingule Hodge Bay Investments Ltd tehtud ning maksuhalduri hinnangul ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega. OK oli Valmetek Invest AS juhatuse ainus liige perioodil 27.02.2006– 24.09.
  2. Äriühingu seaduslik esindaja saab tekkinud maksuvõla eest vastutada üksnes ulatuses, milles temal lasus

§ 8

lg-st 1 tulenev kohustus tagada äriühingu maksuõiguslike kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Seejuures ei kohusta

§ 8

lg 1 juriidilise isiku seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just äriühingu majandustegevusega seotud n-ö igapäevaste

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste (nt deklareerimiskohustuse) tähtaegset ning täielikku täitmist. Maksuvõlg tekib hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16). Vastutuse esinemise seisukohalt on seega oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel (nt vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval).

§ 8

lg 1 ja § 40 lg 1 järgi juhatuse liikmele maksunõude esitamiseks ei oma iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte. Kuivõrd praegusel juhul oli OK vaidlusaluste maksete tegemise ajal äriühingu ainus 8

(13)3-12-1170 juhatuse liige, siis oli tema ka

§ 8lg-s 1 nimetatud kohustatud isikuks.

Vaidlust ei ole selles, et Valmetek Invest AS-l oli vastutusotsuse tegemise seisuga tasumata maksuvõlg, mida ei olnud õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Samuti on vastutusotsus tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist (Valmetek Invest AS kustutati äriregistrist 23.04.2014) ning vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud maksusumma määramiseks

§ 98

lg-s 1 ettenähtud kuueaastane aegumistähtaeg (maksusumma määramise aluseks olid 05.02.2007 ja 30.10.2007 väljamaksed ning vastutusotsus koostati 09.03.2012). Seega olid formaalsed eeldused OK suhtes vastutusotsuse tegemiseks olnud täidetud.

  1. Halduskohus on õigesti märkinud, et maksuotsuses (lk 11) ega vastutusotsuses (I kd, tl 28-59 – lk 15-16) ei ole maksuhaldur lugenud Hodge Bay Investments Ltd-le 07.03.2005 lepingu (II kd, kontrollitoimiku dokumendid nr 36-37) alusel tehtud väljamakseid Valmetek Invest AS ettevõtlusega mitteseotud kuluks põhjusel, et seadmete ostuhind polnuks põhimõtteliselt usutav, vaid põhjusel, et Hodge Bay Investments Ltd-ga ei peetud mingeid läbirääkimisi ega korraldanud tema seadmete transporti, vaid juustutootmise seadmed olid selleks ajaks juba Eestis ja nende eest ka täielikult tasutud, mistõttu puudus Kalevi kontsernil igasugune vajadus seadmeid teistkordselt soetada. Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline, sest kohus on otsuse p-des 21 ja 22 juustuseadme hinnaga seonduvat analüüsinud üksnes vastuseks kaebaja sellekohastele väidetele. Kuivõrd maksuhaldur ei ole tegelikkuses seadmete hinna ebausutavust eraldi argumendina kasutanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda küsimust põhjalikumalt kajastada, kuid rõhutab asjaolu, et OÜ SP Navitas nõustamisel AS Kalev Paide Tootmine juhatuse poolt ettevalmistatud 10.12.2004 infomemorandumi (II kd, vastutusmenetluse dokument nr 24) lk-l 47 ja lisas 1 esitatud Gea Est OÜ 29.11.2004 hinnangus on kajastatud uute juustutootmise seadmete hinda, mitte aga tegelikult Valmetek Invest AS omandisse jõudnud konkreetsete kasutatud seadmete hinda.
  2. Apellandi vastuväited Valmetek Invest AS maksumenetluse käigus Rootsi maksuhaldurilt saadud teabe (II kd, kontrollitoimiku dokumendid nr 51-55 ja nr 58-60) arvestamisele ei ole põhjendatud. Puudub mõistlik põhjus kahelda nimetatud dokumentide ehtsuses ning edastatud teave on kooskõlas muude maksumenetluse käigus välja selgitatud asjaoludega ja kogutud tõenditega (nt ostuhinna osaline tasumine AS Kanpol ja OÜ Sabreena poolt
  3. aastal – II kd, kontrollitoimiku dokument nr 66; II kd, kontrollitoimiku dokumendid nr 69-70; Solidum AS esitatud andmed Gotlandil asunud seadmete demonataaži, transpordi ja AS Kalev Paide Tootmine territooriumile ladustamise kohta – II kd, kontrollitoimiku dokumendid nr 18-30).
  4. Ringkonnakohus rahuldas apellandi taotluse ja küsis 18.05.2015 määrusega OCR-lt täiendavalt kirjalikke seletusi (lisaks 31.10.2012 esitatule – III kd, tl 39-41), kuid kohtule 22.06.2015 laekunud vastused (IV kd, tl 84-86; IV kd, tl 90-91) ei lükka samuti ümber maksuhalduri järeldusi. Koostoimes LFS Family Office S.A. Eesti filiaali omanik KN 28.08.2012 kohtuistungil antud ütlustega (I kd, tl 161-166) võib pidada tõenäoliseks, et pärast seadmete Eestisse saabumist hakati otsima võimalusi kaasata juustutootmisse täiendavat kapitali, kuid see viitab just asjaolule, et seadmed olid juba olemas, puudus üksnes raha tootmise tegelikuks käivitamiseks (nii KN kui ka OCR selgitustest võib järeldada, et Hodge Bay Investments Ltd-sse paigutatud ligikaudu 3 miljonit eurot käsitati sisuliselt Resmius Holding S.A. vahendustasuna – I kd, tl 164; IV kd, tl 85; IV kd, tl 90 pöördel). Samas põhjendas KN oma ütlustes Hodge Bay Investments Ltd tehingusse kaasamise vajalikkust sellega, et Resmius Holding S.A. ei tohtinud valdusettevõttena aktiivselt igapäevase majandustegevusega tegeleda, kuid OCR ei ole oma kirjalikes seletustes mingit selletaolist piirangut maininud, vaid viitas üksnes offshore-äriühingu kasutamisele maksude planeerimise eesmärgil. 9

(13)3-12-1170 16. Iseenesest on õige, et maksuhaldur ei ole võtnud selget seisukohta küsimuses, kelle omandis olid juustutootmise seadmed 2004. aasta lõpus ning millal ja millise tehinguga sai seadmete omanikuks Valmetek Invest AS (vt ka MTA 26.11.2012 teeside lisaks olev tehingute skeem – III kd, tl 64). Puuduvad otsesed tõendid, mille alusel saanuks Valmetek Invest AS seadmeid endale kuuluvaks pidada enne Hodge Bay Investments Ltd-ga 07.03.2005 lepingu sõlmimist. Maksuhaldur on rääkinud seadmete „sisulisest“ kuulumisest Valmetek Invest AS-le pärast seda, kui OK sõbrad olid nende eest Food Machines Europe KB-le tasunud. Food Machines Europe KB on väljastanud samade juustutootmise seadmete eest mitmeid arveid ja kreeditarveid (sh 26.08.2014 arve nr 2004108 ja selle 21.09.2004 kreeditarve nr 2004109 Kalev Ltd-le; 23.09.2004 arve nr 2004110 Kanpol AS-le; 30.09.2004 arve nr 2004111 ja selle 30.09.2004 kreeditarve nr 2004111B Cragwood Trading Ltd-le; 18.10.2004 arve nr 2004112 Hodge Bay Investments Ltd-
  1. le)ning arvete eest tasusid Food Machines Europe KB-le 08.09.2004 Kanpol AS (arve nr 2004110 summas 124 000 eurot, mis on talle 20.12.2004 hüvitatud OÜ Sabreena poolt, kellele omakorda hüvitas summa Resmius Holding S.A.), 02.12.2004 tundmatu maksja Luksemburgist (arve nr 2004112 summas 158 400 eurot) ning 08.12.2004 ja 13.12.2004 OÜ Sabreena (arve nr 2004112 summas 336 000 eurot, samuti osa seadmeid Eestisse transportinud Vies Trade OÜ-le 14.12.2004 tasutud 77 900 eurot; Resmius Holding S.A. on OÜ-le Sabreena 21.06.2005 hüvitanud 01.09.2004 lepingu alusel saadud laenusummad kokku 537 900 eurot). Seega tasusid kokkuvõttes Food Machines Europe KB-le juustutootmise seadmete eest tundmatu maksja Luksemburgist ja Resmius Holding S.A (viimane küll esmalt OÜ-lt Sabreena võetud laenu arvelt). Hodge Bay Investments Ltd ei ole seadmete eest tasunud. 17. Samas on AS Kalev Paide Tootmine (OK isikus) ja Tööstuse Teenindamise AS (praegune ärinimi Solidum AS) sõlminud 22.11.2004 tööettevõtulepingu nr 4093 (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 26), mille objektiks oli ostjale (AS Kalev Paide Tootmine) kuuluvate endiste Arla Foods AB juustutootmise seadmete demontaaž Gotlandil ning transport Eestisse ja ladustamine AS Kalev Paide Tootmine territooriumil. Selle kohta on Tööstuse Teenindamise AS esitanud AS-le Kalev Paide Tootmine 30.12.2004 arve nr 2358 ja koostatud on 30.12.2004 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4093 (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 28). Seda, et juustuseadmed kuulusid vedaja andmetel AS-le Kalev Paide Tootmine, on Solidum AS esindaja U-MS kinnitanud ka 23.01.2009 seletuses maksuhaldurile (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 33). Samuti on Solidum AS veel 31.12.2006 esitanud juustuseadmete remonditud tootmisruumidesse kolimise eest arve nr 3432 nimelt AS-le Kalev Paide Tootmine ning selle kohta on vormistatud 26.12.2006 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr P-6239 (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 30). 18. Valmetek Invest AS pangakonto väljavõttest perioodi 01.01.2005–18.03.2008 kohta (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 35) nähtub, et raha Hodge Bay Investments Ltd-le ülekannete tegemiseks saadi Resmius Holding S.A. 20.05.2005 ja 24.05.2005 rahalistest sissemaksetest aktsiakapitali (kogusummas 1 385 337 eurot, millest 1 108 950 eurot kanti 27.05.2005 Hodge Bay Investments Ltd-le), Militello OÜ 07.07.2005 rahalisest sissemaksest aktsiakapitali (summas 1 410 210,52 eurot, millest 350 000 eurot kanti 08.07.2005 Hodge Bay Investments Ltd-le ja 1 050 100,34 eurot 25.07.2005 LFS Family Office S.A. Eesti filiaalile, kes kandis 26.07.2005 sellest 1 050 000 eurot üle Hodge Bay Investments Ltd-le – II kd, kontrollitoimiku dokument nr 44), OÜ Sabreena 02.02.2007 laenu tagastusest (summas 277 485,68 eurot, millest 277 000 eurot kanti 05.02.2007 Hodge Bay Investments Ltd-
  2. le)ning 10
(13)3-12-1170 AS Kalev Paide Tootmine 29.10.2007 laenust (summas 920 327,74 eurot, mille abil tasuti 30.10.2007 Hodge Bay Investments Ltd-le 933 792,43 eurot). Kirjeldatud asjaolusid arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri lõppjäreldusega, et kuivõrd puuduvad igasugused andmed, et Hodge Bay Investments Ltd oleks saanud juustuseadmete omanikuks ning kõnealused seadmed soetati OK otsesel osalusel AS Kalev Paide Tootmine (või laiemalt Kalevi kontserni) poolt
  1. aasta sügisel-talvel vahetult Food Machines Europe KB-lt eesmärgiga käivitada juustutootmine selleks 15.12.2004 asutatud Valmetek Invest AS-s, ei saa tõenäoliseks pidada seadmete väidetavat (teistkordset) soetamist Hodge Bay Investments Ltd-lt hinnaga 3 650 000 eurot, mis ületas kordades seadmete tegelikku müügihinda, millest OK oli ilmselgelt teadlik. Tuleb ka täheldada, et OCR on ringkonnakohtu küsimusele nr 11 „Milline oli Teile teadaolevalt Hodge Bay Investments Ltd roll juustutootmise seadmete võõrandamisel Valmetek Invest AS-le? Kas Hodge Bay Investments Ltd sai tehingust mingit kasu? Kui jah, siis millisel viisil ja mis suuruses?“ vastanud, et „Hodge Bay Investments Ltd oli Kalev Paide Tootmine ostja ja müüs selle Valmetekile“ (IV kd, tl 85; IV kd, tl 90 pöördel). Olukorras, kus juustutootmise seadmed olid juba jõudnud AS Kalev Paide Tootmine omandisse, puudus igasugune ratsionaalne põhjus müüa need Hodge Bay Investments Ltd-le ja seejärel tagasi osta, makstes seadmete hinda kordades ületavat vahendustasu. Seda enam, et Rootsi maksuhaldurilt saadud informatsiooni põhjal ei olnud Resmius Holding S.A.-l ega Hodge Bay Investments Ltd-l seadmete leidmisel mingit rolli. Seejuures võib iseenesest usutavaks pidada küll väidet, et Arla Foods AB ei soovinud juustutootmise seadmeid müüa otse konkurendile, kuid olukorras, kus Kalevi grupp soetaski seadmed mitte otse Arla Foods AB-lt, vaid hoopis Food Machines Europe KB-lt, ei ole eluliselt usutav, et müügitehingu toimumiseks olnuks täiendavalt vaja kasutada veel mingeid muid (sh offshore) äriühinguid. Vastupidist kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et Food Machines Europe KB oli täiesti valmis vormistama ja algselt vormistaski arve saajaks Kalev Ltd (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 58) ning saajate andmeid muudeti just Eesti, mitte aga Rootsi poole initsiatiivil (vt U. Einarssoni seletus – II kd, kontrollitoimiku dokumendid nr 51-52).
  2. Riigikohus on 13.02.2014 otsuses nr 3-3-1-83-13 (p 18) märkinud, et maksuhaldur ei ole maksu- ega vastutusotsuses tuginenud

§ 83

lg-le 4 ega käsitanud Hodge Bay Investments Ltd ja Valmetek Invest AS vahelist lepingut näiliku tehinguna, mis oleks tehtud mõne teise tehingu varjamiseks, vaid maksu määramise aluseks on olnud TuMS § 51 lg 2 p 3, mistõttu puudus ringkonnakohtul alus heita maksuhaldurile ette vigu

§ 83lg 4 kohaldamisel.

Nimetatud seisukohad on HKMS § 233 lg-st 1 tulenevalt sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Maksuotsuses (lk 12) ja vastutusotsuses (lk 17) on toodud välja identsed maksusumma määramise õiguslikud alused (sh viidatud TuMS § 51 lgle 1 ja lg 2 p-le 3). Olukorras, kus Valmetek Invest AS ja Hodge Bay Investments Ltd 07.03.2005 leping (II kd, kontrollitoimiku dokumendid nr 36-37) ei kajasta tegelikult toimunud majandustehingut ning selle alusel enam mingit kaupa ei liikunud (ning seejuures oli vaidlusaluse kauba eest täielikult tasutud juba enne lepingu sõlmimist), tuleb tehtud väljamaksed tervikuna maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (vt Riigikohtu 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, p 22), millele ongi maksuhaldur käesoleval juhul tuginenud. 20. OK vastutuse süülisuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 29 märgituga ega pea vajalikuks seda üle korrata. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et OK vastuväited maksuhalduri poolt KV (end. V) ja KP (end. T) tegevusele antud hinnangutele ei 11

(13)3-12-1170 ole asjakohased ning apellandi õigusi saavad puudutada üksnes tema enda osas tehtud järeldused. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 12). OK süüd on vastutusotsuse p-s 3.1.3 põhjendatud asjakohaselt ja piisavalt. OK on 28.01.2010 seletustes (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 75) ja 18.03.2010 kirjalikes vastustes (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 76) maksuhaldurile kinnitanud, et Valmetek Invest AS oli tema kontrolli all. Ka vastutusmenetluse käigus antud 29.10.2010 seletuses (II kd, vastutusmenetluse dokument nr 12) möönis OK, et KT (P) ja KV (V) olid Valmetek Invest AS juhatajad pigem formaalselt. Samuti on Valmetek Invest AS nõukogu liige TM 12.02.2009 seletustes (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 73) märkinud, et Valmetek Invest AS oli perioodil 04.04.2005–19.04.2006 AS Kalev Paide Tootmine kontrolli all ning äriregistri andmete kohaselt oli AS Kalev Paide Tootmine juhatuse ainsaks liikmeks OK. LFS Family Office S.A. Eesti filiaali omanik KN selgitas halduskohtu 28.08.2012 istungil (I kd, tl 164) samuti, et tellimus juustutootmise seadmetega tegelemiseks tuli OK-lt. Ka Food Machines Europe KB-le seadmete eest tasumiseks laenu andnud OÜ Sabreena juhatuse liikme MT 12.11.2009 seletustest (II kd, kontrollitoimiku dokument nr 68) nähtuvalt toimusid tehingud OK huvides. Asjas kogutud tõenditest (sh halduskohtu 13.11.2012 istungil antud seletusest – II kd, tl 50) saab seega järeldada, et OK oli juustutootmise seadmete müügitehingute tegelike asjaoludega algusest peale kursis ning seda ei väära ka asjaolu, et üksikuid tehnilisi nüansse ei pruukinud apellant teada (st tema tegeles eelkõige strateegilise juhtimisega) või enam hiljem mäletada. Oluline on esmajoones see, et OK pidi teadma, et 05.02.2007 ja 30.10.2007 äriühingule Hodge Bay Investments Ltd tehtud väljamaksed ei saa olla tehtud juustutootmise seadmete soetamise eest, sest vastavate seadmete eest oli juba 2004. aasta lõpuks täielikult tasutud. Apellandile ei ole heidetud ette Hodge Bay Investments Ltd-ga 07.03.2005 lepingu sõlmimist (ajal, mil tema juhatuse liikmeks ei olnud), vaid üksnes teadvalt majanduslikku sisu mitteomava lepingu alusel Hodge Bay Investments Ltd-le väljamaksete tegemise jätkamist. OK poolt ringkonnakohtu 17.06.2013 istungil antud seletusi (III kd, tl 175 ja pöördel) ei saa pidada usaldusväärseteks, sest need on ilmses vastuolus ka apellandi enda varasemalt korduvalt esitatud selgitustega. 21. Kuivõrd OK tegevuses esines tahtlus, siis ei ole maksuvõla apellandilt sissenõudmine aegunud. Seejuures on praegusel juhul asjassepuutuv kuni 30.06.2013 kehtinud

§ 96

lgs 5 ja § 98 lg-s 1 sätestatud kuueaastane aegumistähtaeg ning apellandi viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 lg-s 4 ja äriseadustiku § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastased aegumistähtajad juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks ei ole asjakohased. Maksuhaldur ei ole esitanud OK suhtes deliktiõigusel põhinevat kahju hüvitamise nõuet, vaid

§ 40

lg 1 näeb ette kolmanda isiku vastutuse võõra maksukohustuse eest, mille alusel esitab maksuhaldur seaduses sätestatud tingimuste esinemise korral vastutusotsusega juhatuse liikme või äriühingu maksuvõla eest maksukohustuslasega solidaarselt vastutava muu isiku suhtes olemuselt avalik-õigusliku maksunõude, mitte aga tsiviilõigusliku kahjunõude (nt Riigikohtu 16.10.2014 otsus nr 3-1-1-48-14, p 65; 28.01.2008 otsus nr 3-1-1-60-07, p 38). Seega on maksuhaldur apellandi suhtes vastutusotsuse koostamisega esitanud maksukohustuslase endisele juhatuse liikmele seaduse alusel vastavasisulise avalik-õigusliku maksunõude (aktsessoorne ja solidaarne kõrvalkohustus – vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 9), mille sisuliseks aluseks on juhatuse liikme

§ 8lg-st 1 tulenev vältav kohustus tagada esindatava vara arvel maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. 12

(13)3-12-1170
  1. OK-lt ei nõuta sisse ka Valmetek Invest AS maksuvõlga, mis on juba tasutud. Maksuhalduri esitatud ettemaksukonto toimingute päringu vastusest (III kd, tl 140) nähtuvalt kandis kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2010/4160 raames MTA-le 29 842,52 eurot üle alles 15.02.2013 ja maksuhaldur on selle arvestanud Valmetek Invest AS
  2. a maikuu maksuvõla katteks. Kuivõrd OK-le koostatud vastutusotsus seondub maksustamisperioodidega
  3. a veebruar ja oktoober, siis ei mõjuta tasumine temale tasumiseks määratud maksuvõla suurust.

§ 105

lg-st 6 tulenevalt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Kuivõrd Valmetek Invest AS õigusvõime ei olnud selleks ajaks lõppenud (äriühing kustutati registrist 23.04.2014), ei olnud äriühingu maksukohustus vastavas osas

§ 31

lg 3 p 6 alusel lõppenud ega tema maksuvõlga veel

§ 114

lg 1 p 1 alusel maha kantud (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 11).

  1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2012 otsus muutmata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OK on käesolevas asjas tasunud esimese astme kohtus riigilõive kokku 1003,67 eurot (I kd, tl 19; I kd, tl 110; I kd, tl 136) ja kandnud õigusabikulusid 14 408,16 eurot (III kd, tl 75-81). Asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus on OK tasunud riigilõivu 750 eurot (III kd, tl 122) ja kandnud õigusabikulusid 7431,48 eurot (III kd, tl 167-173). Kassatsioonimenetluses kandis OK õigusabikulusid 3893,40 eurot (IV kd, tl 26-30). Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus on OK kandnud õigusabikulusid 5808 eurot (IV kd, tl 52-56; IV kd, tl 107-111) ning tasunud tõendi saamisega seotud kulusid (sh tõlkekulusid) summas 206,40 eurot (IV kd, tl 66; IV kd, tl 69; IV kd, tl 88; IV kd, tl 92). Seega on OK menetluskulud kõigi menetlusetappide peale kokku olnud 33 501,11 eurot (sh riigilõiv 1753,67 eurot). Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti OK kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maksu- ja Tolliamet ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.