KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 26. november 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2523 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlu

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 aastat vangistust.

V. Vedenjapini karistusaeg algas 14.09.

1. a ja lõpeb 14.09.
2. a.
3. 14.09.
4. a esitas Viru Vangla kohtule materjalid kinnipeetava V. Vedenjapini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Viru Maakohus otsustas 20.10.
6. a määrusega jätta V. Vedenjapini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 3.
7. Kohus leiab, et V. Vedenjapini tingimisi enne tähtaega mittevabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles isiku vabastamist toetavad asjaolud. 3.
8. V. Vedenjapini puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Käesolev kuritegu on esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mis on toimepandud tulu saamise eesmärgil. 3.
9. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht tema tuttavale kuuluvas korteris, korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava korterisse elama asumiseks. Vangistuses viibides on isik läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi, sh on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele A1-taseme ja abikoka eriala ning on vangistuse jooksul olnud hõivatud vangla majandustöödel, millest tulenevalt on motiveeritud töötama. 3.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.
11. a määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval ei ole ametnikega suhtlemisel üldjuhul probleeme esinenud, on V. Vedenjapinil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. 3.
12. Kuigi isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s XXX varustajana, mis tagab isikule igakuise kindla sissetuleku, mis omakorda soodustab isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses, on kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata nõuded, mida on üle 6000 euro. Isikul on vabanemisfondis 383 eurot, mis tagab isikule vaid esialgse majandusliku toimetuleku vabanemisjärgselt. Samuti on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalkorras karistatud tutvusringkonna olemasolule, kes võivad isikule vabaduses negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses nii moraalselt kui ka vajadusel materiaalselt toetavad lähedased. 3.
13. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 28%, millise näol on tegemist keskmise riskiga. Kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku 2 kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on ise tunnistanud, et peab materiaalseid väärtusi oluliseks ning oma käitumist vääraks ei pea. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V. Vedenjapini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. 3.
14. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V. Vedenjapini vabastamisega enne tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS
15. Süüdimõistetu V. Vedenjapini kaitsja advokaat S. Reinsaar esitas Viru Maakohtu 20.10.
16. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja V. Vedenjapini vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. 4.
17. Kaitsja leiab, et kohus on V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel lähtunud ekslikest andmetest. Nimelt on Viru Vangla kohtule esitatud kinnipeetava iseloomustuses märkinud, et ei toeta V. Vedenjapini enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus on määruses tuginenud olulises ulatuses vangla arvamusest tulenevatele asjaoludele, sh asjaolule, et vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ka prokuröri seisukoht, milles kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetata, on olulisel määral mõjutatud vangla arvamusest. Kaitsja möönab, et vangla seisukoht on kohtule äärmiselt oluliseks lähtepunktiks karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel, kuivõrd vangla arvamuse koostanud kontaktisik on kinnipeetavaga kõige enam vangistuse täideviimise ajal kokkupuutunud ametnik. Antud juhul on aga Viru Vangla 30.10.
18. a vastuses kinnipeetava selgitustaotlusele, kinnitanud, et kohtule esitatud V. Vedenjapini iseloomustuses on ekslikult märgitud, et vangla ei toeta isiku vabastamist enne tähtaega elektroonilise valve alla. Vangla vabandab eksituse pärast ja märgib, et tegelikult on õige, et vangla toetab V. Vedenjapini vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kuna kohus on V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel lähtunud vangla ekslikust arvamusest, siis on jõutud sisuliselt ebaõige tulemuseni. Seega on kaitsja hinnangul põhjendatud kohtumääruse tühistamine ja küsimuse uus arutamine. 4.
19. Kaitsja hinnangul esineb väga suur hulk erinevaid positiivseid asjaolusid, mis toetavad V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamist. V. Vedenjapin on vangistuses läbinud kõik sotsiaalprogrammid ning täitnud kõik muud eesmärgid. Isik osaleb vanglas majandustöödel, mis viitab sellele, et ta on motiveeritud töötama ning teenima ausal viisil sissetulekut. Lisaks tuleb märkida, et majandustöödel osalemine ei ole teiste kinnipeetavate poolt vanglas reeglina aktsepteeritud. Kaitsja arvates näitab see, et isik on pööranud selja kriminaalse taustaga isikutele, mis on omakorda üks olulisemaid asjaolusid, mida tuleb tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada. Vangla toetab V. V. Vedenjapini enne tähtaega vabastamist ka sõltumata asjaolust, et isikul oli kohtuistungi toimumise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Sellest võib järeldada, et vangla jaoks ei ole tegemist niivõrd tõsiste rikkumistega, et need oleksid omanud olulist mõju isiku ennetähtaegse vabanemise võimalusele. Seetõttu võib pidada põhjendamatuks nendele distsiplinaarkaristustele tuginemist kohtumääruses niivõrd olulises ulatuses. Kaitsja ei nõustu kohtumääruses toodud väitega, et süüdimõistetu on ise tunnistanud, et peab 3 materiaalseid väärtuseid oluliseks ning oma käitumist vääraks ei pea. V. Vedenjapin on kohtuistungil kinnitanud, et on täielikult aru saanud enda teo ebaõigsusest. Materiaalsete väärtuste kohta on aga isik kinnitanud – ning see vastab ka tegelikkusele – et kinnipidamisel andis ära suure hulga kuritegude toimepanemisel saadud varast ning seda koheselt enda kinnipidamisel. Seda arvestades ei saa lähtuda eeldusest, et isik peab oluliseks vaid materiaalseid väärtuseid. 4.
20. Kaitsja on ka seisukohal, et V. Vedenjapini poolt toimepandud kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis välistaksid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Põhjendamatu on prokuröri seisukoht, et kuritegu oli eriliselt raske. Seadus näeb ette, et kui isik on ära kandnud pool karistusest, on teda võimalik vabastada ning seda sõltumata kuriteo raskusest. Kuriteo toimepanemise asjaolude puhul tuleb vaadata konkreetse asja asjaolusid (eriti jõhker, küüniline viis vms), mitte aga lihtsalt seda, et sanktsiooni ülemmäär on kuriteo eest kõrge. Selliseid V. Vedenjapini poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ei ole kohus enda määruses vähimalgi määral arvestanud. 4.
21. Lisaks leiab kaitsja, et kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid, järeldades, et on oht, et V. Vedenjapin võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kohus ei ole arvestanud vangla iseloomustusest tuleneva ja kriminaalhooldaja väljendatud seisukohaga, et isikul puuduvad tuttavad, kes võiksid soodustada uue kuriteo toimepanemist. Väär on ka kohtu tuginemine asjaolule, et V. Vedenjapin on varasemalt kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Nimetatud kuriteod jäid praeguse suhteliselt pikaajalise vangistuse eelsesse aega, need on karistusregistrist kustunud ja neist ei nähtu konkreetset ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Kohus on ka põhjendamatult tuginenud V. Vedenjapini vabanemisfondi väiksusele ja tema vastu suunatud nõuete suurusele. Vangistuses viibimine ei aita kaasa nõuete tasumisele, kuivõrd isik saaks nõuete tasumisega jätkata ka vabaduses – talle on garanteeritud töökoht ja sissetulek, mis seda võimaldaks. 4.
22. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema vabastamise vastu kõnelevad asjaolud. Esinevaid negatiivseid riske on võimalik maandada käitumiskontrolli kohaldamisega. Seda arvestades on põhjendatud maakohtu määruse tühistamine ja V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 20.10.
24. a määrus V. Vedenjapini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
25. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

§ 76ning Vang

S § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus.

§ 76

lg 4 järgi peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.2. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest mittevabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist 4 karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid kui ka positiivseid asjaolusid, sh määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid, et süüdimõistetul on vabanemisel kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht, samuti, et isik on läbinud vangistuses viibides erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi, sh sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele A1-taseme ja abikoka eriala ning on vangistuse ajal olnud hõivatud majandustöödel. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et antud juhul kaaluvad V. Vedenjapini puhul esinevad negatiivsed asjaolud üles positiivsed ja eelkõige ei võimalda tema tingimisi enne tähtaega vabastamist vabanemisel uute kuritegude toimepanemise tõenäosus ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Uute kuritegude toimepanemise suurt tõenäosust annavad alust järeldada varasemalt toimepandud kuritegude liik, motiivid ja korduvus olenemata varasemast karistatusest, distsiplinaarrikkumised vangistuse ajal, mis näitavad kinnipeetava suhtumist kehtestatud õigusnormidesse, samuti lähedaste moraalse ja materiaalse toetuse puudumine ning suures ulatuses tasumata nõuded, mis raskendavad majanduslikku toimetulekut, mis omakorda võib tulu saamise eesmärgil viia uute kuritegudeni. V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel on oluline, et tema poolt toime pandud narkootikumidega seotud kuriteo puhul on tegemist väga ühiskonnaohtliku süüteoga, mis on suunatud rahvatervise vastu ning süüdimõistetu ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel võib saada tugevalt riivatud ühiskonna õiglustunne, eriti arvestades, et mõistetud karistusest on käesolevaks ajaks kandmata veel suhteliselt suur osa, s.o üle kahe aasta vangistust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid oma määruses käsitlenud ja kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi pikemalt korrata ning vastab vaid määruskaebuse olulisematele väidetele. 5.3. Määruskaebuses heidetakse ette, et maakohus on otsustuse tegemisel lähtunud vangla poolt ekslikult valesti antud arvamusest, mille kohaselt vangla ei toeta V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebusele on lisatud pärast kohtulikku arutamist Viru Vangla poolt koostatud vastus, milles vangla kinnitab, et toetab V. Vedenjapini enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalkolleegium leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Esiteks ei ole kohus isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel seotud vangla ega ka prokuröri arvamusega.

§ 76

lg 4 alusel tuleb kohtul arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Antud juhul ei ole maakohus V. Vedenjapini enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisel pannud olulist kaalu vangla arvamusele, vaid nagu juba eespool märgitud ongi kaalunud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tulenevalt

§ 76

lg-st 4 on isiku enne tähtaega vabastamise otsustamisel vangla arvamuses eelkõige oluline teave kinnipeetava käitumise kohta karistuse kandmise ajal. Isiku enne tähtaega vabastamist toetavaks asjaoluks saab lugeda tema õiguspärast käitumist vangistuse ajal. Käesolevalt nähtub aga vangla iseloomustusest, et V. Vedenjapinil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja kaheksa kustunud distsiplinaarkaristust, mistõttu ei saa kinnipeetava käitumist vangistuse ajal lugeda õiguspäraseks ning tema ennetähtaegset vabastamist toetavaks. 5.

1. Põhjendatud ei ole kaitsja poolt määruskaebuses toodud väide, et kuriteo toimepanemise asjaolude puhul on kohus arvesse võtnud vaid sanktsiooni kõrget ülemmäära ja ei ole arvestanud konkreetse kuriteo asjaolusid. Maakohus on määruses märkinud ja pidanud seda ka 5 isiku enne tähtaega vabastamise otsustamisel oluliseks, et V. Vedenjapini poolt toime pandud kuritegu on rahvatervisevastane narkokuritegu. Ebaõige on kaitsja seisukoht, et nimetatud kuritegu ei saa pidada eriliselt raskeks. Nagu juba eespool märgitud on tegemist väga ühiskonnaohtliku kuriteoga ning seega võib süüdimõistetu ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel saada tugevalt riivatud ühiskonna õiglustunne, mis omakorda isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta. 5.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5.
3. V. Vedenjapini kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 3 tundi, s.o 6 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja märgitud aeg riigi õigusabi osutamisele on mõistlik ja põhjendatud ning taotletav tasumäär on vastavuses Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri
5. a otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ja maksmise kord“ (muudetud viimati 15.09.
6. a otsusega) punktidega 1, 23 ja
7. Seega on kaitsja tasu summas 144 eurot põhjendatud ja tuleb taotletud ulatuses kindlaks määrata. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Vedenjapini kanda ja tuleb temalt sisse nõuda riigituludesse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Maarika Kuusk 6