§-dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 1 p 7; 341 lg 2 tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-11524 täies ulatuses ja saata kriminaalasi Viru Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib
Määruskaebuse esitamise õigus on
lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse
lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 30.11.2012 otsusega: Mõisteti Konstantin Semenov KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
tsiviilhagi summas 122,80 eurot läbi vaatamata.
lg 1 alusel jäeti kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti ja 30.11.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti, riigi kanda. Süüdistuse sisu 29.11.2012 on prokuratuur esitanud Konstantin Semenovile alljärgneva süüdistuse: „Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Konstantin Semenov, isikuna kes on varem (kuupäev) toime pannud varguse, taas 28.11.2012 kella 09.30 paiku Narvas XXXXX kaupluses Maxima võõra vallasasja enda kasuks pööramise eesmärgil omastas kassa juures oste pakkinud I.P. rahakoti maksumusega 10 eurot, milles olid erinevad kliendi- ja pangakaardid I.P. nimele ja sularaha 150 eurot ning 500 rubla (12.45 eurot), s.o. võttis asju koguväärtusega 187,45 euro väärtuses. Sellise tegevuse Konstantin Semenov pani toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 1 alusel.“ Kohtumenetluses uuritud tõendid Kannatanu I.P. ütlused; Tunnistaja A.S. ütlused; Süüdistatava Konstantin Semenovi ütlused; Asitõendi (rahakoti) vaatlusprotokoll; 2 Süüdistatava kohta varasemalt koostatud väärteoprotokoll. Kohtuotsuse põhjendus KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Eeltoodust nähtuvalt on kõnealuse kuriteokoosseisu üheks obligatoorseks tunnuseks, et võõras vara, mida enda või kolmanda isiku kasuks pööratakse, on selle isiku valduses, kes omastamist toime paneb. See tähendab, et omastada saab vaid valduses olevat vara. Samuti peab olema tuvastatud, et vara valdajal on kavatsus pöörata see enda või kolmanda isiku vara hulka. Seega peab vastava karistusõigusliku etteheite tegemiseks olema tuvastatud, et vara, mida süüdistatav väidetavalt omastas, oli tema valduses ning ta plaanis seda pöörata enda või kolmanda isiku kasuks. Käesoleval juhul ei nähtu aga süüdistusaktist faktilisi asjaolusid, millest nähtuks, et I.P. rahakott oli enne väidetavat omastamist süüdistatava valduses, kuidas rahakott süüdistatava valdusesse sattus ning mil viisil Konstantin Semenov manifesteeris selle omastamistahet.
lg 1 ja 5 tulenevalt ei ole kohtul võimalik väljuda süüdistuse piiridest ning asuda tuvastama selliseid faktilisi asjaolusid, mida süüdistusaktis ei kajastu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (vt nt Riigikohtu otsus 3-1-1-84-12). Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et K. Semenovile esitatud süüdistuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada KarS §-s 201 sätestatud süüteo tunnuste esinemist süüdistatava käitumises.
lg 6 juhindudes kontrollis kohus võimalust muuta süüdistuses kirjeldatud teo kvalifikatsiooni, kuivõrd süüdistuses ja ka süüdistusakti punktis 2 kirjeldatud kuriteo asjaolud sisaldavad viiteid süüdistatava tegevuses KarS §-s 199 sätestatud kuriteo koosseisuliste tunnuste esinemisele. Samas saab kohus kuriteo tunnuste tuvastamisel tugineda siiski vaid süüdistuses nimetatud faktilistele asjaoludele. KarS § 199 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Süüdistuses on märgitud, et süüdistatav omastas kassa juures oste pakkinud I.P. rahakoti. Sealjuures puuduvad aga andmed, millal ja mil viisil toimus kõnealuse rahakoti valduse üleminek, st kas valduse üleminek toimus senise valdaja I.P. nõusolekuta või oli valdus antud üle vabatahtlikult. Mõiste omastamine kasutamine süüdistuses viitab sellele, et valdus võis olla üleläinud ka vabatahtlikult. See aga välistaks varguse tunnuste esinemise, kuna puudub valduse murdmise fakt. Nimetatud puuduste tõttu ei ole süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad tuvastamaks süüdistatava tegevuses varguse so KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuseid. 3 Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole K. Semenovi tegevuses võimalik tuvastada kuriteo tunnuste esinemist ning K. Semenov tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Arvestades, et kohus mõistab süüdistatava talle esitatud süüdistustes õigeks, jätab kohus
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör ei ole nõus, et maakohus mõistis K. Semenovi õigeks. Prokurör ei ole nõus maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei sisaldu süüdistusaktis faktilisi asjaolusid, millest nähtuks, et I. P. rahakott oli enne väidetavat omastamist süüdistatava valduses, kuidas rahakott süüdistatava valdusesse sattus ning mil viisil K. Semenov manifesteeris selle omastamistahet. Prokurör ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et esitatud süüdistus ei sisalda KarS § 201 koosseisu ning tõdemusega, et esitatud süüdistus ei sisalda ka alternatiivset kuriteokoosseisu kirjeldust KarS § 199 järgi. Apellant leiab, et maakohtu otsus K. Semenovi õigeksmõistmises ei ole põhjendatud ning tuleb tühistada. Prokurör leiab, et K. Semenovile esitatud süüdistus oli õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis p 14 loetletud tõenditega. Prokurör leiab, et kohus on otsuse tegemisel noppinud süüdistuse tekstist välja sõna „omastanud“ ja takerdunud sellele kriminaalõigusliku sisu omastamisel ning jätnud teenimatult tähelepanuta süüdistuse ülejäänud teksti ning kogutud tõendid. Süüdistuses on prokurör sõnastanud … Semenov /…/ võõra vallasasja enda kasuks pööramise eesmärgil omastas kassa juures oste pakkinud I.P. rahakoti… Siinjuures tuleb nõustuda, et süüdistuse tekst ei ole täpne ega sõnastatud parimal ja täpseimal võimalikul viisil, kuid ekslik on asuda seisukohale, et süüdistuse tekstist võib välja lugeda midagi muud, kui seda, et K. Semenov pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale mittekuuluva võõra vallasasja. Samuti võib olla vaieldav, kas tegu tuleks kvalifitseerida varguse (KarS § 199) või omastamisena (KarS § 201). Tulenevalt sellest, et rahakotti hoitakse tavaliselt üldkasutatavas ruumis enda vahetus läheduses ning selle üle on võimalik teostada kontrolli igal hetkel, siis leidis prokurör, et olukorras, kus rahakott on omaniku vahetu kontrolli alt väljas ning selle hõivamist takistavaid tõkkeid ei ole (nt rahakott asub lähedaloleva koti sees või seljast võetud jaki taskus) vaid on avalikult nähtav ja sellele on võimalik kehtestada valdus ilma valdust murdmata on tegemist sarnase olukorraga, kui on leiu omastamisel leidja poolt. Karistusõiguslik praktika käsitleb leitud asjade endale jätmist omastamisena KarS § 201 järgi. Apellant on seisukohal, et K. Semenovi käitumises ei olnud valduse murdmisele suunatud tegevust, ning rahakoti hõivamisega pani ta toime süüteo alates sellest hetkest, kui otsustas selle endale jätta ning saadut kasutada isiklikuks otstarbeks. Kohtuotsuse põhjendus puudutab üksnes süüdistuse teksti analüüsi ning sealgi piirdub peamiselt termini „omastamine“ sisustamisega, kuid ei käsitle üheski punktis ühegi sõnaga kriminaalmenetluse toimikus kogutud tõendeid sisuliselt. Seega on kohus teinud otsuse üksnes süüdistusakti süüdistuse teksti põhjal ilma tõendeid sisuliselt vaagimata. Vähemalt ei ole see jälgitav kohtuotsuse põhjal. Seega ei ole apellandil võimalik hinnata kohtu siseveendumuse kujunemist, peaasjalikult aga seda, mille tagajärjel on süüdistuse tekstis 4 kasutatud sõna „omastama“ omandanud kohtu silmis sellise lingvistilise, vormilise ja sisulise väärtuse, et välistab kohtuotsusese tegemisel tõendite hindamise ja analüüsimise vajaduse. Arvestades, et maakohtu otsus põhineb üksnes süüdistuse tekstil, ei hakka apellant analüüsima kohtuistungil avaldatud, kuid otsuse tegemisel arvestamata jäetud tõendeid, vaid palub ringkonnakohtul saata kriminaalasi uuesti arutamiseks maakohtule. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-dest 318, 337 lg 2 p 2 , 338 p 2 prokurör palub tühistada Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsus nr 1-12-11524 täies ulatuses ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks maakohtusse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, olles kirjalikus menetluses läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, leiab, et maakohtu otsus tuleb
§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7 alusel täielikult tühistada ning saata kriminaalasi maakohtule
Apellatsioon kuulub seega rahuldamisele. Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on
lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tulenevalt
§-st 338 p 3 on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus. Ringkonnakohus märgib, et otsustamaks küsimust, kas kuriteo toimepanemine on tõendatud või ei, tuleb ringkonnakohtul selleks hinnata maakohtu vastavaid põhjendusi. Kui need põhjendused puuduvad, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavat hinnangut anda ega apellatsioonis tõstatatud küsimusi lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas, võttes vastu süüdistusakti, uurides tõendeid, kuulates ära kohtulikud vaidlused (kohtuistungi protokoll lk 44-45) ei olnud maakohtul pädevust tõenditele hinnangut andmata ainult süüdistusakti puudustele viidates teha õigeksmõistvat kohtuotsust. Ringkonnakohus märgib, et kui süüdistusakt ei vasta
nõuetele, siis tulnuks see
See nõue tuleneb ka kohtupraktikast (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-53-07 p 11; 3-1-1-7-12 p 10). Antud juhul maakohus seda ei teinud, arutas kriminaalasja ära ja alles siis otsustas ainult süüdistusakti puudustele viidates teha õigeksmõistva otsuse. Ringkonnakohus märgib, et selleks ei anna alust ka maakohtu viide kohtupraktikale (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-84-12), sest nimetatud asjas oli tegemist süüdistusega KarS § 169 järgi ja siin ei olnud võimalik kohaldada
Ringkonnakohus leiab, et viidates ainult süüdistusakti puudustele sellega maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisele
§-s 306 lg 1 p 1, 2, 3, 4 sätestatud nõudeid. Kui nimetatud küsimused on lahendatud, alles siis saab teha kohtuotsuse. Antud juhul neid küsimusi ei lahendatud. Seega kohtuotsus ei vasta
Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse
lg 2 kohaselt siis, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. Kuna maakohtu 30.11.2012 otsuses vastavad põhjendused eeltoodud asjaolude tuvastamise kohta puuduvad, siis tuleb otsus
5 Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb esmalt otsustada süüdistusakti vastavus
Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et süüdistusaktis (lk 41-42) puudub kuupäev, mille kohaselt K. Semenov on väidetavalt isik, kes on varem toime pannud varguse. Sellest aga sõltub, kas on tegemist kuriteoga KarS §-de 201 või 199 lg 2 või 1 järgi. Nimetatud asjaolule (varasem karistatus) on juhtinud tähelepanu ka kaitsja (lk 44-45). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega (otsuse lk 3), et süüdistusakti puudulikkus ei võimalda
S § 199 koosseisu esinemist. Riigikohus on küll näiteks oma otsuse nr 3-1-1-53-07 p 11 märkinud, et olukorras, kus süüdistusakt jäeti prokuratuurile tagastamata ja isik anti kohtu alla, kuigi esitatud süüdistuse alusel ei olnud võimalik tuvastada kuritegu, tuligi kohtul süüdistatav õigeks mõista, kuid ringkonnakohus leiab, et see järeldus oli kohaldatav nimetatud konkreetses asjas, mitte aga üldistatuna. See tuleneb iga kriminaalasja individuaalsetest tehioludest. Kui varem kohtupraktikas leiti (Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-116-06 p 17), et kuriteo kvalifikatsiooni muutmisel ei tohi kohus anda süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erinevat õiguslikku hinnangut, siis praktika muutus (Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-46-08 p 32-35) ja leiti, et nõue, mille kohaselt ei tohi kohtu poolt isiku teole antav õiguslik hinnang olla võrreldes süüdistusaktis märgituga oluliselt erinev, puudutab üksnes juhtumeid, mil süüdistatavale ei ole tagatud tõhusat võimalust end kohtu kohaldatud kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Käesolevas kriminaalasjas on küsimus selles, kas K. Semenov omastas või varastas kannatanu rahakoti. Selle saab lahendada kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates. Kuriteo kvalifitseerimisel saab toetuda sarnaste asjade kohtupraktikale. Näiteks küsimust, kelle valdusest ese varastati, käsitleb Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-23-08 p 7; omastamise ja varguse piiritlemist otsuse nr 3-1-1-107-10 p 8.1; omastamise olemust otsuse nr 3-1-1-109-12 p 7 ja 9. Mati Kartau Aarne Sarjas 6 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.