§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 4.
lg 1 p 1 kogusummas 144 770,00 eurot järgmiselt: Nõude esitaja: Nõude summa: Jaotise % 1) XXX 117 350,00 eurot 81,06% 2) XXX OÜ 8 720,00 eurot 6,02% 3) Danske Bank A/S Eesti filiaal KOKKU: 18 700,00 eurot - tingimuslik nõue 12,92% 144 770,00 eurot 100% Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,
lg 1 p 2, kokku 1 629 818,31 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi: Tunnustatud nõude suurus: Jaotise % 1) XXX 510 709,16 eurot 31,34% 2) Swedbank AS 3) XXXOÜ 4) XXXOÜ KOKKU: 1 585,31 eurot 978 048,12 eurot 60,01% 139 475,72 eurot 1 629 818,31 eurot 0,10% 8,55% 100% Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,
lg 1 p 3 summas 56 855,01 eurot järgmiselt: Nõude esitaja: Nõude summa: Jaotise % 1) Nordea Bank Plc Eesti filiaal 90,40 eurot 0,16% 2) Danske Bank A/S Eesti filiaal 56 794,61eurot - tingimuslik nõue 99,84% KOKKU: 56 855,01 eurot 100% 5.2. Jaotusettepaneku alusel tehakse võlausaldajatele järgmised väljamaksed: Pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded,
lg 1 p 1 kogusummas 123 054,50 eurot järgmiselt: Võlausaldaja: Väljamakse: 1) XXX 99 747,50 eurot 2) XXXOÜ 7 412,00 eurot 3) Danske Bank A/S Eesti filiaal 15 895,00 eurot Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,
lg 1 p 2, kokku 22 763,11 eurot järgmiselt: Võlausaldaja: Väljamakse: 1) XXX 7 285,49 eurot 2) Swedbank AS 21,86 eurot 3) XXXAS 13 505,45 eurot 4) XXXOÜ 1 923,39 eurot 5) Danske Bank A/S Eesti filiaal 26,92 eurot VI Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivarasse on pandiesemete müügist laekunud kogusummas 144 770,00 eurot järgmiselt: Pandieseme (kinnisasja) asukoht Kinnistu XXX, ½ kaasomand Kinnistu XXX, ½ kaasomand Kinnistu XXX, ½ kaasomand Kinnistu XXX, 1/20 kaasomand Kinnistu XXX, ½ kaasomand KOKKU: Müügihind (EUR) 18 700,00 14 900,00 67 360,00 8 720,00 35 090,00 144 770,00 VII Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Võlgnikul on tasutud menetluskulude osas (tsiviilasjad nr 213-10167 ja 2-13-10245) nõue XXX ja XXX OÜ vastu summas 3 796,59 eurot. VIII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 17.09.
Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib pidada hooletut finantskäitumist. Maksejõuetuse väljakujunemise ajaks on ilmselt juuli 2011.a., mil võlausaldaja XXX esitas võlgniku suhtes laenu tagastamise nõude. Samas jättis võlgnik pankrotimenetluses haldurile olulise teabe esitamata, mistõttu oli raskendatud nii pankrotimenetluse läbiviimine, kui maksejõuetuse põhjuste ja aja tuvastamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud lõpparuande 18.12.2015 ning esitanud kohtule kinnitamiseks 23.12.2015. Lähtuvalt
lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 18.12.2015 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, milleks võib pidada muud asjaolu
Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas
§-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: XXX 521 026,17 eurot, Swedbank AS 1 563,45 eurot, XXXOÜ 965 850.67 eurot, XXXOÜ 137 552,33 eurot, Nordea Bank Pls Eesti filiaal 90,40 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal 59 381,66 eurot.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud summast 174 853,56 eurot ning palub
lg-s 1 sätestatu alusel määrata halduri tasu summas 15 500,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub endale määrata alammäärast suurem tasu seoses antud pankrotimenetluse keskmisest suurema töömahuga. Vastavalt
lg 5 p 1 on põhjendatud haldurile alammäärast suurema tasu määramine, kui arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, ei ole alammäära kohaldamine õiglane, sama lõike punkt 2 kohaselt on alammäärast suurem tasu põhjendatud, kui haldur osaleb võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavat õigusabi. Tasu taotlusest tuleneb, et haldur ei kasutanud kohtuasjades täiendavat õigusabi ning esindas ise võlgnikku tsiviilasjades 2-12-7352, 2-13-12386, 2-1310245, 2-13-10113 ja 2-13-
lg-tele 1 ja 2 on käesolevas menetluses tasu alammäär 13 973,84 eurot ning ülemmäär 16 286,10 eurot, millele mõlemale lisandub sotsiaalmaks. Tuginedes Riigikohtulahendile 3-2-1-48-13 punktile 17, siis
lg 5 kohaselt võib määrata haldurile alammäärast suurema tasu üksnes põhjendatud juhul. Ka lahendis 3-2-1-34-15 kordab Riigikohus oma varasemat seisukohta, et
lg-st 2 tulenev nõue arvestada tasu määramisel halduri töö mahtu, pankrotimenetluse keerukust ning halduri kutseoskust, võib sõltuda esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Võttes eelnevat arvesse, leiab kohus, et pankrotihalduri nõutud tasu summas 15 500,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 5 115,00 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning vastab
Haldur on vara võõrandamiseks korraldanud kokku 62 enampakkumist ning selle tulemusel võõrandanud kogu võlgniku vara. Vara võõrandamisest saadud tulu moodustab kogu pankrotivara suuruse, milleks on 174 853,56 eurot. Lisaks ei kasutanud haldur täiendavat õigusabi, esindades võlgnikku ise ka mitmetes kohtumenetlustes. Sellest lähtuvalt määrab kohus pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks 15 500,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 5 115,00 eurot, seega kokku 20 615,00 eurot.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur kulutuste kinnitamist ja hüvitamist ei taotle. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.