KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2697 Haldusasi Topwell Trade OÜ kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks seada Topwell Trade OÜ kasuks tasuta tähtajatud isiklikud kasutusõigused reklaamikandjate paigaldamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Topwell Trade OÜ, esindaja Glen Dubin Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Laugas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Topwell Trade OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Topwell Trade OÜ määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2697 ning saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Topwell Trade OÜ esitas 28.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viimsi Vallavalitsust seadma kaebaja kasuks tasuta tähtajatud isiklikud kasutusõigused reklaamikandjate paigaldamiseks vastavalt kaebaja poolt vallavalitsusele esitatud ehitusprojektidele ja ehitusteatistele. Kaebaja esitas vastustajale taotlused paigaldada vastustajale kuuluvale neljale maa-alale alalised reklaamikandjad. Viimsi Vallavalitsus kooskõlastas 27.08.2013 istungi protokolli p-ga 2 ja 06.09.2013 istungi protokolli p-ga 2 kõnealuste kinnistute kaebaja kasutusse andmise, seades enne ehituslubade andmist kaebajale kohustuse taotleda reklaamikandjate paigaldamiseks projekteerimistingimused ning esitada ehitusprojektid. Viimsi Vallavalitsus väljastas 11.10.2013 korraldustega nr 1160, nr 1161, nr 1162 ja nr 1163 projekteerimistingimused. 3-15-2697 Kaebaja esitas 01.07.2015, 03.07.2015 ja 12.08.2015 vallavalitsusele ehitusprojektid koos ehitusteatistega. Vallavalitsus ei ole kaebajat ehitusteatistes esitatud andmete täiendava kontrolli vajadusest teavitanud, mistõttu on kaebajal õigus reklaamikandjad vastavatesse kohtadesse paigaldada (EhS § 36 lg-d 2 ja 5). Projekteerimistingimuste p 15 kohaselt kohustus vastustaja sõlmima kaebaja kasuks notariaalse servituudi lepingu maa isikliku kasutusõigusega koormamiseks. Kaebaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole palvega leppida enne reklaamikandjate paigaldamist kokku notari juurde mineku aeg. Pärast kuuajalist e-kirjade saatmist soostus abivallavanem kaebajaga kohtuma, kuid notari juurde mineku aja pakkumise asemel mainiti kaebajale, et vastustaja ei soovi eelmise poliitilise võimu ajal vastu võetud otsuseid täita. Kaebaja on ka pärast nimetatud kohtumist proovinud saada vastustajalt täiendavat infot isikliku kasutusõiguse seadmise osas, kuid ei ole mingit tagasisidet saanud. Kaebaja on omapoolsed kohustused korrektselt täitnud ning vastustajal puudub õiguslik alus kaebaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisest keelduda. Vastustaja on viivitanud toimingu sooritamisega ning kohtumisel sellest ka alusetult keeldunud.
- Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda Viimsi Vallavalitsuse kohustamist seadma kaebaja kasuks tasuta tähtajatud isiklikud kasutusõigused reklaamikandjate paigaldamiseks vastavalt kaebaja esitatud ehitusprojektidele ja ehitusteatistele. Ka kaebaja ise ei ole ühtegi sellist õiguslikku alust välja toonud. Kaebaja on taotlenud Viimsi Vallavalitsuselt kooskõlastust kaebaja märgitud asukohtadesse reklaamikandjate paigaldamiseks ja vastustaja on andnud põhimõttelise kooskõlastuse, seades selleks samas täiendavad tingimused, sh notariaalse servituudi seadmise lepingu sõlmimine maa isikliku kasutusõigusega koormamiseks. Ükski kohtule esitatud dokument ei kajasta seejuures, et Viimsi vald oleks nõustunud isikliku kasutusõiguse seadmisega tasuta ja tähtajatult. Lisaks nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et Viimsi Vallavalitsus ei ole käesolevaks ajaks veel lahendanud kaebaja taotlust kasutusõiguse seadmise tingimuste osas ning vastav otsus tehakse Viimsi Vallavalitsuse istungil. Kaebajal on võimalik vastav otsus vaidlustada, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Seejuures ei saa kaebaja taotleda kohtult valla kohustamist konkreetse sisuga otsuse tegemiseks, sest tegemist on kaalutlusotsusega. Kaebaja saab taotleda otsuse tühistamist ja taotluse uut läbivaatamist.
- Halduskohus jättis Topwell Trade OÜ 27.11.2015 määruskaebuse 03.12.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Topwell Trade OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrus tühistada. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või taotluse halduskohtule. Vastustaja on andnud kaks haldusakti (protokolliline otsus ja projekteerimistingimused), millega on kaebajale tekitatud õigusi (vastustaja kinnistute tasuta kasutamine ning tähtajatute isiklike kasutusõiguste seadmine kaebaja kasuks) ja ka kohustusi (ehitusprojektide koostamine ja esitamine). 2
(4)3-15-2697 Kaebaja on oma kohustused täitnud ning tal on tekkinud õiguspärane ootus, et ka vastustaja täidab oma kohustused. Vastustaja on kaebajaga kohtumisel ühemõtteliselt väljendanud seisukohta, et vastustaja ei soovi varasemalt võetud kohustusi täita, mistõttu on kaebajal piisav õiguslik alus pöörduda kohtusse. Haldusorgani tegevus ei tohi olla sõnamurdlik. Kohtu seisukoht kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta on meelevaldne. Vastustaja aktsepteeris kaebaja pakkumuse, kooskõlastades kinnisasjade omanikuna alaliste reklaamikandjate asukohad ning väljastades kaebajale kõigi nelja asukoha osas projekteerimistingimused, milles võttis endale kohustuse sõlmida kaebaja kasuks notariaalse servituudi lepingud maa isikliku kasutusõigusega koormamiseks. Projekteerimistingimuste näol on tegemist haldusaktiga. On õige, et ükski dokument ei kajasta sõna-sõnalt seda, et vastustaja oleks nõustunud kasutusõiguse seadmisega tasuta ja tähtajatult, samas ei tulene ühestki dokumendist ka seda, et vastustaja oleks soovinud piirata kasutusõiguse seadmisel selle tähtaega või saada täiendavalt ühekordset või perioodilist tasu. Isikule kinnisvara kasutada andmise ning isiku kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise kohustuse võtmine on adressaati soodustav haldusakt. Olukorras, kus isiku õigus soodustusele on kindlaks tehtud halduse üksikaktiga, tuleb isiku usaldust kaitsta veelgi tugevamalt. Ekslik on vastustaja ja kohtu seisukoht, et vastustajal oli õigus määrata isiklike kasutusõiguste seadmise tähtaeg või tasu suurus kindlaks tulevikus. Kui kohustamiskaebust ei ole võimalik kaebuses esitatud tingimustel rahuldada, soovib kaebaja tuvastamiskaebuse rahuldamise korral esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. 5. Viimsi vald palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus leidis õigesti, et ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vallavalitsuse kohustamist seadma kaebaja kasuks tasuta tähtajatud isiklikud kasutusõigused reklaamikandjate paigaldamiseks vastavalt kaebaja esitatud ehitusprojektidele ja ehitusteatistele. Kaebaja arvates tuleneb selline õigus projekteerimistingimustest, millega vallavalitsus on pannud kaebajale kohustusi ja tekitanud õigusi. Projekteerimistingimustega antakse ehitusprojekti koostamiseks lähtealused ja nõuded. Kehtiv õigus ei kohusta projekteerimistingimused saanud isikut ehitusprojekti koostama, samuti ei anna projekteerimistingimused kaebajale õigust valla kinnistute tasuta ja tähtajatuks kasutamiseks. Sellise õiguse loob kinnistusraamatusse kantud servituut. Seega puudus kaebajal subjektiivne õigus esitada kohtule vastav kohustamisnõue. Kohus leidis õigesti, et ükski dokument ei kajasta seda, et vald oleks nõustunud isikliku kasutusõiguse seadmisega tasuta ja tähtajatult. Vastustaja ei ole kaebajale konkreetseid lubadusi andnud ega ka servituuti seadnud ning seega on kaebaja asunud õiguspärase ootuse põhimõtet kuritarvitama. Mingit kehtivat suulist ega kirjalikku kokkulepet valla ja kaebaja vahel ei ole. Kaebajale teadaolevalt on Viimsi Vallavalitsus võtnud enne määruskaebuse esitamist vastu otsuse reklaamikandjate osas ning see on tehtud teatavaks kaebaja esindajale 20.11.2015 eposti teel. Vald peab looma ettevõtjatele võrdsed võimalused ning andma valla vara kasutusse konkursi korras või enampakkumisel. Tähtajatu ja tasuta isiklike kasutusõiguste seadmine eraettevõtte kasuks kvalifitseeruks põhjendamatu konkurentsieelise andmiseks, kuna ei korraldataks kohast menetlust avaliku hüve kasutamiseks. Avalik võim ei saa anda eraõigusliku isiku kasutusse olulist avalikku ressurssi, lubades sinna paigutada rajatisi, mida hakatakse kasutama eesmärgiga teenida kasumit. Vajaduse ilmnemisel kaalub vastustaja reklaamikandjate võimalikku rajamist valla omandis olevatele kinnistutele, kaardistab reklaamikandjatele sobivad asukohad ning töötab välja konkursitingimused. Kaebajal on võimalik osaleda avalikul konkursil samadel alustel teiste potentsiaalsete pakkujatega ning esitada omapoolne pakkumus. 3
(4)3-15-2697 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 13.11.2015 määrus HKMS § 121 lg 2 p 1 ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus kaebajal kaebeõiguse puudumine on ilmselge.
- Kohtus kaitstav isiku subjektiivne avalik õigus ei pruugi tuleneda üksnes õigustloovast aktist, vaid ka kehtivast haldusaktist. Kaebus tuginebki väitele, et kaebaja kaitstav õigus tuleneb Viimsi Vallavalitsuse haldusaktidest. Viimsi Vallavalitsuse 27.08.2013 ja 06.09.2013 istungi protokollidest (tl 7-8) nähtuvalt arutas vallavalitsus kaebaja ettepanekut paigaldada püsireklaamikandjad protokollides märgitud asukohtadesse ning vallavalitsus otsustas kooskõlastada alaliste reklaamikandjate paigaldamise asukohad, täpsustades, et kooskõlastus ei asenda lõplikku otsust. Protokollides märgitu kohaselt pidi kaebaja esitama alaliste reklaamikandjate paigaldamiseks projekteerimistingimuste taotlused. Viimsi Vallavalitsuse nelja 11.10.2013 korraldusega (tl 9-16) määrati kaebajale reklaamikandjate ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused vastavalt korralduste lisadele. Kõigi korralduste lisadeks olevad projekteerimistingimused sisaldavad punkti 15 järgmises sõnastuses: „Kuna projekteeritav ja ehitatav reklaamikandja hakkab paiknema Viimsi valla omandis oleval kinnistul (vastava kinnistu nimetus), sõlmida Topwell Trade OÜ kasuks notariaalse servituudi leping maa isikliku kasutusõigusega koormamiseks.“ Sellise sõnastusega otsuste põhjal ei saa kahtlusteta välistada, et vastustaja on otsustanud seada valla maale kaebaja kasuks isikliku kasutusõiguse reklaamikandjate paigaldamiseks. Küsimus sellest, millistel tingimustel (tähtajatult ja tasuta) on otsustatud kasutusõigus seada, puudutab vaidluse sisu. HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tulenev kaebuse tagastamise alus on mõeldud ilmselgelt sisutute kaebuste menetlusest kõrvaldamiseks. Kaebuse tagastamise institutsioon ei ole mõeldud vähemalt vaieldavate asjaolude tuvastamiseks.
- Vastustaja osutab õigesti, et projekteerimistingimustega antakse ehitusprojekti koostamise lähtealused ja nõuded. Samas ei oma tähtsust, kuidas haldusorgan haldusakti vormistab ja selle pealkirjastab. Kui projekteerimistingimustes sisaldub otsustus, mis sinna tavapäraselt ei kuulu (nt valla vara kasutada andmine), võib sellest tuleneda isiku õigus nõuda kehtiva haldusakti täitmist. Oluline pole ka see, kas valla vara on otsustatud anda isiku kasutusse õiguspäraselt (nt avalikku konkurssi läbi viimata). Kui haldusakt on õigusvastane, on haldusakti andjal võimalik kaaluda kohases menetluses haldusakti kehtetuks tunnistamist.
- Vastustaja on 12.11.2015 vastuses kohtunõudele märkinud, et otsus isikliku kasutusõiguse seadmise tingimuste osas võetakse vastu vallavalitsuse 13.11.2015 istungil (tl 50). Vastuses (tl 81) määruskaebusele märgib vastustaja, et vallavalitsus on võtnud reklaamikandjate osas vastu otsuse ning see on edastatud 20.11.2015 kaebaja esindajale. Kõnealust otsust ei ole kumbki menetlusosaline kohtule esitanud, mistõttu pole otsuse sisu ringkonnakohtule teada. Selle otsuse kohtus vaidlustamise võimalus ei tähenda, et kaebaja määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Kui väidetavale varasemale suulisele keeldumisele ja toimingu sooritamisega viivitamisele on lisandunud kirjalik keeldumine, on kaebajal võimalus kaebust täiendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4
(4)