lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust Viru Maakohtu 12.06.2014 2 kohtuotsusega mõistetud vangistuse - 9 kuud võrra ning mõisteti Sergei Abdullajevile liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse hulka käesolevas kriminaalasjas vahi all viibitud aeg 03.01.2013-04.01.2013, s.o 2 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Sergei Abdullajevil loeti 3 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.06.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Sergei Abdullajev vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetav ei andnud ühtegi kontakti, millest võib järeldada, et lähedastega tal suhted puuduvad. Sergei Abdullajev ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ning keeldub avaldamast vabanemisjärgset elukohta, seega on alust kahelda, kas ta oleks üldse motiveeritud täitma temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Rahvastikuregistri andmetel on Sergei Abdullajevi viimaseks elukohaks xxxx. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, varem röövimise toime pannud isikuna, relvaga või relvana kasutatava muu esemega ähvardamise eest. Korduvad süüteod viitavad tema riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kriminaalhooldusel on isik viibinud ühel korral, kui ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt vanglast 08.04.2011 katseajaga kuni 06.05.2012, kuid ta ei täitnud katseaja tingimusi ning karistus pöörati taas täitmisele. Sergei Abdullajevi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale selle puudub isikul vabanemisjärgselt elukoht ning ei ole teada lähedased, kes teda toetaksid vabanemise korral. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Abdullajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 28.11.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
Sergei Abdullajev kinnitas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning selgitas, et ilmselt läheb ta vabanemisel ikkagi xxxx. Vangla materjalide koostamise ajal ta ootas, et saab avavanglasse ja proovib teha tööd. Kuid kui ta läks avavanglasse, siis tekkisid probleemid. Mitte kõik firmad ei taha koostööd teha vanglaga ning firmadesse, mis on nõus vanglaga koostööd tegema, on järjekord väga pikk. Avavanglas tööle saada on väga raske. Ta 4 selgitas, et praegu viibib ta avavanglas, aga ei tööta, sest järjekord on pikk. Tootmistööl töötas ta 3 kuud, detsembrist on ta avavanglas. Ta lootis, et saab avavanglas tööle, et siis vaadata, kuidas ta harjub füüsilise tööga. Sellepärast ei tahtnud ta varem anda Pärnu aadressi, kus elab tema onu Vladislav Abdullajev. Agressiivsuse asendamise treeningu lõpetas ta 2. detsembril. Kui kohus annab talle võimaluse, siis ta püüab hakkama saada ja kohut mitte alt vedada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Abdullajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 05.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla S. Abdullajevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. S. Abdullajevi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning käesolevat 3. vangistust (liitkaristust) kannab ta mh I astme kuriteo röövimise eest. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna S. Abdullajev kannab
lg 1 alusel mh
lg 2 p-de 4,8 järgi mõistetud liitkaristust I astme vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. S. Abdullajevi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul põhjendatud, kuna S. Abdullajev on näidanud oma varasema käitumisega, et tema käitumiskontrollile allutamine seoses vangistusest ennetähtajalise vabastamisega (08.04.2011) ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt isik on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 91% ja 65%, mis on suur risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses alaline elukoht. Õigus pöörduda xxxx linnavalitsuse poole ja taotleda sotsiaalpinda sotsiaalmajas, ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja
Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude 5 täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Abdullajevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Sergei Abdullajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Abdullajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kohtu arvates ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et isik kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme varavastase kuriteo – röövimise – eest. Korduv karistatus viitab sellele, et isikul on väljakujunenud kriminaalsed hoiakud. Lisaks väärib märkimist, et isik on ühel korral kriminaalhooldusel viibinud, kui ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt vanglast 08.04.2011 katseajaga kuni 06.05.2012, kuid kuna ta ei täitnud katseaja tingimusi – rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, siis pöörati karistus täitmisele. See näitab, et isik ei ole varasemalt suhtunud täie tõsidusega käitumiskontrolli nõuete täitmisesse, mistõttu puudub kohtul kindlus, et isik suudaks sel korral täita talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustused. Alkoholi kuritarvitamine on isiku puhul üheks peamiseks kuritegude toimepanemise riskifaktoriks, sest isik võib alkoholijoobes olla kõrgenenud agressiivsusega. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning talle on pakutud võimalust vabaneda xxxx rehabilitatsiooni keskusesse, kuid ta loobus sellest. Narkootikumide hankimise vajadus oli vabaduses kuritegude sooritamise põhjuseks. Vabanemise korral puudub Sergei Abdullajevil kindel alaline elukoht, sest esialgselt ta ei soovinud tingimisi enne tähtaega vabaneda ega andnud kontrollimiseks elukoha andmeid, samuti lähedaste andmeid. Elukohta aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda ja kus elab kinnipeetava onu V A, ei ole kontrollitud, samuti ei ole teada see, kas onu on nõus kinnipeetavat enda juurde elama võtma. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension. Kuna isikul on ka suures ulatuses täitmata nõudeid, siis puudub kohtul kindlus, et isik majanduslike raskuste ilmnemisel ei pane toime uusi kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 91% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, mis on kõrged riskid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Abdullajevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives, samuti see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused 6 vangistuse jooksul ning käesoleval ajal viibib ta avavangla osakonnas. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.