← Eesti

1-15-4389/33

Obsah (4)§ 76§ 75§ 209§ 65

1-15-4389 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2016. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-4389 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik K

§ 76

lg 5 alusel allutada Annabel Pihtjõe katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Annabel Pihtjõe suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda õppima või tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

  1. Annabel Pihtjõele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Annabel Pihtjõe vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja Annabel Pihtjõele. Tallinna Vangla Ida-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.12.
  3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Annabel Pihtjõe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 16.06.
  4. a kohtuotsusega tunnistati Annabel Pihtjõe süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4 (

§ 209lg 2 p 1, 4, 5) järgi ja karistati teda Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65lg 2 alusel 11 kuu ja 28-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 16.06.

  1. a ja lõpp on 13.06.
  2. a. Annabel Pihtjõe kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib
  3. klassis, distsiplinaarkaristusi on
  4. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kindlat töökohta ei oma, kuid on olemas positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik vanavanemate näol. Annabel Pihtjõe kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga vanavanemate juures. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil tema suhtes esitati kohtule 3 erakorralist ettekannet. Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud nii narkootikume kui ka alkoholi, AS § 71 alusel on karistatud 4-korral, sattunud alkoholimürgituse tõttu ka haiglasse. 3 Annabel Pihtjõe taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Annabel Pihtjõe tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Leiab, et on otstarbekas allutada Annabel Pihtjõe

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbiviimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Annabel Pihtjõe võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Annabel Pihtjõe isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib

  1. korda. Isikut on 2-korral karistatud varavastaste kuritegude eest, mille sooritamisel on kaasnenud kelmus. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine. Vanglamaterjalide kohaselt Annabel Pihtjõe vangistuses õpib
  2. klassis ning omab ühte distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, ta kavatseb jätkata õppimist, positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on vanavanemate näol on olemas. Vanglamaterjalide kohaselt kuritarvitas Annabel Pihtjõe alkoholi juba 14-15-aastaselt, isik tunnistab ka ise oma alkoholi liigtarvitamist ja sellega kaasnenud probleeme. Alkoholimürgituse tõttu on ta sattunud ka haiglasse. A. Pihtjõe tunnistab ka kanepi ja amfetamiini tarvitamist mõnel korral, tema narkootikumide tarvitamine ei ole olnud seotud kuritegeliku käitumisega. Enda sõnul tarvitab nüüd alkoholi harva ning väikestes kogustes. Kinnipeetav ei poolda kriminaalset subkultuuri, kuid on kergesti kaasaminev. Ühiskonna reegleid järgib ta endale sobival viisil. Isikul on soov muutuda, kuid selleks ta vajab eelkõige selleks sobivat tutvusringkonda. Kinnipeetaval on raskusi keskendumisega, ta on keskmisest närvilisem, vajab planeeritust ning on sotsiaalselt mõjutatav. Tema käitumisele on omane impulsiivsus, otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Isiku eesmärgiks on seaduskuulekas elu, kuid ta vajab selleks toetust. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud väheohtlikuks avalikkusele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73 %, mis on väga kõrge näitaja. Kohus usub, et praeguseks esimest korda vanglas viibitud aeg – 7 kuud, on pannud Annabel Pihtjõe mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Annabel Pihtjõel on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht. A. Pihtjõe ärakandmata karistusaeg on alla 5 kuu. Annabel Pihtjõe tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise 4 järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Annabel Pihtjõe tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Annabel Pihtjõele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Annabel Pihtjõe, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.