Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 56

1-13-5713 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-13-5713 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri 2013 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Vladislav Kljujev, tema kaitsja Mare Laur Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Vladislav Kljujev elukoht ja aadress: XXX isikukood: 39004052712 Varasem karistatus: kriminaalkorras kuuel korral karistatud tõkend ja selle kestus: vahistamine alates 18.01.2013 Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-5713 muutmata ja süüdistatava Vladislav Kljujevi ja tema kaitsja Mare Lauri apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Tartu I Advokaadibüroo kaudu 672 eurot, sealhulgas käibemaks 112 eurot, advokaat Mare Laurile tema poolt Vladislav Kljujevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Vladislav Kljujevilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Mare Lauri poolt osutatud õigusabi eest 672 eurot riigituludesse. Vladislav Kljujevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Vladislav Kljujev 1-13-5713 kohtukulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 07.10.2013 otsusega tunnistati Vladislav Kljujev süüdi

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati V.

Kljujevile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.06.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 25 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti V. Kljujevile 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68alusel arvati karistusaja hulka V.

Kljujevi eelvangistuses viibitud aeg alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 17.01.2013 ning karistuse kandmise aja algust loeti alates 17.01.2013. V. Kljujevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargused: - 11.10.2012 kella 14:20 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Riia 1 asuvast Tartu Kaubamaja SHU kauplusest meestesaapaid „Rieker“ väärtusega 84,00 eurot, pannes kauplusest võetud saapad endale põue, ning läbis kassaliini kauba eest tasumata, kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna V. Kljujev peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni; - 26.12.2012 kella 14:00 paiku Tartus Sõbra 58 asuvast AS Prisma Peremarket Prisma kauplusest võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära kokanoa väärtusega 24,55 eurot, leivanoa väärtusega 24,55 eurot ja kolm väikest kokanuga koguväärtusega 73,65 eurot; - 06.01.2013 kella 16:35 paiku Tartus Riia 2 vanas kaubamajas asuvast OÜ Goldfix juveelipoest võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära avalikult vägivalda kasutamata järgmised OÜ-le Goldfix kuuluvad – kuldketi väärtusega 279 eurot, kuldketi väärtusega 280 eurot, kuldketi väärtusega 856 eurot, kuldketi 2 väärtusega 226 eurot, kuldketi väärtusega 670 eurot, kuldketi väärtusega 773 eurot, kuldketi väärtusega 68 eurot, kuldketi väärtusega 72 eurot, kuldketi väärtusega 320 eurot, kuldketi väärtusega 392 eurot, kuldketi väärtusega 732 eurot, kuldketi väärtusega 340 eurot, kuldketi väärtusega 480 eurot, kuldketi väärtusega 103 eurot, kuldketi väärtusega 279 eurot, kuldketi väärtusega 199 eurot, tekitades vargusega materiaalset kahju kokku 6069 eurot. Sellega pani V. Kljujev toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11.10.2012 episood Tartu Kaubamaja SHU kauplus Maakohus leidis, et tunnistajate K.S. ja M.P. ütlustega koosmõjus Tartu Kaubamaja SHU kuriteoavaldusega tuleb lugeda tõendatuks, et süüdistuses toodud ajal ja viisil püüdis meesterahvas võtta Tartu Kaubamaja SHU kauplusest ära meeste saapaid maksumusega 84 eurot, kuid tegu jäi lõpule viimata kaupluse töötaja poolt meesterahva kinnipidamise tõttu. Kohtuistungil on mõlemad tunnistajad tundnud saapaid ära võtta üritanud meesterahvas ära süüdistatav V. Kljujevi. Ka kohtuistungil avaldatud D.M. koostatud aktist nähtub, et 11.10.2012 kell 14.30 on tema kinni pidanud V. Kljujevi, kes oli Riia 1 asuvas Tartu Kaubamaja SHU kaupluses pannud põue saapad Rieker väärtusega 84 eurot. Süüdistatava ütlused, et tema kaupluses saapaid põue ei pannud ja nendega väljuma ei hakanud, ei olnud maakohtu hinnangul usutavad ega tõesed. Süüdistatava versioon toimunust on piisava kindlusega ümber lükatud tunnistajate ütlustega ja muude kohtus uuritud süüdistust puudutavate tõenditega. Eeltoodu põhjal luges kohus tõendatuks V. Kljujevi poolt süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil varguse katse toimepanemine, kusjuures kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o kaupluse töötaja poolt kinnipidamise tõttu. Kaupluses olnud saabaste puhul oli kahtlemata tegemist vallasasjadega, mis olid süüdistatava jaoks võõrad, s.o kaupluse omand. Saabaste põue panekuga, kassast möödumise ja kauplusest väljuma asumisega soovis süüdistatav lõpetada kaupluse valdust saabaste üle ning kehtestada neile senise valdaja tahte vastaselt enda valdust. Tunnistaja K.S. ütluste kohaselt puudus süüdistataval esialgse kinnipidamise koha juures enam võimalus saabaste eest maksta kuna mõlema tunnistaja ütluste kohaselt oli süüdistatav juba kaupluse ukse juures ja sealt väljumas. Samuti arvestas maakohus seda, et süüdistatav oli saapad põue peitnud, olles eelnevalt eemaldanud turvaelemendi. Sellest tuleb järeldada, et süüdistatav oli juba alustanud saabaste varguse toimepanemist ja teinud selle lõpuleviimiseks omalt poolt kõik võimaliku. Vaid tema tahtest mitteolenevatest põhjustest tingituna jäi süütegu siiski lõpule viimata, s.o katse staadiumisse. Seejuures ei oma kohtu hinnangul mingisugust tähtsust asjaolu, et süüdistatav kinnipidamise järel saapad ise riiulile tagasi viis, kuna selleks hetkeks oli süüteokatse tema poolt juba lõpetatud ja süüteo enese lõpuleviimine ei olnud võimalik vaid kõrvalise sekkumise tõttu, mis temast endast enam ei olenenud. Kohus leidis, et subjektiivsest küljest pani V. Kljujev saabaste varguse katse toime kavatsetult. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt märkas tema, kuidas süüdistatav kõndis enne väljuma hakkamist kaupluse riiulite vahel ringi, ise samal ajal müüjaid jälgides. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatav oli kauplusest väljuma asudes jalanõud põue peitnud 3 ning hiljem selgus ka see, et tema põues olnud jalanõudelt oli turvaelement ära lõigatud. Tunnistaja K.S. ütluste kohaselt leiti süüdistataval turvaruumis taskust ka näpitsad. 26.12.2012 episood Prisma Peremarket AS Kannatanu Prisma Peremarket AS esindaja T.M. ütlustest ja Prisma Peremarket AS kuriteoavaldusest nähtub, et 26.12.2012 kella 14.00 ajal varastati Tartus Sõbra 58 asuvast Prisma Peremarketist 5 nuga igaühe väärtusega 24,55 eurot, s.o kokku 122,75 eurot. 16.01.2013 asitõendi vaatlusprotokollist ja kohtuistungil vaadatud videosalvestusest on näha, kuidas 26.12.2012 kella 14.02 ajal seisab Prisma Peremarket AS kaupluses köögitarvete riiuli ees meesterahvas tumeda jopega, millel on punakas vooder ja kapuuts. Meesterahvas võtab kätte pakendites noad ja kuigi ta keerab selja kaamera poole, siis on võimalik visuaalselt tuvastada tema liigutuste järgi, et ta asetab noad endale põue. Kohtuistungil on tunnistaja A.N. tundnud kaamerast nähtud nugade riiuli juures toimetanud isikuna ära süüdistatav V. Kljujevi. Ka kohtu hinnangul oli vaadeldud videosalvestusel ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud isik nähtavalt sarnane süüdistatava isikule. Maakohus leidis, et süüdistatava ütlused sellest, et tema nugasid ei võtnud ning kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse üksnes tingituna uurija survest või lubadusest, ei ole usutavad. Süüdistatava versioon toimunust on piisava kindlusega ümber lükatud tunnistaja ütlustega ja muude kohtus uuritud süüdistust puudutavate tõenditega, sealhulgas kohtu poolt vahetult vaadeldud videosalvestusega. Subjektiivsest küljest pani V. Kljujev nugade varguse toime kavatsetult. V. Kljujevi käitumise ning kiire ja oskusliku tegutsemise põhjal on alust järeldada, et varguse toimepanemine oli tema poolt ettekavatsetud ja eesmärgipärane tegevus, et omastada seeläbi tema jaoks võõrast vara. 06.01.2013 episood OÜ Goldfix Kannatanu kuriteoavaldusest koos hagiavaldusega ja tunnistajate ütlustest nähtub, et süüdistuses toodud ajal võttis keegi meesterahvas vanas kaubamajas asuvast OÜ Goldfix juveelipoest klaasvitriini alt ära aluse kuldehetega. Ka Lõuna Prefektuuri sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 06.01.2013 juveelikaupluses teostatud vaatluse ajal on ühes klaasletis paremal pool tühi koht, samas kui ülejäänud vitriin oli täidetud kuldehete alustega. Ehete võtjana on V. Kljujevi ära tundnud nii vahetult sündmuskohal olnud juveelipoe müüja kui ka tunnistaja T.T.. Samuti on tunnistajad süüdistatavat ja tema riietust kohtuistungil piisavalt kirjeldanud, mille järgi sai tuvastada vastavuse sündmuskohal tehtud salvestuse vaatlusprotokollist nähtuva isikuga, kelle osas on V. Kljujev ise samasust kinnitanud. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema vaid vaatas ehteid, toetades selleks käe letile, on ebatõesed, kuna tunnistaja E.T. on selgelt kirjeldanud, kuidas just süüdistatav ehted klaasi alt võttis, kasutades selleks käes olnud abivahendit, mille oli klaasile asetanud. Samuti on asitõendi-salvestuse vaatluse protokollist nähtav süüdistatava käe asend letil kohtu hinnangul ebaloomulik selleks, et seostada seda lihtsalt vitriinile toetamisega ja pigem see kinnitab tunnistaja ütluseid tema tegevuse kohta. Maakohus leidis, et süüdistatava ütlused selle kohta, et tema käis süüdistuses märgitud ajal vanas kaubamajas üksnes kuldehteid vaatamas, lahkus sealt seejärel rahulikult midagi varastamata ning kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse üksnes tingituna uurija survest või 4 lubadusest, ei ole usutavad. Süüdistatava versioon toimunust on piisava kindlusega ümber lükatud tunnistajate ütlustega ja muude kohtus uuritud süüdistust puudutavate tõenditega. Kohus ei tuvastanud, et tunnistajaid oleks uurimisasutuses mõjutatud, et neil oleks olnud mingisugust põhjust anda süüdistatava kohta süüstavaid ütlusi alusetult või oleks süüdistataval ühegi tunnistajaga isiklikku laadi suhted, mis võiksid anda põhjust vihavaenuks. Tunnistaja J.A. on küll V. Kljujeviga varasemalt turvatöötajana tööalaselt kokku puutunud seoses vargustega, kuid see ei anna põhjust järeldada, nagu oleks tal süüdistatava suhtes põhjust vihavaenuks või tema alusetuks süüdistamiseks. Tunnistaja on usutavalt selgitanud, mis alustel ja kelle kirjelduse põhjal on ta vahetult peale vanas kaubamajas toimepandud vargust arvanud, et varguse pani toime just V. Kljujev, millise info edastas ta ka politseile. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta info kolleegilt, kellele oli isikut kirjeldanud vargale järele jooksund isik, s.o J.P.. Ka tunnistaja T.T. on kirjeldanud, kuidas süüdistatav jooksis kaubamaja tagumisest uksest välja keerates paremale, kuhu talle järgnes ka tunnistaja J.P.. Seega viitab tunnistaja ütlus sellele, et süüdistatav liikus uksest väljudes tõepoolest paremale, mis kinnitab uue kaubamaja poole suundumist, mitte ei kinnita süüdistatava versiooni, et tema liikus vasakule. Samuti kinnitab tunnistaja ütlus asjaolu, et J.P. jooksis järele just varguse toimepannud isikule kuna kedagi teist, keda jälitama asuda, kaupluses polnud ning seega võis tagaajaja kirjeldada tagaaetavat ka uues kaubamajas kohatud turvatöötajale, kes andis sellekohase info edasi tunnistaja J. A. Kohus leidis, et eeltoodu kinnitab piisava kindlusega seda, et just V. Kljujev võttis süüdistuses toodud ajal OÜ Goldfix juveelipoest ära süüdistuses toodud esemed ja lahkus nendega sündmuskohalt. Kuldehete puhul oli kahtlemata tegemist vallasasjadega, mis olid süüdistatava jaoks võõrad. Nende vitriinist äravõtmise ja nendega poest lahkumisega lõpetas süüdistatav ehete senise valduse, kehtestades neile õigusliku valdaja tahte vastaselt enda valduse ja murdes seega juveelipoe tegeliku võimu ehete üle. Seega leiab kohus, et V. Kljujevi poolt varguse objektiivse koosseisu toimepanemine on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest pani Vladislav Kljujev kuldehete varguse toime kavatsetult. Tema käitumine sündmuskohal viitab sellele, et ta jälgis tema ümber toimuvat ja ootas parimat hetke, mil kullapoe vitriinklaas eemaldada. Süüdistatava tegevuse eesmärgiks oli ettekavatsetult võõra vara ebaseaduslik omastamine, mille ta oma tegevusega ka realiseeris. Eeltoodut arvestades asus maakohus seisukohale, et V. Kljujevi süü on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi süüdi tunnistada.

Maakohtu seisukoht karistuse osas Kohus ei tuvastanud V. Kljujevi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Kriminaalkorras on teda varem karistatud kuuel korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Ta on varem korduvalt kandnud reaalset vangistust ning temale mõistetud vangistust on jäetud ka käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka temale katseajaks määratud kontrollnõuetest. Seega saab väita, et V. Kljujevil on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster, ta on ohtlik kogu ühiskonnale ja tema kuritegelik aktiivsus on väga kõrge. Arvestades ka tema poolt toimepandud viimast kuritegu võib väita, et tema tegutsemisviis on läinud jultunumaks pannes toime avalikult n.ö pealtvaatajate silme all varem ettekavatsetud varguse, milleks oli kaasa võtnud ka abivahendi. Seega vargus kullapoest oli toime pandud 5 avalikult ja väga rafineeritult, mis ilmestab hästi isiku ühiskonnaohtlikkuse tõusu. Käesolevas kriminaalasjas on tema süü leidnud tõendamist kahes varguse ja ühes varguse katse episoodis, mis on kõik pandud toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, seejuures varguse katse vaid neli kuud pärast katseaja algust. Vargustega tekitatud kahju ulatub mitme tuhande euroni ning kuriteod on toime pandud kavatsetult. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et ei ole põhjendatud ega võimalik mõista V. Kljujevile sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. Arvestades V. Kljujevi poolt toimepandud kuritegude iseloomu, tema süü suurust ja isikut ning varasemat karistatust, samuti karistuse mõistmise eesmärke, oli maakohus seisukohal, et talle tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kuna kuriteod on V. Kljujev pannud toime katseajal, samuti arvestades tema kuritegeliku käitumise korduvust ja sagedust, siis ei tule kõne alla V. Kljujevi puhul mingisugune muu karistuse kandmise võimalus kui reaalne vangistus moodustades liitkaristuse käesoleva mõistetava karistuse ja eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse põhjal. Maakohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kannatanu Goldfix OÜ on esitanud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 6069 eurot ja kannatanu Prisma Peremarket AS summas 122,75 eurot. Maakohtu hinnangul on kannatanud oma tsiviilhagisid piisaval määral selgitanud ning ei ole alust kahelda kannatanute poolt avaldatud kahju tekkimise ja selle ulatuse tõelevastavuses. Seega on kannatanute tsiviilhagid põhjendatud ja tuleb täies ulatuses Vladislav Kljujevilt välja mõista. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava V. Kljujevi kaitsja M. Laur, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ning V. Kljujevi õigeksmõistmist kõikides episoodides. Apellandi seisukohad on järgmised. Maakohus on rikkunud menetlusnorme (eelkõige hinnanud vääralt tõendeid, mille tulemusel kohtu järeldused ei vasta kohtus uuritud tõenditele) kui ka kohaldanud vääralt materiaalõigust ehk tõlgendanud vääralt

§ 199lg 2 p 9.

Maakohtu menetlus on olnud ühekülgne ning karistus juhul, kui V. Kljujev oleks süüdi, ei ole õiglane. V. Kljujev ei ole toime pannud Tartu Kaubamajas meestesaabaste varguse katset. Tunnistajate K. S ja M. P ütlused väidetava varguse kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed - need ütlused ei saa olla kohtuotsuse tegemise aluseks. Keegi pole näinud, et V. Kljujev võttis saapad ning eemaldas turvaelemendi. Tunnistajad on pidanud V. Kljujevi „käed taskus“ liikumist ekslikult varguseks ning selle nimetatud eksimuse õigustamiseks on nad mõelnud välja teooria saabaste tagasi asetamise kohta. Kaitsja rõhutab, et mitte ühtegi vaatlust, millest nähtuks turvaelemendi eemaldamine, või läbiotsimist, mille tulemusel oleks leitud turvaelementide eemaldamist võimaldav vahend, pole tehtud. Tunnistaja K.S. alles kohtus esitatud väidet, et leiti näpitsad, ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd sellist eset pole politseile asitõendina üle antud. Kaitsja peab usaldusväärseks V. Kljujevi ütlusi selles, et V. Kljujev viibis poes, mingeid turvaelemente ei eemaldanud ega pistnud saapaid põue. Kaitsja usub, et Tartu uues kaubamajas on turvakaamerad, millel kajastunuks V. Kljujevi väidetav käitumine. 6 Kaitsja on ka seisukohal, et V. Kljujev ei varastanud Sõbra tn. Prisma Peremarketist nuge. Turvakaamera salvestustel ei kajastu vargus. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastub üksnes see, et V. Kljujev võis viibida nugade stendi juures ning lahkus. Kahjuks ei selgu asja materjalidest kuidas poes, mis reklaamib end 60000 tootega poena, tuvastati konkreetselt nende süüdistusaktis kajastuvate asjade vargus. Tunnistaja A.N. ütlused nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus ei ole usaldusväärsed. Kohtus väitis tunnistaja, et teda ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud ja ta teab anda ütlusi 26.08.2012 sündmuse, mitte aga süüdistuses märgitud detsembri 2012 sündmuse kohta. Juba ainuüksi see fakt välistab ütluste usaldusväärsuse. Samas arvas A. N, et V. Kljujev on toime pannud varguse üksnes seetõttu, et esialgu vaadates olid V. Kljujevil noad käes aga hiljem mitte. A. N ei ole ilmselt isikuks, kes teeb poes inventuuri kui ka teaks konkreetseid kaubajääke. Seetõttu ei ole usutav, et A. N suutis paljasilmsel vaatlusel tuvastada nugade arvu ja nende väärtusi. V. Klujevi ütlused uurijapoolse mõjutamise kohta on eluliselt usutavad. Kohtuistungil avaldatud puhtsüdamliku ülestunnistuse on V. Kljujev teinud 21.01.

1. Nimetatud kiri on kirjutatud kaitsja juuresolekuta ning ka temaga konsulteerimata. Samuti leiab kaitsja, et V. Kljujev ei ole varastanud Tartu vanast kaubamajast juveele. Mitte ühtegi fotot, millel oleks olnud V. Klujev kapuuts peas, kohtumenetluses esitatud ei ole. Asitõendi (turvakaamera fotode) uurimisprotokollis on 3 fotot perioodi 04:33:45- 04:35:15 kohta. Need fotod tõendavad ainult seda, et millalgi viibis V. Kljujev poes, kuid mitte mingil juhul ei tõenda fotod vargust. Asjas ei saa olla usaldusväärseks uue Kaubamaja turvakaamera salvestus mis on tehtud 03.01.
2. V. Kljujevit süüdistatakse 06.01.2013 toimunud varguses ning 3 päeva varem tehtud salvestusel puudub süüdistusega igasugune seos. Asjas uuritud äratundmiseks esitamise protokollid on kõlbmatud tõendid. Äratundmiseks esitamise protokollis nähtuvalt esitati pildid äratundmiseks E. T, kuid sellele protokollile kirjutas alla T.T. , kes olevat ära tundud V. Kljujevi vanuse, näokuju ja näojoonte järgi. T.T. ei olnud kirjeldanud näojooni ega näokuju, samuti ei ole sellist erilist näotüüpi kui „venelane”. Veelgi enam, teised kaks äratundmiseks esitatud isikut on olnud Eesti eesnimega ja nooremad ning kõigi isikute soengud on erinevad. E. T esitati V. Klujev äratundmiseks 10.04.13 väidetavalt kahe slaavipärase nimega isikuga. Eelnevalt, s.o 06.01.2013 kirjeldas tunnistaja isikut (keda olevat näinud vilksamisi) tavalise näoga, s.o habeme ja vuntsideta isikuna, kes kandnud mütsi. Mitte ühtegi näotunnust ega muud eripära tunnistaja ei kirjeldanud. Seetõttu ei saa pidada usaldusväärseks äratundmiseks esitamise protokolli, mille järgi olevat näojoonte järgi E. T ära tundnud V. Klujevi. Asjaolu, et äratundmiseks esitamise protokollid on ebausaldusväärsed, kinnitab ka see, et neil protokollidel on valmistrükitud V. Klujevi asetsemine fotodel, kuid alles seejärel kirjeldab tunnistaja käsikirjaliselt põhjuseid, miks ta protokollile trükitud numbriga pildi ära tunneb. Asjaolu, et isik peab kohtusaalis barjääri taga asuvat vahistatud isikut vargaks on eluliselt mõistetav – ilmselt ei olnud kohtusaalis äratundmiseks teisi valikuid. Seega ei saa eeldada, et kooskõlas menetlusnormidega oleksid tunnistajad väidetavas juveelide vargana ära tundnud V. Klujevi. Isegi juhul, kui V. Klujev oleks toime pannud osundatud teod, ei ole need väidetavad vargused süsteemsed. Kaitsja on veendunud, et väidetavad teod on ajalise distantsiga ning nende väidetavate varguste viis kui ka esemed on olnud erinevad. V. Kljujev on 23-aastane ja tal on ülalpidamisel 1 alaealine laps. Ka omas V. Kljujev vahistamise ajal töökohta. Kaitsja arvab, et ca kahe ja poole aastane vangistus (olukorras, kus prokuröri pakkumine kokkuleppemenetluses oli 9 kuud vangistust) on ebaõiglane. Niivõrd 7 pikal vangistusel puudub positiivne efekt noore isiku suhtes. Pigem on tulemus vastupidine ning pikaajaline nn vanglakoolitus võib soodustada ebaõigete väärtushinnangute kujunemist ja süvenemist. Apellatsiooni esitas maakohtu otsuse peale ka süüdistatav V. Kljujev, taotledes samuti enda õigeksmõistmist. Apellant ei nõustu maakohtuga, nagu oleks ta varastanud midagi SHU kauplusest. Turvaruumis läbiotsimise käigus ei leitud temalt ühtegi eset, mis kuulunuks SHU kauplusele. Süüdistatava arvates võib tunnistajate ütlustest teha järelduse, et asjaolu, justkui ta oleks kavatsenud midagi varastada, on kokku lepitud või vähemalt vale. Oma käitumist kaupluses hindab apellant rahulikuks, mis näitab, et ta ei kavatsenud ära joosta. Samuti polnud tal mingit plaani varastada, kuna juba kell 16.00 oli tal kokkusaamine. Seda, et süüdistatav turvaelemendi läbi lõikas, pole millegagi tõendatud. Temalt leitud näpitsate kohta selgitab apellant, et ostis need vahetult enne kaubamajja minekut kodutööde tarbeks. Seoses episoodiga Prisma Peremarketis selgitab apellant järgnevat. Videosalvestusest on näha, et apellant vaatab poes kaupa ning ei riku seadust, millest tulenevalt ei saa apellant aru, miks kohus videosalvestisest loeb välja, et ta midagi varastas. On tõendatud ainult asjaolu, et apellant oli poes, aga mitte see, et ta varastas midagi. Miski ei tõenda, et apellant peitis põues nuge ja möödus kassast. Puutuvalt episoodi Goldfixis märgib apellant, et tunnistajate ütlused ei ole usutavad. Tunnistaja J.A. kaastöötajatele oli teada, millised juuksed on isikul, kes jooksis kaubamajast välja, kuid teiste tunnistaja ütluste kohaselt oli tal kapuuts peas. Apellandil oli aga enda sõnul müts peas. Tunnistaja T.T. ei saanud näha, kuhu poole jooksis väidetav varas. Samuti oleks ta pidanud märkama punast värvi süüdistatava jopes, seda aga tunnistaja ei täheldanud. Tunnistaja E. Tombaku ütlused lükkab apellandi hinnangul ümber see, et fotodelt nähtuvalt polnud tal käes mingit eset. Kui käes oleks ese olnud, näinuks seda T.T. . Samuti polnud apellandil põues kulda, kuna tal oli jope lukk täiesti kinni. Juhul, kui kuld oleks põues olnud, oleks lukk pidanud lahti olema. Lisaks leiab apellant, et tunnistaja J. P, kes oli sündmuse ajal raamatupoes, ei saanud näha mingit sebimist kullapoe juures, kuna raamatupood asub teises poe otsas. Selle tunnistaja ütlused ei kinnita ka kuidagi seda, et meesterahvas, keda J.P. nägi, oleks olnud süüdistatav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel ja palusid need rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära V. Kljujevi, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja V. Kljujevi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud V. Kljujevile

§ 199lg 2 p 5,9 järgi esitatud süüdistust.

8 Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise V. Kljujevi süüküsimuse lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.

1. oktoobril 2012 toimunud varguse katse Tartu Kaubamaja SHU kauplusest Esitatud apellatsioonides leiavad V. Kljujev ja tema kaitsja, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud V. Kljujevi süü meestesaabaste varguse katses SHU kauplusest. Kaitsja põhjendab oma taolist väidet asjaoluga, et tunnistajate K.S. ja M.P. ütlused toimepandud varguse kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning seetõttu ei ole võimalik nende ütlustele rajada ka süüdimõistvat kohtuotsust. V. Kljujev aga põhjendab oma väidet asjaoluga, et tunnistajad on oma ütlustes kokkuleppinud ning tegelikkuses on nende ütlused valed. Ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väidetega ei nõustu ning leiab et V. Kljujevi süü käsitletavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajate K.S. ja M.P. ütluste tõelevastavuses puudub igasugune alus kahelda. Nii on M. P andnud ütlusi, kuidas ta märkas kaupluses viibivat V. Kljujevit ning tema käitumine äratas kahtlust. Ta andis K.S. le märku, et viimane V. Kljujevit jälgiks. K.S. ütluste kohaselt andis M. P talle märku jälgida V. Kljujevit. Pärast saadud märguannet ta nägi V. Kljujevit liikumas kaupluse väljapääsu poole. Ühtlasi märkas ta, et V. Kljujevil on midagi põues, sest tal seljas olnud jopp oli ees puhevil ning süüdistatav hoidis kätega alt poolt joppi kinni. Vahetult enne kauplusest väljumist peatas ta V. Kljujevi ning palus viimasel näidata, mis tal põues on. Pärast tema pöördumist V. Kljujevi poole süüdistatav talle midagi ei vastanud ning liikus tagasi kaupluse riiulite juurde. Nii M. P kui ka K. S on kinnitanud, et nad nägid, kuidas V. Kljujev võttis riiulite juures põuest meeste saapad ning asetas need tagasi karpi. Seejärel püüdis süüdistatav kauplusest uuesti väljuda, kuid tunnistajad takistasid teda ning kutsusid turvatöötajad. Saabaste hilisemal ülevaatamisel avastasid nad, et saapalt oli eemaldatud turvaelement. Eeltoodust nähtub, et tunnistajad on ühetaoliselt kirjeldanud V. Kljujevi käitumist kaupluses ning nimetatud asjaolu kinnitab ringkonnakohtu arvates nende ütluste usaldusväärsust. Siinjuures on ringkonnakohtule arusaamatu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et tunnistajate ütlused on vastuolulised. Arvestades ülaltoodut puuduvad ringkonnakohtu arvates tunnistajate ütlustes igasugused vastuolud. Pealegi ei ole ka kaitsja apellatsioonis välja toonud ühtki konkreetset vastuolu. 9 Ringkonnakohtu arvates ei saa vastuoluna ütlustes käsitleda seda, et tunnistajate ütluste kohaselt ei näinud nad kumbki, kuidas ja millal V. Kljujev saapad tal seljas olnud jope alla peitis. Samas ei anna ringkonnakohtu arvates asjaolu, et kumbki tunnistajates ei näinud V. Kljujevi poolt saabaste põue peitmist, alust apellatsioonis esitatud väitele, et kriminaalasjas puuduvad tõendid V. Kljujevi süüditunnistamiseks varguse katses. Asjaolu, et tunnistajad ei näinud V. Kljujevi poolt saabaste põue peitmist, ei muuda olematuks tunnistajate ütlusi selle kohta, et V. Kljujev võttis saapad pärast K.S. sekkumist ja enne nende karpi tagasi asetamist välja nimelt oma põuest ning ühelt saapalt oli selleks hetkes juba eemaldatud turvaelement. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks kaitsja väide, et tunnistajad on oma eksimuse õigustamiseks välja mõelnud teooria saabaste tagasiasetamise kohta. Apellatsioonist ei selgu, milles seisnes tunnistajate poolne eksimus ja miks oli selle eksimuse varjamiseks tunnistajatel vajalik esitada V. Kljujevi vastu alusetu süüdistus varguse katses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud V. Kljujevil tunnistaja K.S. vastu, kes ta enne kauplusest väljumist kinni pidas, mingeid pretensioone. Seetõttu on ringkonnakohtule arusaamatu, miks pidanuks tunnistajad andma V. Kljujevi tegevuse kohta kaupluses valeütlusi ning teda alusetult süüdistama. Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu ka kaitsja väide, et kriminaalasjas pole kindlaks tehtud turvaelemendi eemaldamist võimaldavat vahendit ning K.S. kohtus antud sellesisulisi ütlusi, et V. Kljuvilt leiti näpitsad, ei saa pidada usaldusväärseteks. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda asjaolus, et V. Kljujevilt leiti tema kinnipidamisel
2. oktoobril 2012 Tartu Kaubamajas, näpitsad. Kohtutoimikust nähtuvalt on K. S juba avalduse esitamisel politseile märkinud V. Kljujevil näpitsate olemasolu ning kinnitanud seda ka kohtuistungil. Samas ei eita V. Kljujev ka ise, et
3. oktoobril 2012, kui ta Tartu Kaubamajas kinni peeti, olid tal kaasas näpitsad, millised ta oli ostnud samal päeval vahetult enne Tartu Kaubamajja sisenemist kodutöödeks. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige aga tunnistajate K.S. ja M.P. ütlustega on tõsikindlalt tõendamist leidnud V. Kljujevi süü varguse katse toimepanemises.
4. detsembril 2012 toimunud vargus Prisma Peremarket AS kauplusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud tõendite analüüsiga ning leiab, et käsitletavas kuriteoepisoodis on V. Kljujev õigustatult süüdi tunnistatud varguse toimepanemises. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väidetega nagu ei kajastuks turvakaamera salvestusel varguse toimepanemine V. Kljujevi poolt. Ringkonnakohus, uurinud nimetatud salvestust, nõustub maakohtuga, et salvestuses on fikseerimist leidnud, kuidas V. Kljujev pärast kööginugade käeshoidmist ja nende vaatamist, asetab noad endale põue ning lahkub kaubariiulite juurest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu ei saa tunnistaja A.N. ütlusi pidada usaldusväärseteks, sest viimane oskas kohtuistungil ütlusi anda
5. augustil 2012 toimepandud varguse, mitte aga
6. detsembril 2012 toimunud varguse asjaolude kohta. 10 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistaja vastates prokuröri küsimusel, kas ta teab millise sündmusega seoses on ta kutsutud kohtusse ütlusi andma, vastanud, et 26 augustil 2012 toimunud varguse kohta. Prokuröri täpsustavale küsimuse, kas tunnistaja on selles kindel, on A. N oma vastuses kinnitanud, et sündmus, mille kohta ta kutsuti ütlusi andma toimus detsembrikuul (tl.78). Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja, nimetades esmalt augustikuud, eksis ning ainuüksi nimetatud eksitus ei muuda tema ütlusi
7. detsembril 2012 toimunud sündmuse kohta, ebausaldusväärseteks. Seda enam, et kriminaalasjas pole ühtki viidet asjaolule nagu oleks
8. augustil 2012 Prisma Peremarket AS kaupluses toimunud vargus ning nimetatud vargus oleks olnud seotud kööginugade vargusega. Ringkonnakohtu arvates suurendab A.N. ütluste usaldusväärsust veelgi tema ütluste kokkulangemine turvakaamera salvestisel kajastatuga.
9. jaanuaril 2013 toimunud vargus OÜ Goldfix juveelipoest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väitega nagu ei oleks kriminaalasjas kogutud tõendeid, s.h ka kaudseid tõendeid, mis kinnitaksid V. Kljujevi poolt kuldkettide vargust
10. jaanuaril 2013 Goldfix juveelipoest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtuotsuses esitanud tõendid, millistele ta oma otsustuse rajas, neid analüüsinud ning leidnud õigustatult, et kriminaalasjas kogutud otsesed ja kaudsed tõendid annavad põhjendatud aluse V. Kljujevi süüditunnistamiseks käsitletavas kuriteoepisoodis (tl 175-179). Vastuseks apellatsioonides toodule märgib ringkonnakohus järgmist. V. Kljujev leiab oma apellatsioonis, et tunnistajatena käesolevas kuriteoepisoodis ütlusi andnud J. A, T.T. i, E. T ja J. P ütlused ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohus V. Kljujevi taolise väitega ei nõustu ning leiab, et kuivõrd tunnistajate ütlused on omavahel kokkulangevad, siis puudub alus kahelda nende tõelevastavuses. Nii on OÜ Goldfix juveelikaupluse müüja E.T. , kes nägi kuldkettide vargust vahetult pealt ja kes varguse toimepannud isikus tundis ära V. Kljujevi, kirjeldanud süüdistatava tegevust
11. jaanuaril 2013 kullaleti juures, seejuures ka tema riietust. E.T. u ütluste kohaselt oli V. Kljujev riietatud musta värvi läikivasse jopesse ning tal oli peas kootud müts. Ka on E.T. kinnitanud, et V. Kljujev tõstis mingi seadeldise abil ülesse vitriinklaasi, haaras sealt aluse kuldkettidega ning pistis selle põue. Seejärel jooksis ka kaubamajast välja parkla poole jäävast välisuksest. Tema karjumise peale jooksis vargale järele J. P, kes tagasi jõudes kinnitas, et varas jooksis Tartu Kaubamajja ning teda ei õnnestunud tabada. E.T. u sellesisulised ütlused on kokkulangevad T.T. i ütlustega, milliste kohaselt märkas ta
12. jaanuaril 2013 kaubamajja sisenemas noormeest, kes oli riietatud musta läikivasse jopesse ja tal oli peas must müts. Nimetatud noormehe käitumine tundus talle kahtlane ning ta järgnes talle. T.T. i ütluste kohaselt kuulis ta juveelikaupluse müüja karjumist ning märkas, et sama, tema poolt märgatud, noormees toppis endale midagi, mis oli musta värvi, põue ja jooksis parkla poole jäävast välisuksest kaubamajast välja. Teda asus aga jälitama J.P. . J.P. ütluste kohaselt kuulis ta
13. jaanuaril 2013 Vanas Kaubamajas viibides karjumist, et kulda varastatakse. Vaadates juveelikaupluse poole nägi ta, kuidas seal viibinud noormehel oli midagi käes. Käesolnud eseme peitis noormees jope põue ja seejärel jooksis kaubamaja parkal poole avanevast välisuksest välja. Midagi mõtlemata asus ta seda noormeest jälitama. J.P. 11 ütluste kohaselt oli noormees riietatud musta jopesse ning tal oli selle hetkel peas kapuuts. Tal oli ärajooksjaga silmside ning ta nägi kuidas põgeneja sisenes Tartu Kaubamajja. Jõudnud ka ise Tartu Kaubamajja, pöördus ta seal olnud turvatöötaja poole ning selgitas tekkinud olukorda. Nad otsisid turvatöötajatega põgenejat, kuid ei leidnud teda. Eeltoodust tulenevalt langevad ka J.P. ütlused vargal seljas olnud riiete, mingi eseme põue peitmise ning Vanast Kaubamajast väljajooksmise kohta kokku E.T. u ja T.T. i ütlustega. J.A. ütluste kohaselt, kes töötab Tartu Kaubamajas turvatöötajate vahetusevanemana, sai ta kolleegidelt teada Vanas Kaubamajas toimunud kullavargusest ning sellest, et varas oli sisenenud Tartu Kaubamajja. Koos kolleegidaga otsisid nad varast kaubamaja ruumidest, kuid ei leidnud teda. Turvalinti üle vaadates ilmnes, et Vana Kaubamaja poolt tuli joostes läikiva jopega noormees, kes sisenes Tartu Kaubamajja Küütri tänava poolt. Noormees läbis kaubamaja aatriumi ja sisenes Toidumaailma, kust lahkus omakorda Turu tänava poole jäävast välisuksest. Seega kinnitavad J.A. ütlused J.P. ütlusi, et Vanast Kaubamajast varguse toimepannud noormees jooksis Vanast Kaubamajast Tartu Kaubamajja, aga samuti kattuvad J.A. ütlused noormehel seljas olnud riietuse osas E.T. u, T.T. i ja J.P. sellekohaste ütlustega. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tunnistajate ütluste kokkulangemine varguse toimepannud isiku välimuse kirjelduses, tema tegevuse kohta Vanas Kaubamajas ning tema põgenemise osas Tartu Kaubamajja, ei saa olla juhuslikku laadi ning annavad tõsikindla aluse väiteks, et kõik tunnistajad kirjeldasid üht kindlat isikut, s.o isikut, kes pani toime kuldkettide varguse ning nende ütlustes tõepärasuses puudub alus kahelda. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et Tartu Kaubamaja turvakaamera salvestus
14. jaanuarist 2013 ei kinnita V. Kljujevi süüd
15. jaanuaril 2013 toimepandud varguses. Samas ei ole maakohus kohtuotsusest nähtuvalt midagi taolist ka väitnud. Kohtuotsuses (tl 177) on kohus tsiteerinud kokkuvõtvalt tunnistaja J.A. kohtus antud ütlusi, kus J.A. muuhulgas väitis, et paar päeva enne
16. jaanuari 2013, viibis V. Kljujev samuti Tartu Kaubamajas. Nimetatud J.A. väite kinnitamiseks ongi maakohus avaldanud
17. jaanuari 2013 aasta turvakaamera lindistuse. Seejuures on ringkonnakohtu jaoks tähelepanuvääriv, et
18. jaanuaril 2013 turvakaamera lindil jäädvustatu kohaselt kannab V. Kljujev seljas musta värvi läikivat kapuutsiga jopet. Kaitsja apellatsioonis esitatud väite kohaselt ei tõenda Vanas Kaubamajas
19. jaanuaril 2013 ajavahemikul kella 04:33:45-st kuni 04:35:15-ni tehtud turvakaamera fotod V. Kljujevi poolt varguse toimepanemist, sest pole usutav, et V. Kljujev pani väärisasjade varguse toime pärast kaupluse müügisaalist lahkumist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks millel kaitsja taoline väide tugineb. Asitõendi-salvestuse vaatluse protokollis (tl 107-108) on esitatud kolm fotot, millest nähtuvalt on fikseeritud vaid V. Kljujevi viibimine protokollis märgitud ajavahemikul Vanas Kaubamajas. Samas ei saa nimetatud fotodest kuidagi järeldada, et V. Kljujev lahkus kaubamajast kell 04:33:45 ning pani väärisesemete varguse toime kell 04:35:15, nagu seda on apellatsioonis püüdnud väita kaitsja. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellise järelduse tegemine asitõendi-salvestuse vaatlusprotokollis esitatud fotode järjestuse alusel asjakohane ning ei arvesta kriminaalasja tehiolusid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kohtus uuritud äratundmiseks esitamise protokollide näol on tegemist kõlbmatute tõenditega, sest tunnistajad E.T. ja T.T. ei ole 12 kohtueelsel uurimisel ütlusi andes selgesõnaliselt kirjeldanud, milliste tunnuste järgi nad on võimelised ära tundma kuriteo toimepannud isiku. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja on nimetatud väidet esitades toetunud kontrollimata asjaoludele, sest kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole maakohus ei E.T. u ega ka T. T kohtueelsel uurimisel antud ütlusi uurinud. Nimetatud ütluste avaldamist ja uurimist pole keegi menetlusosalistest isegi taotlenud. Sellekohast taotlust ei esitanud kaitsja ka ringkonnakohtu istungil. Kuivõrd E.T. u ja T. T kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendite kogumis puuduvad, ei ole ka ringkonnakohtul võimalust hinnata kaitsja sellekohaste väidete paikapidavust. Samas leiab ringkonnakohus, et puudub alus seada kahtluse alla äratundmiseks esitamise protokollide tõelevastavust. Nii on E.T. ja T.T. kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollides, et tunnevad V. Kljujevi ära vanuse, näojoonte ja näokuju järgi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistajad maakohtu istungil kinnitanud V. Kljujevi äratundmist kohtueelsel uurimisel ning viidanud ka kohtuistungil V. Kljujevile kui isikule, kes
20. jaanuaril 2013 pani toime kuldkettide varguse. Ringkonnakohus leiab, et T.T. i poolt V. Kljujevi äratundmise protokolli ei muuda lubamatuks tõendiks ka asjaolu, et
21. aprillil 2013 toimunud äratundmise protokolli päisest nähtuvalt esitati V. Kljujev äratundmiseks E.T. ule mitte aga T.T. ile, kellele V. Kljujev reaalselt äratundmiseks esitati (tl 155). Ringkonnakohtu arvates on tegemist trükitehnilise veaga, mis ei muuda protokolli sisu ebausaldusväärseks, sest nimetatud protokoll on allkirjastatud T.T. i poolt ning kohtuistungil on tunnistaja kinnitanud nimetatud äratundmiseks esitamise toimumist.

§ 199lg 2 p 9 vaidlustamine.

Süstemaatilise varguse mõistet on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud oma otsuses nr 3-1-1-87-08. Selles otsuses osundatakse, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et V. Kljujevit on varem korduvalt salajaste varguste eest karistatud, kusjuures viimasel korral karistati teda 12. juunil 2012 Tartu Maakohtu otsusega 6 salajase varguse toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on V. Kljujevile esitatud süüdistus kolme salajase varguse toimepanemises. Ringkonnakohtu arvates saab V. Kljujevi varasemast käitumisest ja käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaoludest teha ühese järelduse, et varguste toimepanemine on kujunenud süüdlasele eluviisiks, mille kaudu süüdistatav hangib endale vähemalt osa elatisest. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kas isikul on olemas töökoht või mitte, ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest lähtuvalt määrava tähtsusega otsustamaks, kas isik tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Ainuüksi töökoha ja sissetuleku olemasolu ei välista isiku süüditunnistamist salajaste varguste süstemaatilise toimepanemise eest nagu püüab kaitsja väita apellatsioonkaebuses. 13 Karistus V. Kljujevi kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas selle liigse ranguse pärast. Kaitsja põhjendab oma taotlust karistuse kergendamiseks sellega, et V. Kljujevi puhul on tegemist noor inimesega, kelle ülalpidamisel on alaealine laps. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõiki

§ 56lg 1 sätestatud asjaolusid.

Maakohus on veenvalt põhistanud karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid ning ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi V. Kljujevi noorus ei saa olla aluseks talle mõistetud karistuse kergendamiseks, seda enam, et V. Kljujev on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korral. Kohtukulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab V. Kljujevi suhtes maakohtu otsuse muutmata, tuleb menetluskulu, s.o kaitsjatasu, välja mõista V. Kljujevilt. Aarne Sarjas Mati Kartau 14 Tiit Lõhmus