← Eesti

1-16-175/6

Obsah (6)§ 263§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

1-16-175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016.a, Paide Kriminaalasja number 1-16-175 (15251000397) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekre

§ 263p 1 järgi liitkaristusega üheaastase vangistusega. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

§ 424

järgi Süüdi tunnistada Andreas Põhjala

§ 424järgi ning karistuseks mõista

(8)kaheksa kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.12 – 11.12.2015.a, s.o

(2)kaks päeva. Seega kandmisele kuulub
(7)seitse kuud ja
(28)kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistust tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Andreas Põhjala ei pane

(1)ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-16-175 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Andreas Põhjalat katseaja jooksul osalema kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.01.2016.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Andreas Põhjalalt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas (96.96) üheksakümmend kuus eurot ja 96 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

(645)kuussada nelikümmend viis eurot, kokku (741.96) seitsesada nelikümmend üks eurot ja 96 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700003570. Selgituseks märkida: Andreas Põhjala, 1-16-175, menetluskulud. Välja mõistetud summad tasuda
(12)kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Andreas Põhjalat tasuma menetluskulu 741.96 eurot ositi
(12)kaheteistkümnes osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui (61.83) kuuskümmend üks eurot ja 83 senti kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Andreas Põhjalale on esitatud süüdistus selles, et ta 10.12.2015.a kella 20.45 ajal, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis xxxxx xxxxxxxx xxxxxx linnas xxxxx tänaval suunaga xxxxxxx poole sõidukit xxxxx registreerimismärgiga xxx xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,48 mg/l kohta +/- 0,14 mg/ l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,34 mg/l kohta. Ta põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites teelt välja vastu liiklusmärki. 2 1-16-175 Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Andreas Põhjala toime kuriteo

§ 424järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Andreas Põhjala, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Andreas Põhjalale

§ 424

järgi kohaldatavaks karistuseks kaheksa kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.12 – 11.12.2015.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks vangistus seitse kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistust tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Andreas Põhjala ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatakse Andreas Põhjalat katseaja jooksul osalema kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Andreas Põhjala tunnistas end kohtuistungil süüdistuses

§ 424järgi süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Andreas Põhjala tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Asitõendeid ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Menetluskuluna tuleb Andreas Põhjalalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsja tasu 96.96 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha 645 eurot riigi tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega. Seega menetluskulud kokku on 741.96 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt süüdimõistetu taotlusele kuuluvad välja mõistetud summad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Andreas Põhjalat tasuma menetluskulu 741.96 eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 61.83 eurot kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.