3-16-37/5

Haldusasi nr 3-16-37 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-37 Haldusasi A.S. kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks võimaldama juurdepääs advokatuuri eksamikeskkonda, ennistama eksamile registreerumise tähtaeg ning võimaldama valmistuda eksamiks samas keskkonnas RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.S. kaebus.
2. Jätta A.S. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. A.S. esitas 06.01.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri kohustamiseks võimaldama juurdepääs advokatuuri eksamikeskkonda, ennistama eksamile registreerumise tähtaeg ning võimaldama valmistuda eksamiks samas keskkonnas. Kaebaja leiab, et advokatuuriseadusest (AdvS) ei tulene otsest volitusnormi, mis annab juhatusele õiguse lubada või keelata liikmekandidaati eksamile. Isegi, kui juhatusel on kodukorrast tulenev pädevus liikmekandidaati eksamile lubada või selle sooritamist keelata, saab sellise otsuse aluseks olla pelgalt kontroll esitatud dokumentide vastavus nõuetele. Advokatuuri liikmekandidaadi sobivus AdvS § 23 lg 1 p 5 mõistes saab olla ja on juhatuse pädevuses AdvS § 12 p 6 alusel liikmekandidaadi organisatsiooni vastuvõtmisel alles peale eksami sooritamist ja sellekohase kutsesobivuskomisjoni otsuse tegemist. Sõltumata eeltoodust puudub selline õigus advokatuuri kantselei büroojuhil. Kuna Eesti Advokatuuri juhatuse 08.12.2015.a otsus nr 24 on kehtiv, siis kuulub see advokatuuri kantselei kaudu täitmisele. Ühtlasi taotleb kaebaja advokatuuri eksamikeskkonda ligipääsu võimaldamist esialgse õiguskaitse korras. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal võimalik täies ulatuses läbida pakutavat õppevormi kuivõrd ta ei pääse eksamikeskkonda, kuhu sissepääs toimub vaid ID-kaardi alusel. Kaebaja eeldab, et eksamiks registreerumine ja näidiseksami sooritamine toimub ühes ja samas veebikeskkonnas, millele võimaldab ligipääsu advokatuuri kantselei. Kaebaja hinnangul seab see teised kandidaadid kaebajaga võrreldes eelisolukorda ning kitsendab kaebaja õigusi oluliselt. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või suisa võimatuks.
4. Vastustaja leiab, et A.S. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole piisavalt põhjendatud ning palub jätta see rahuldamata. Kaebusele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, et kuivõrd ta on avaldanud Eesti Advokatuurile esitatud isikuandmete ankeedis valeandmeid ning varjanud asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud, arutab Eesti Advokatuuri juhatus kaebaja avaldust eksamile lubamise osas uuesti 12.01.2016 toimuval istungil. Kuivõrd advokatuuri juhatus teeb kaebajat puudutavas osas otsuse 12.01.2016, st enne eksami toimumist, ei takista asjaolu, et kaebajal puudub kuni 12.01.2016 juhatuse otsuse tegemiseni ligipääs eksamikeskkonda, mingil moel eksamiks valmistumist. Kui juhatuse 08.12.2015 otsus jääb 12.01.2016 toimuval istungil muutmata, on kaebajal võimalik taotleda advokatuuri kantseleil enda eksamile registreerimist. Täiendavalt märgib vastustaja, et taotlusest nähtuvalt ei ole kaebaja näidiseksami sooritamiseks ID-kaardiga sisse loginud, vaid eeldab, et see asub registreerimisvormiga samas keskkonnas ning et tal puudub sinna ligipääs. Tegelikkuses on näidiseksamile ligipääs kõikidel soovijatel, sh nendel, kellele ei ole võimaldatud ligipääsu eksami registreerimisvormile. Seega ei ole kaebaja teiste kandidaatidega võrreldes ebasoodsamas olukorras. Vastustaja hinnangul ei takista registreerimisvormi esitamise võimatus mingil moel kaebajal eksamiks valmistumist. Kaebajal on võimalus tutvuda näidiseksamiga ning samuti oli kaebajal võimalik osaleda Eesti Advokatuuri poolt 08.01.2016 korraldatud koolitusel „Kutseeetika: suunised advokaadieksamiks valmistujale“. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. AdvS § 27 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta advokatuuri liikmeks isikut, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kaebusele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt on kaebaja 18.12.2012.a vastuses advokatuuri päringule kinnitanud, et teda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest (tl 13 pöördel). Seega on pärast Eesti Advokatuuri juhatuse 08.12.2015.a otsust nr 24, mille p 6.10 kohaselt lubati kaebaja advokatuuri eksamile, ilmnenud AdvS § 27 lg 1 p-s 3 asjaolu, mis välistab advokatuuri liikmeks vastuvõtmise. Kohus leiab, et olukorras, kus esineb AdvS § 27 lg 1 p-s 3 sätestatud alus, mis välistab kaebaja advokatuuri liikmeks vastuvõtmise, on kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks võimaldada ligipääs advokatuuri eksamikeskkonda ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus A.S.le HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada.
6. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys