) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt
lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele vastavalt
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tasumisest vabastamine Viru Maakohus 19.11.2015 määrusega andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel ning vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu summas 187 eurot tasumisest. Kokku tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on 200 eurot riigilõivuseaduse lisa 1 järgi, millest hageja on tasunud 13 eurot. Kuivõrd hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ning vastavalt
lg 3 hageja menetluskulud jäid hageja enda kanda, siis käesoleval juhul peab hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 187 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning
lg 7 alusel vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 87 eurot (200€ : 2 – 13 €) riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamine Lähtuvalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.