← Eesti

1-10-9989/100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9989 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Tšubarovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
  3. juuni 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Aleksandr Tšubarovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
  4. Tartu Maakohtu 13.06.2011 otsusega tunnistati Aleksandr Tšubarov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja 185 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.
  5. A. Tšubarov vabastati 11.09.2012 ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 31.08.2012 määruse alusel tingimisi katseajaga 1 aasta. Määrusega pandi hooldusalusele katseajal lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja narkootilisi aineid kasutavate või neid vahendavate isikutega.
  6. Kriminaalhooldaja esitas 15.05.2013 erakorralise ettekande, milles taotles pöörata mõistetud karistus täitmisele. Ettekandes märgitakse, et A. Tšubarov on rikkunud Tartu Maakohtu 31.08.2012 määrusega pandud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja narkootilisi aineid kasutavate või neid vahendavate isikutega.
  7. Tartu Maakohtu 13.06.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja A. Tšubarov saadeti Tartu Maakohtu 13.06.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud ja 2 päeva, ärakandmisele. Maakohus põhistas oma seisukohta arvestades KarS § 76 lg-s 5 sätestatut järgmiselt. 4.1 A. Tšubarovi ennetähtaegse vabastamise järgsel kriminaalhooldusel on hooldusalune rikkunud temale KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid kasutavate või neid vahendavate isikutega. A. Tšubarov tunnistab katseajal suhtlemist D.M. ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta ja tunnistab narkootikumide kasutamist mõnel korral, kuid leiab, et need on vähetähtsad asjaolud tema jaoks. Käesoleval ajal on ta vahi all alates 26.04.2013 kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritavas narkokuriteos. 4.2 Kohus nõustus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine on muutunud võimatuks. Eeltoodud rikkumised näitavad, et kahjuks ei olnud A. Tšubarevi vanglast ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja ta tuleb saata kandmata karistuse ärakandmisele. Kandmata karistuse osa 5 kuud ja 2 päeva tuleb pöörata täitmisele viivitamatult ja lugeda selle alguseks 13.06.
  8. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
  9. Tartu Maakohtu 13.06.2013 määruse peale esitas määruskaebuse A. Tšubarov, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus, kuna tal juba on sanktsioon. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei ole kriminaalasjas süüdi, mistõttu on tal perspektiiv osutuda õigeksmõistetuks. Kinni peetakse teda aga selleks, et hiljem ei selguks kinnihoidmise õigusvastasus. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Tartu Maakohtu 11.09.2012 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid kasutavate või neid vahendavate isikutega. Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti menetluses on A. Tšubarovi suhtes väärteomenetlus NPALS § 151 järgi, millega seoses ta peeti 02.02.2013 kinni ning kus ta 27.02.2013 andis seletusi, et tarvitas narkootikume (amfetamiini) katseajal. 26.04.2013 peeti A. Tšubarov kahtlustatavana kinni KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kinnipidamisel viibis A. Tšubarov koos D.M. , keda on kriminaalkorras karistatud. Luba kriminaalkorras karistatud isikuga suhtlemiseks ei ole A. Tšubarov taotlenud.
  11. Ringkonnakohus märgib, et isikut tingimisi vangistusest vabastades annab kohus süüdimõistetule võimaluse näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5) tulenevalt on seetõttu 2 käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul on täitmisele pööramine vältimatu, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. A. Tšubarovi puhul ringkonnakohus mõjuvaid põhjusi käitumiskontrollinõuete rikkumiseks ei tuvastanud. A. Tšubarov on nii väärteomenetluses kui ka vahistamise kohtuistungil tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist. Muuhulgas avaldas ta küsitlemise käigus, et tarbib amfetamiini ja et tema elukohast läbiotsimisel leitud aine oli amfetamiin, mida ta oli endale poolitanud erinevateks tarbimiskordadeks. Samuti on ta tunnistanud läbikäimist kriminaalkorras karistatud isikutega, s.h D.M. . Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus isik oli teadlik talle sätestatud kontrollkohustuste täitmise vajalikkusest, ent ta sellele vaatamata tarvitas narkootikume ja suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega, tuleb tema karistus täitmisele pöörata. Asjaolu, et A. Tšubarov viibib vahi all kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi, ei oma tema karistuse täitmisele pööramise küsimuses tähtsust. Samuti ka asjaolu, et A. Tšubarov end kahtlustuses nimetatud teos süüdi ei tunnista.
  12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.