) § 1361 lg 1 alusel 11.12.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Netrella OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15596363) äriühingu poolt alusetult 2015 juuli käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 51 925,30 eurot. Taotluse kohaselt alustas MTA teadete nr 12.2-3/034592-1, nr 12.2-3/034592-10 ja korralduste nr 12.2-3/034592-2, nr 12.2-3/034592-13 alusel Netrella OÜ (registrikood 11454402) käibemaksu tagastusnõuete ja käibemaksu arvestuse õigsuse kontrolli perioodil juuli kuni august 2015 (edaspidi kontrolliperiood). MTA on tuvastanud, et Netrella OÜ kajastab juulis 2015 nelja arve alusel 248 tonni ümarmetalli soetust Estonian Rasketehnika OÜ-lt (registrikood 10337924) kokku summas 95 480 eurot, millelt arvestatud käibemaks summas 19 096 eurot on kajastatud Netrella OÜ juuli 2015 sisendkäibemaksu arvestuses. Netrella OÜ müüs soetatud ümarmetalli edasi 27.07.2015 arve nr 150100 alusel ning 10.08.2015 arve nr 150107 alusel Soome äriühingule Vedu OY (Soome käibemaksukohustuslase kood FI26400395). Netrella OÜ kajastab tehinguid enda juuli 2015 käibemaksudeklaratsioonil 0% käibemaksu määraga summas 98 456 eurot. Maksuhaldur on teinud 01.12.2015 rahvusvahelise päringu Soome Vabariigi äriühingule Vedu OY-le, et välja selgitada kauba ostu-müügitehingu ja transpordiga seotud asjaolud. Maksuhaldur ei ole taotluse esitamise seisuga rahvusvahelisele päringule vastuseid saanud. Ilma rahvusvahelise päringu vastuseta ei saa maksuhaldur teha lõplikke järeldusi kauba olemasolust, koguses ja hinnas ning kauba liikumise osas. Kontrolli käigus on MTAl tekkinud tõendeid kogumis hinnates põhjendatud kahtlus, et ümarmetalli ei olnud tegelikkuses olemas. Netrella OÜ on Estonian Rasketehnika OÜ arvete alusel deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu ning Netrella OÜ ei ole müünud kaupa Vedu OY-le edasi. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: 1) Kauba transpordi toimumine on tõendamata. Kauba transpordi kohta olemasolev dokumentatsioon on puudulik ning selgitused selle kohta vastuolulised. 06.10.2015 toimunud Netrella OÜ selgituste andmisel (06.10.2015 suuliste seletuste protokoll) selgitas Netrella OÜ, et kauba transpordi korraldas müüja ehk Estonian Rasketehnika OÜ. Samas ei osanud Netrella OÜ juhatuse liige anda informatsiooni selle kohta, et mitme autoga täpselt metalli transporditi ning millised autod täpsemalt olid, kuid samas ütleb, et ta ise isiklikult võttis tõstukiga 248 tonni metalli autodelt maha. Isik ei osanud kirjeldada, missugused nägid välja metalli transportivad autod ning ei osanud nimetada mitme autoga kaupa transporditi. 2) Vedu OY juhatuse liige on Netrella OÜ juhatuse liikme pikaajaline tuttav ja endine töötaja B. P. (xxxxxxxxxxx). B. P.ga sai maksuhaldur küll ühendust, kuid isik andis väga üldiseid vastuseid ning ta keeldus vastama küsimustele seoses Vedu OY-ga ning ütles, et ta väljastab seda infot vaid Soome maksuhaldurile. Netrella OÜ juhatuse liikme A. T. (xxxxxxxxxx) 06.10.2015 seletuste kohaselt ostis Netrella OÜ Estonian Rasketehnika OÜ-lt metalli edasimüügi ning kasumi teenimise eesmärgil. Netrella OÜ-lt ostja Vedu OY-ga oli metallitehing varasemalt kokku lepitud ning Vedu OY juhatuse liikme B. P. (xxxxxxxxxx) seletuste kohaselt oli ka Vedu OY-l koheselt plaanis metall edasi müüa (30.10.2015 suuliste seletuste protokoll. B. P. ei avaldanud infot, mida ta Vedu OY juhatuse liikmena kaubaga edasi tegi. 3) Estonian Rasketehnika OÜ ega tema tehingute aegne juhatuse liige ei ole maksuhaldurile kättesaadavad ning hoiavad korralduse täitmisest kõrvale. MTA väljastas ettevõttele 08.10.2015 korralduse dokumentide esitamiseks ning teabe andmiseks. Korraldus on kättetoimetatud posti teel (13.10.2015) ja e-maksuameti teel (12.10.2015), korraldus jäi täies ulatuses täitmata. MTA väljastas 08.10.2015 korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks Estonian Rasketehnika OÜ endisele juhatuse liikmele R. A.le (isikukood xxxxxxxxxxx), kes oli tehingu toimumise ajal äriühingu juhatuse liige. R. A. saatis 12.10.2015 e-posti teel kirja, et ei saa tulla korraldust tähtaegselt täitma ning MTA pikendas isiku taotluse alusel korralduse täitmise tähtaega ning dokumentide esitamise tähtaega kuni 02.11.
MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna ostu-müügi ahelas tuvastatud kõikidelt isikutelt (sh Soome maksuhaldurilt ja Soome äriühing Vedu OY-lt) ei ole MTA kõiki dokumente ja vajalikke selgitusi saanud ning lisaks on Netrella OÜ-l täitmata viimane väljastatud korraldus, mistõttu on maksuhaldur sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama
sätestatud uurimispõhimõtteid järgides püüdes koguda maksimaalset antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni. Seetõttu võib Netrella OÜ juuli 2015 tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on MTA sunnitud Netrella OÜ poolt juuli 2015 KMD-l kajastatud enammakse summas 51 925,3 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Maksuhaldur möönab, et Netrella OÜ ei ole seisuga 11.12.2015 esitanud juuli 2015 KMD-ga esitatud tagastusnõude täitmise taotlust oma pangakontole, kuid maksuhaldur juhib tähelepanu, et vastavalt
lg 2 on maksuhaldur kohustatud täitma tagastusnõude viivitamata, kui on varem
Seega ei oleks maksuhalduril sellise taotluse esitamiseni oodates võimalik selle täitmisega viivitada, et pöörduda alles siis taotlusega halduskohtu poole enammakse arestimiseks. Maksuhaldur leiab, et esineb alus Netrella OÜ suhtes
lg 1 punktis 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, aresti seadmiseks täitemenetluse seaduse (edaspidi TMS) § 11 tähenduses, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurde määratavat maksusummat. Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurde määramisele maksusumma 90 705,2 eurot, siis ei ole selle võimaliku määratava summa tasumine peale enammakse, summas 51 925,3 eurot, vabastamist ettemaksukontole Netrella OÜ poolt tagatud. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute 5 sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks Tulenevalt
lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Netrella OÜ on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 62 310,36 (51 925,3 + 10 385,06 (20% nõude summast on maksuhalduri praktika kohaselt täitemenetluse võimalik kulu)), valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Kui Netrella OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 51 925,3 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED: 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või 6 täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 6.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt kontrollib maksuhaldur teadetega nr 12.2-3/034592-1, nr 12.2-3/034592-10 ja korraldustega nr 12.2-3/034592-2, nr 12.2-3/034592-13 juuli 2015 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust ja käibemaksu tagastusnõude õigsust. 6.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Estonian Rasketehnika OÜ-lt soetatud kaupa (ümarmetalli) ei olnud tegelikkuses olemas ja Netrella OÜ ei ole nimetatud kaupa ka Vedu OY-le edasi müünud. Seega on Netrella OÜ juulis 2015 esitanud teadlikult käibedeklaratsioonides valeandmeid käibemaksu enammakse deklareerimise eesmärgil. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohtu arvates väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 6.3
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on samuti täidetud. Kinnistusregistri andmetel kuulub äriühingule kinnisvara aadressil Aavokati, Tutermaa küla, Harku vald, kuid MTA on kindlaks teinud, et kinnistu väärtus on väiksem, kui tagastusnõude summa ning kinnistu ei oleks piisavaks tagatiseks. Liiklusregistri andmetel kuulub äriühingule neli sõiduautot, neist kolmele on seatud kasutamise keelumärked. Muud vara äriühingul ei ole. Äriühingu pangakontode väljavõtetelt nähtub kuupäevaga 31.07.2015 lõppjäägid ühel kontol 557,67 eurot ning teisel kontol 21,22 eurot. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Vastavalt
lg 2 on maksuhaldur kohustatud täitma tagastusnõude viivitamata, kui on varem
Maksuhalduril ei ole veel õnnestunud koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid. Selleks, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist oleks selle sundtäitmine võimalik tuleb anda maksuhaldurile luba tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna äriühingul ei ole vara, mille väärtus kataks tagastusnõude summa ning pangakontodel asuv raha on likviidne vara, mida võimaliku maksumääramise järgselt äriühingul enam ei pruugi olla, siis põhjendatuks tuleb pidada maksuhalduri soovi arestida äriühingu ettemaksukonto vaidlusalusel perioodil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude osas. Antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumisele üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks. 6.4 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 62 310,36 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga täitekulude hinnangulise suuruse osas. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.