Obsah (6)

§ 33§ 11§ 136§ 120§ 1361§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-3186 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist taga

) § 106 lg-le 2 on maksuhaldur kohustatud äriühingu tagastustaotluse täitma viivitamata, kui on varem

§ 33lg 1 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust.

Seega ei oleks maksuhalduril sellise taotluse esitamisel võimalik selle täitmisega viivitada, et pöörduda alles siis taotlusega halduskohtu poole enammaksu arestimise pikendamiseks. Maksuhaldur on seisukohal, et peale CX Cloud Services OÜ-le maksuotsuse väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib maksuhalduril osutuda võimatuks. MTA arvates esineb alus maksukorralduse seaduse (

) § 130 lg 1 punktis 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei ole tulevikus suuteline alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksma ning selle hilisem tagasinõudmine võib osutuda võimatuks.

1. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastatud järgmised asjaolud. 4.
2. Äriregistri andmetel on CX Cloud Services OÜ 17.12.2012 asutatud äriühing (käibemaksukohustuslane alates 04.05.2013), mille põhitegevusalaks on „Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused“. Äriregistri andmetel on CX Cloud Services OÜ juhatuse liikmeks Sören Hejnfelt alates 02.04.
3. Kontrollitaval perioodil oli CX Cloud Services OÜ teiseks juhatuse liikmeks ka Peeter Mark (perioodil 17.12.2012 – 09.03.2015). MTA jõudis 15.12.2015 väljastatud kontrollaktis järeldusele, et CX Cloud Services OÜ ei saanud kontrolliperioodil seotud äriühingult KEYNOTE OÜ-lt teenuseid ning tehinguid KEYNOTE OÜ ja CX Cloud Services OÜ vahel ei ole toimunud. Ühtlasi tuvastati, et CX Cloud Services OÜ poolt KEYNOTE OÜ-le alusetute arvete alusel kantud raha jõudis CX Cloud Services OÜ tolleaegse juhatuse liikme Peeter Marki, tema abikaasa ja tema teise äriühingu kontodele. Kontrollaktist nähtuvalt ei ole KEYNOTE OÜ ja CX Cloud Services OÜ vahel väidetavalt toimunud tehingute majanduslik sisu tuvastatav, sest KEYNOTE OÜ poolt CX Cloud Services OÜ-le väljastatud arved on üldsõnalised ja CX Cloud Services OÜ-l puuduvad arvete sisuks olevate teenuste osutamist tõendavad lisadokumendid ning arvete sisu kohta on vaid seotud isikute seletused. Arvete summade kujunemine ei ole põhjendatud – see ei selgu ühestki arvest ning puuduvad täiendavad dokumendid. Kontrollakti kohaselt ei kuulu 2014 septembrist kuni 2015 veebruarini CX Cloud Services OÜ poolt sisendkäibemaksuna maha arvamisele summa 10 431 eurot (KEYNOTE OÜ arvetel kajastatud käibemaks). Kuna äriühing on teinud KEYNOTE OÜ arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, siis väljamaksetelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaksu kokku 16 067,17 eurot. Kokku suureneb maksuotsusega andmisel CX Cloud Services OÜ maksukohustus 26 498,17 eurot. 4.
4. Kontrollaktist nähtub: - CX Cloud Services OÜ antud teave, et Peeter Marki poolt toote välja arendamine ei realiseerunud, on üheks asjaoluks tõendamaks, et KEYNOTE OÜ ei ole CX Cloud Services OÜ-le teenuseid osutatud. - K7 OÜ ja KEYNOTE OÜ vahel väidetavalt toimunud tehingute majanduslik sisu ei ole tuvastatav, K7 OÜ poolt esitatud arvete summade kujunemine ei ole põhjendatud ning CX Cloud Services OÜ ei vajanud väidetavalt K7 OÜ poolt KEYNOTE OÜ-le edasi müüdud teenuseid. CX Cloud Services OÜle teenust osutavad isikud ei kinnitanud selliste teenuste soetamise vajalikkust, mida KEYNOTE OÜ ja K7 OÜ väidetavalt müüvad. - K7 OÜ-l puuduvad sisulised dokumendid, mis tõendaksid arendaja Arpit Gargi poolt väidetavalt teostatud tööde sisu, mahtu ja hinna kujunemist ning edasimüügi hind ei ole eluliselt usutav ning tasumine pole tõendatud. - KEYNOTE OÜ-l puudus õigus enda sisendkäibemaksu arvestuses kajastada Frontinus Grupp OÜ arveid. - K7 OÜ-l ei ole majanduslikku tegevust. - CX Cloud Services OÜ poolt KEYNOTE OÜ-le arvete tasumise järel on nendest summadest tasutud KEYNOTE OÜ maksuvõlg ja kantud edasi seotud isikute pangakontodele. - CX Cloud Services OÜ-lt KEYNOTE OÜ-le laekunud vahendeid on kasutatud Peeter Marki isiklike kulude eest tasumiseks (rahade liikumise skeem kontrollakti lisas 1). - 13.02.2015 arve nr MA1500002 alusel CX Cloud Services OÜ-le määratud leppetrahv summas 36 000,00 eurot (sh käibemaks) ei ole usutav. - KEYNOTE OÜ-l puudus kontrolliperioodil praktiliselt ettevõtlustegevus (arvetel näidatud teenuseid pole osutatud, teenuste sisseosatmine pole tõendatud, puudub raamatupidamisarvestus ja registervara, TSD-del ainsaks töötajaks on märgitud Peeter Mark ning CX Cloud Services OÜ-lt laekunud vahendid on jõudnud Peeter Marki isiklikule või temaga seotud isikute pangakontodele). - CX Cloud Services OÜ teadis, et KEYNOTE OÜ arvetel kajastatud teenuseid ei ole osutatud.
5. Kooskõlas

§ 11

ja § 13-ga peab maksuhaldur koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid ning tagama CX Cloud Services OÜ-le ärakuulamisõiguse. MTA rahuldas äriühing taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks (kuni 05.01.2015). Halduskohtu 09.07.2015 määrust asjas nr 3-15-1738 arvestades peab MTA äriühingu ettemaksukontol arestitud tagastusnõude (7623,80 eurot) vabastama 09.01.

1. Seega jääks maksuhalduril 3 tööpäeva aega äriühingu väidetega nõustumiseks või nende ümberlükkamiseks maksuotsuses. Arvestades kontrollakti sisulise osa mahtu (14 lk) ning erinevate asjaolude ja väidete paljusust, võib esitatav eriarvamus olla mahukas ning selle pinnalt maksuhalduri seisukohtade kinnitamine või ümberlükkamine ja kajastamine võimalikus maksuotsuses ajamahukas. Samuti võib tulenevalt äriühingu vastuväidetest tekkida täiendavate toimingute läbiviimise vajadus. MTA leiab, et jõuaks koostada maksuotsuse ja anda maksuotsuses hinnangud ka maksumaksja poolt esitatavatele vastuväidetele ühe kuu jooksul arvates vastuväidete esitamisest (s.o hiljemalt 05.02.2016). Eeltoodust tulenevalt vajab maksuhaldur täiendavalt aega maksumaksja poolt esitatavate arvamuste või vastuväidete pinnalt tekkivate seisukohtade kujundamiseks.
2. CX Cloud Services OÜ ei pruugi olla võimeline võimaliku maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seisuga 22.12.2015 ei kuulu äriühingule kinnisvara, sõiduvahendeid, veesõidukeid ega väärtpabereid. CX Cloud Services OÜ on käibemaksukohustuslane alates 04.05.2013 ning igakuiselt esitanud käibedeklaratsioone, millel kajastatud kulutused ületavad tulusid. Äriühingu igakuised käibed on väikesed, vahemikus 50 – 1683 eurot, mis on tingitud tegevuse alustamisest. Perioodil 2015 september – november äriühing käivet ei deklareerinud. Seisuga 22.12.2015 on maksuvõlg summas 7054,59 eurot, mis on tingitud
3. a märts kuni juuni tööjõumaksudest. CX Cloud OÜ maksukäitumine ei ole korrektne. Äriühing on äriregistrile esitanud 2013 aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt 31.12.2013 seisuga oli äriühingu kahjumiks 81 093 eurot. 2014 aasta aruannet esitatud ei ole. Swedbank AS-i pangakonto väljavõttelt nähtub, et ettevõtte vabade vahendite jääk oli 28.02.2015 seisuga 58 395,09 eurot, kuid tegemist on likviidsete vahenditega ja maksuhalduril puudub teave, milliseks on kujunenud vahendite jääk käesoleva taotluse väljastamise seisuga. Eelnevate tuvastusmenetluste käigus CX Cloud Services OÜ poolt antud teabest ja dokumentidest nähtub, et ettevõtlustegevust finantseeritakse läbi osanike poolt antud laenude ja omakapitali tehtud investeeringute. Maksuhaldurile esitatud 2015 veebruari pearaamatu andmetel on CX Cloud Services OÜ-l pikaajalisi laenukohustusi kokku 440 000 eurot. Samuti kirjutas CX Cloud Services OÜ juhatuse liige Sören Hejnfelt (saades MTA kontrollakti) maksuhaldurile, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid kontrollakti tõlke tellimiseks (tl 39).
4. Arvestades CX Cloud Services OÜ rahalist ja varalist seisu, on kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks MTA hinnangul sobivaks täitetoiminguks CX Cloud Services OÜ ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks seatud aresti (summas 7623,80 eurot) pikendamine.
5. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui CX Cloud Services OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Tagatise esitamise puhul tuleb silmas pidada, et tagatis oleks esitatud suuruses 31 797,80 eurot (tekkiv täiendav maksukohustus 26 498,17 eurot + 20% sundtäitmise kulud). Maksuhalduri senise praktika järgi on tagatise täitekuludeks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama sätte kohaselt kohus ka pikendab luba. Praegusel juhul taotleb MTA kohtu 09.07.2015 määrusega asjas nr 3-15-1738 antud loa (tähtaja) pikendamist.
2. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Eelnev kehtib ka pikendamise taotluse puhul.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 11.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

12.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Samadest põhimõtetest lähtub kohus ka loa pikendamise otsustamisel. 13.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

1. Maksuhaldur on kinnitanud, et on läbi viinud CX Cloud Services OÜ
2. a septembri kuni
3. aasta veebruarikuu käibe- ja tulumaksuarvestuse kontrolli. Selle kinnituseks on kohtule esitatud MTA 03.11.
4. a korraldus nr 12.2-37032291-8 (tl 10–12) ja 15.12.2015 kontrollakt nr 12.2-37032291-9 (tl 21–31). Kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena on võimalik CX Cloud Services OÜ-le maksuotsuse tegemine, millega määratakse kindlaks täiendav maksukohustus. Seega on

§ 1361lõikes 1 sätestatud esimene eeldus täidetud.

Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 15. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks. Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingul pole registritesse kantud kinnisvara, sõidukeid veesõidukeid ega väärtpabereid (päringute andmed, tl 35–38). Maksuhaldur pole küll esitanud küll värskeimaid andmeid pangakonto seisu kohta, kuid esitatud veebruarikuu andmed näitavad, et pangakonto vabade vahendite jääk (58 395,09 eurot) on oluliselt väiksem pearaamatu järgsetest laenukohustustest (440 000 eurot). Samuti on maksuhaldur taotluses välja toonud, et ettevõtlustegevust finantseeritakse osanike antud laenude ja omakapitali tehtud investeeringute kaudu. Taotluses esitatud teave äriühingu käibe kohta alates 04.05.2013 näitab, et käive on igakuiste deklaratsioonide järgi olnud väike (50-1683 eurot) ning

1. a septembrist novembrini pole käivet deklareeritud. Seega pole alust arvata, et ettevõtte varaline seis oleks sedavõrd muutunud, et oleks tagatud maksukohustuse täitmine. Selles veenab ka taotluses osutatud Sören Hejnfelti 15.12.2015 teade MTA-le, et kontrollakti tõlkimiseks neil raha ei ole Maksumenetluses kogutud tõendid loovad kahtluse maksupettusest. Eeltoodust tulenevalt võib maksukohustuslane asuda tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on taolise olukorra vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
2. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema 31 797,80 eurot (tekkiv täiendav maksukohustus 26 498,17 eurot + 20% sundtäitmise kulud), mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Kohus nõustub taotlejaga, et 20% täitekuludeks on mõistlik ja põhjendatud. Tagatis võib osutuda ülemäära suureks täitekulude osas, kui tagatise liigist sõltuvalt selle realiseerimisega täitekulusid ei kaasne. Isikul on aga võimalik vaidlustada tagatise suurus juhul, kui ta pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks, kuid maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast. Hetkel pole teada, kas isik kavatseb üldse tagatist esitada või millist liiki tagatise ta valib. 17. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna Halduskohus on juba 09.07.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-1738 põhjalikult selgitanud, et põhjendatud on CX Cloud Services OÜ suhtes

§ 130

lg-s sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Samuti põhjendas kohus ettemaksukonto arestimise kui maksukohustuse täitmist tagava abinõu lubatavust (viidetega Riigikohtu seisukohtadele haldusasjade nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-4-13). Vastavad alused ei ole ära langenud. Kohus leiab, et põhjendatud on eelnimetatud määrusega antud loa pikendamine taotluses märgitud tähtajaks. Maksuhaldur ei ole kohtu hinnangul maksumenetlusega põhjendamatult venitanud ning loa pikendamist õigustab ka asjaolu, et maksukohustuslane ise on taotlenud kontrollaktile vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist (tl 32). Maksuhalduri poolt näidatud aeg täiendavaks menetluseks, mis hõlmab äriühingu ärakuulamisel ja tema seisukohtade arvestamisel põhineva maksuotsuse tegemist, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes looks ettemaksukonto varasem aresti alt vabastamine olukorra, kus maksuotsuse täitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvestades äriühingu käitumist ning maksuotsusega eeldatavalt sisse nõutava summa suurust, on maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne. Ettemaksukonto arestimine ei ole ka äriühingu igapäevast majandustegevust ülmäära koormav abinõu. 18. Eelnevast tulenevalt pikendab kohus Tallinna Halduskohtu 09.07.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-1738 Maksu- ja Tolliametile antud luba seada Eesti Vabariigi kasuks arest CX Cloud Services OÜ (registrikood 12394106) ettemaksukontole 7623,80 euro (seitsme tuhande kuuesaja kahekümne kolme euro 80 sendi) ulatuses, ent mitte kauemaks kui kuni 5. veebruarini 2016 (kaasa arvatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe