KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene 8. oktoober 2015, Tartu 3-14-50795 Haldus

) § 44 lg 6 ja 7 ning TTOS § 13 lg 1 p

2. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni juhataja
3. aprilli 2014 vaideotsusega nr 31/16048 jäeti Chef Foods OÜ ettekirjutuse peale esitatud vaie rahuldamata.
4. Chef Foods OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tööinspektsiooni
5. aprilli
6. a ettekirjutuse nr 3-1/3716-1 ning tunnistada see õigusvastaseks. Samuti palus kaebaja tühistada Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni juhataja
7. aprilli
8. a otsuse nr 31/1604-8 (vaideotsus) ning tunnistada see õigusvastaseks. Halduskohus võttis menetlusse tühistamisnõuded.
9. Tartu Halduskohus jättis
10. septembri
11. a otsusega Chef Foods OÜ kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad:

§ 115

annab Tööinspektsioonile õiguse riiklikku järelevalvet teostada sama seaduse § 44 lgtes 2 ja 3 ning 5-7 sätestatud nõuete täitmise üle, mis käsitlevad ületunnitööd. Sama paragrahv sätestab, et järelevalve teostamise õigus on Tööinspektsioonil seejuures TTOS sätestatud tingimustel ja korras. Järelevalve läbiviimisel tuleb seega järgida TTOS-s sätestatud menetluslikke nõudeid. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud TTOS § 26 lg 4 p 6 annab tööinspektorile õiguse saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega, saada dokumentidest ärakirju või teha koopiad kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa. Seega, kuna

annab Tööinspektsioonile õiguse kontrollida

§-s 115 sätestatud ületunnitöö andmist ja hüvitamist, järelevalve teostamine toimub TTOS-s sätestatud tingimustel ja korras ja TTOS § 26 lg 4 annab tööinspektorile õiguse saada järelevalve teostamisel vajalikku teavet ja saada dokumentidest ärakirju või koopiaid, siis puudub alus väiteks, et tööinspektor ületas oma pädevust. Ka haldusmenetluse seadus (HMS), mida kohaldatakse nii TTOS kui

puhul, annab haldusorganile õiguse nõuda menetlusosaliselt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (§ 38 lg 1). TTOS § 26 lg 4 p 10 annab tööinspektorile õiguse teha ettekirjutust sama seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Antud juhul on vastustaja teinud ettekirjutuse, mida saab lugeda ettekirjutuseks muude toimingute tegemiseks. Õige on vastustaja selgitus, et ettekirjutuses puudus vajadus täpsustada, kas ja millist puutumust omas esitatud nõudmise esitamine TTOS-ga, kuna selle seaduse täitmist ei kontrollitud. Eeltoodu alusel asus halduskohus seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, on sellega kooskõlas ja vastab vorminõuetele. Seega vastab vaidlustatud ettekirjutus HMS § 54 nõuetele ja ettekirjutuse tühistamiseks puudub alus. Kuna ettekirjutuse tühistamise nõue jäi rahuldamata, siis jäi rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Vaideotsuses põhjendati pikemalt ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuid vaideotsusega ei pandud kaebajale eraldi mingeid kohustusi ega rikutud tema õigusi. Asjaolu, et kaebaja ei olnud nõus vaideotsuses toodud põhjendustega, ei tähenda, et vaideotsus eraldiseisvalt saaks kaebaja õigusi rikkuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 12. oktoobril 2015 Chef Foods OÜ apellatsioonkaebus, milles kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 11. septembri 2014. a otsuse tühistamist. Apellant on seisukohal, et TTOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalast väljapoole ei ole tööinspektoril võimalik teostada järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi. TTOS § 26 lg 4 p 6 2 annab tööinspektorile õiguse teha ettekirjutusi vaid TTOS-i nõuete täitmise osas ning nõuete täitmata jätmise korral teha ettekirjutusi ning kontrollida ettekirjutuste täitmist. Andmed, mis seonduvad ületunni töö hüvitamisega vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga (

§ 44

lg-d 6 ja 7) ei ole aga TTOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalas.

§ 115

sõnastuse kohaselt teostab Tööinspektsioon antud paragrahvi nõuete täitmise üle järelevalvet vaid TTOS-s sätestatud tingimustel ja korras, mitte aga ei kohaldata TTOS-i. Asjaolu, et

§ 115

annab tööinspektorile õiguse teostada riiklikku järelevalvet ka

§ 44

lg-d 6 ja 7 sätestatu osas on küll õige, kuid menetluslikult, millisel viisil ja kuidas seda teostatakse, ei ole seaduses määratletud. Apellant rõhutab, et tööinspektoril ei ole võimalik kohaldada riiklikku sundi TTOS-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalast väljapoole. Otsuse p-s 13 leiab halduskohus, et ettekirjutuses puudus vajadus täpsustada, kas ja millist puutumust omas nõudmise esitamine TTOS-s reguleeritava valdkonnaga ning milliseid TTOS-i nõudeid kaebaja rikkus. Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik teostada riiklikku järelevalvet TTOS-s sätestatud tingimustel ja korras, kui ettekirjutuses ei saanud ega pidanudki inspektor välja tooma kaebaja rikkumisi TTOS-i nõuete täitmisel, kuna selle seaduse täitmist ei kontrollitud. Tulenevalt eeltoodust ei selgugi, millistel alustel teostatakse järelevalvemenetlust, sest TTOS-s sätestatud tingimusi ja korda ei ole järgitud. 6. Tööinspektsioon palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta Tartu Halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab jätkuvalt, et

-s on otse sätestatud, et Tööinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet

teatud sätete täitmise osas. Samas peab järelevalve teostamine toimuma TTOS sätestatud tingimustel ja korras, mis tähendab, et järelevalve läbiviimisel tuleb järgida TTOS-s sätestatud menetluslikke nõudeid. Ei saa väita, et TTOS-s ettenähtud järelevalve menetlusnormid on rakendatavad vaid TTOS-s reguleeritud nõuete suhtes. Viitelise normi kasutamine on õigusakti süsteemse sisustamise meetod ega pole vastuolus haldusõiguses kehtiva seaduslikkuse põhimõttega. Kaebaja on kasutanud grammatilist tõlgendusvõtet, mis viib liialt kitsa õigusnormi tõlgendamiseni ning ei ole kooskõlas

-s sätestatud viitelise menetlusnormi eesmärgiga. HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda menetlusosaliselt tema käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Lõike 3 kohaselt on menetlusosalisel kohustus esitada haldusorganile talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Tõendite kogumise võimalikkuse tagamiseks on seadusandja ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud TTOS § 26 lg-s 4 tööinspektorile ette näinud õiguse saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega ning saada dokumentidest tasuta ärakirju või teha neid kohapeal. Kuna Tööinspektsioon omab

§ 44

lg 6 ja 7 üle riikliku järelevalve teostamise õigust, on selle õiguse realiseerimiseks vaja kaebajalt andmeid saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Käesolevas asjas on sisuliselt tegemist vaidlusega selle üle, kas Tööinspektsioon saab riikliku järelevalve läbiviimisel teha isikule ettekirjutuse teabe esitamiseks, et kontrollida

sätete järgimist.

§ 115

sätestab, et riiklikku järelevalvet

§ 44

lg-s 2 ja 3 ning 5–7 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon TTOS-s sätestatud tingimustel ja korras. Arusaamatuse on tekitanud viide TTOS-ile. Viidet tuleb mõista selliselt, et riikliku järelevalve teostamisel järgib Tööinspektsioon TTOS-s sätestatud menetlusreegleid. „Viide TTOS järelevalvesätetele võimaldab vältida järelevalveregulatsiooni kordamist ning normide ebatäpsest dubleerimisest tulenevaid võimalikke erinevusi“ (Sotsiaalministeerium. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Juura 2013, lk 180). Seega on väär kaebaja väide, et seaduses ei ole sätestatud, milliste 3 menetlusreeglite alusel

§ 44lg-te 6 ja 7 üle riiklikku järelevalvet teostatakse.

Sellest tulenevalt on väär ka kaebaja arusaam, et Tööinspektsioonil puudus pädevus ettekirjutuse tegemiseks. Ka halduskohtu otsuses on selgitatud, et viide puudutab menetlusreegleid, mitte TTOS-i sisulist reguleerimisala.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtis TTOS-i
2. aprillil 2013 jõustunud redaktsioon. TTOS § 26 lg 4 p 6 nägi Tööinspektsioonile ette õiguse saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega ning saada dokumentidest tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa. Punktist 10 tulenes õigus teha ettekirjutus teabe esitamiseks. Seega ei ületanud Tööinspektsioon kaebajale ettekirjutuse tegemisel oma pädevust. Ettekirjutus vastab TTOS §-s 26¹ sätestatud vormireeglitele. Halduskohus hindas ettekirjutuse ja vaideotsuse õiguspärasust õigesti. Kohtuotsus on põhjendatud ning vastuoludeta.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a otsuse muutmata.
6. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb asjas tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene