§-des 602-604 määratud korrale. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isikul Eestis piisavalt vara, mille arvel avaldaja nõuded rahuldada. Puudutatud isik ei ole saanud avaldaja seisukohtadele vastu vaielda, kuna tal ei olnud võimalust 19.05.2015 määrusega selleks ettenähtud ajal tutvuda. Puudutatud isikul on nõue 8 500 000 eurot ALSTOM Estonia AS-i vastu. Lisaks on puudutatud isikul nõue ka avaldaja vastu, mida avaldaja on praeguseks hetkeks osaliselt tunnistanud ning nõustunud kahju hüvitama 5000 euro ulatuses. Kuna puudutatud isik ei ole püsivalt maksevõimetu ning avaldaja nõue ei ole selge, puudub alus puudutatud isiku likvideerimiseks. Puudutatud isikut ei saa lugeda mitte vastanuks Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtumäärusele, kuna kohus ei ole menetlusdokumente kätte toimetanud ei filiaali juhatajale ega ka välismaise äriühingu seadusjärgsele esindajale ega arvestanud vastamistähtaja määramisel, et puudutatud isiku asjaosalised elavad ja töötavad igapäevaselt välismaal. Kohus ei ole asja menetlemisel järginud uurimispõhimõtet ning oleks pidanud ise koguma tõendeid puudutatud isiku vara kohta ja selgitama, kas avaldajal ikka on nõue puudutatud isiku vastu. 2
lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leidis, et puudutatud isiku etteheited 16.06.2015 kohtumäärusele ei ole põhjendatud. Asja materjalid toimetati puudutatud isikule kätte 22.05.2015 puudutatud isiku registrisse kantud aadressil. Puudutatud isik 19.05.2015 kohtumäärusele, millega tal paluti avaldada seisukohta avalduse suhtes, ei vastanud. Puudutatud isik ei taotlenud kohtult ka vastamistähtaja pikendamist ega oma seaduslike esindajate isiklikult ärakuulamist. Võib nõustuda puudutatud isiku väidetega hagita menetluse läbiviimise põhimõtete üle, kuid olukorras, kus puudutatud isiku vara seisneb tema väitel nõudeõigustes ning avaldaja nõude ebaselgust põhjustab vastastikuste nõuete olemasolu ja võimalikud tasaarvestused, on selge, et teave selliste asjaolude kohta saanuks tulla kohtule üksnes puudutatud isikult endalt. Määruskaebusest jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid saanuks ja pidanuks kohus omal algatusel täiendavalt koguma, millest oleks ilmnenud, et puudutatud isikule kuuluvad nõudeõigused ja puudutatud isikul on vastuväiteid avaldaja nõudele. 9.
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuivõrd puudutatud isik on määruskaebuses välja toonud asja lahendamise seisukohast tähendust omavad uued asjaolud vara olemasolu kohta ja vastuväited avaldaja nõudele, leidis kohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ning 16.06.2015 määrus tühistada.
Ringkonnakohtu seisukoht 15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 16. Avaldaja on esitanud määruskaebuse määruse peale, millega maakohus on
lg 4 alusel ise rahuldanud puudutatud isiku määruskaebuse ning tühistanud oma 16.06.2015 määruse likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise kohta ning jätkanud menetlust, määrates pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks.
lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1132-14 tehtud lahendi p-s 12 selgitanud, et kuigi
lg 4 ei näe otsesõnu ette võimalust, et määruse peale, millega maakohus määruskaebuse ise rahuldab, saaks esitada määruskaebuse, tuleb
lg-t 4 tõlgendada selliselt, et määruse peale, millega maakohus ise rahuldab oma määruse peale esitatud määruskaebuse, saab kaevata samamoodi nagu esialgse määruse peale. Riigikohtu hinnangul oleks seaduse mõttega vastuolus tõlgendus, mille tulemusel muutuks menetlusosalise, kelle huve maakohtu määruse tühistamine riivab, õiguslik seisund edasikaebeõiguse seisukohast halvemaks seetõttu, et maakohus määruskaebuse ise rahuldab. Ringkonnakohus on seisukohal, et 4 eeltoodust tulenevalt on avaldajal käesoleval juhul õigus esitada Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse peale määruskaebus. 17. ÄS § 390 lg 2 kohaselt kustutatakse filiaal äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb äriühingu tegutsemisest Eestis, rahuldada äriühingu Eestis oleva vara arvel, samuti muul seaduses sätestatud alusel. Vastavalt ÄS § 390 lg 4 tuleb enne filiaali registrist kustutamist teostada filiaali likvideerimine. Äriühingu sundlõpetamine on
lg 1 p 121 kohaselt hagita asi.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning
477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 18. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatud on avaldaja määruskaebuse etteheited uurimispõhimõtte rikkumise ja tõendite hindamata jätmise kohta. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus jätkanud avalduse menetlemist, määrates pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Maakohus ei ole 04.09.2015 määrusega jätnud avaldust likvideerimismenetluse läbiviimiseks rahuldamata, vaid on pidanud pärast puudutatud isiku määruskaebuses toodud uute asjaolude esiletoomist vajalikuks nende kontrollimiseks ja hindamiseks menetlust jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et puudutatud isiku määruskaebuses esile toodud asjaolud tema varalise seisundi ja avaldaja nõude kohta omavad ÄS § 390 lg 2 kohaselt käesoleva asja lahendamisel tähtsust ning maakohus on sellest tulenevalt põhjendatult puudutatud isiku määruskaebuse alusel 16.06.2015 määruse ise tühistanud ja menetlust jätkanud. Seda, kas ÄS § 390 lg-s 2 sätestatud eeldused puudutatud isiku suhtes likvideerimismenetluse algatamiseks ning registrist kustutamiseks on täidetud, hindab maakohus avalduse uuel läbivaatamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse tühistamiseks ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 19.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 04.09.2015 määruse muutmata ning ei tee käesolevas asjas menetlust lõpetavat lahendit, ei märgi ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel menetlusosaliste vahel kindlaks maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.