Hagist ei nähtu, et Rekrum Eesti OÜ-l oleks tekkinud laenulepingust sissenõutav võlgnevus, mida kostjalt käenduse alusel sisse nõuda. Hagist nähtub selgelt, et hageja tasus Rekrum Eesti OÜ eest kauba tarnijatele ja alltöövõtjatele nende kaupade ja teenuste eest, mis hagejale endale üle anti ja mille eest ta muidu pidanuks tasuma Rekrum Eesti OÜ-le. Et hageja ise need kaubad ja teenused kätte sai, selles ei ole vaidlust. Seetõttu on hagi esitatud asjaolude pinnalt õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
jätta kaja menetlusse võtmata. Esimese astme kohtu määrus 6. Asja uuel läbivaatamisel jättis maakohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega seisukoha esitamiseks kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 10.10.2014. E-toimikust nähtub, et kostja on temale edastatud dokumendid kätte saanud ja avanud ning kostja pole esile toonud eluliselt usutavaid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostjal esinesid tehnilised tõrked dokumentide kättesaamisel. Kostja märkusi, et ta püüdis tulemusteta dokumente avada nutitelefonis ning üldine väide, et e-toimik ei toimi tõrgeteta, ei ole veenvad ega eluliselt usutavad asjaolud, millest võiks järeldada, et kostjal puudusid võimalused dokumentidega tutvuda. Dokumendi avamisel ilmnenud probleemide korral on võimalik võtta ühendust kohtuga ja paluda edastada dokumente teisel kujul, nt pdf vormis, kuid kostja pole seda teinud. Puudub põhjus kahelda selles, et kostja on ettenähtud menetlusdokumendid kätte saanud e-toimiku vahendusel ning tal on olnud võimalus tutvuda hagiavalduse ja selle lisadega. Seega on kaja rahuldamise eelduseks see, et esineks mõjuv põhjus, mis põhjustas selle, et kostja ei esitanud omapoolset seisukohta hagile. Kostja pole sellist mõjuvat põhjust suutnud esile tuua kajas. Põhjendatud ei ole kostja poolt kajas esitatud seisukoht, et tagaseljaotsusega välja mõistetud summad ei ole õiguslikult põhjendatud.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on oma nõuet ja selle kujunemist põhjendanud hagiavalduses, tuginedes nõude esitamisel 13.11.2013 sõlmitud laenulepingule ja käenduslepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesoleval juhul nõudis hageja laenu tagastamist koos intresside ja viivistega vastavalt laenulepingus kokkulepitud intressi ja viivise määradele. Hageja luges 13.11.2013 laenulepingujärgsete maksete tasumise kohustuse saabunuks 22.05.2013 sõlmitud ehitustöövõtulepingu ülesütlemisega alates 02.01.
lg 1 ja hagiavalduses esitatud seisukohti on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning 13.11.2013 laenulepingust tulenev maksekohustus muutus sissenõutavaks tulenevalt TsÜS § 104 lg 1 ja töövõtulepingu ülesütlemisega. Antud juhul on põhjendatud TsÜS § 104 lg 1 kohaldamine laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise määratlemisel, sest hageja ütles töövõtulepingu üles kostja poolt lepingu rikkumise tõttu, mis omakorda on käsitletav laenulepingu punkti 5 tingimuse saabumisena (TsÜS § 104 lg 1). Hageja on veenvalt hagiavalduses põhjendanud põhinõude ja kõrvalnõuete suurust. Seega oli tehtud tagaseljaotsus kooskõlas
Määruskaebus 7. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada ning tsiviilasja menetlus taastada. Alternatiivselt jätta hagi
Hagist nähtub selgelt, et Lucca Kodu OÜ tasus Rekrum Eesti OÜ eest kauba tarnijatele ja alltöövõtjatele nende kaupade ja teenuste eest, mis Lucca Kodu OÜ-le endale üle anti ja mille eest ta muidu pidanuks tasuma Rekrum Eesti OÜ-le. Vaidlus puudub selles, et need kaubad ja teenused, mille saamist kostja käendas, on hageja kätte saanud. Rekrum Eesti OÜ ja Lucca Kodu OÜ 13.11.2013 lepingu punkti 2 kohaselt laenusummat kasutatakse ainult laenuandja ja laenusaaja vahelise 22.05.2013 töövõtulepingu täitmiseks materjalide tarnijatele ja alltöövõtjatele maksete tegemiseks tingimusel, et vastavaid makseid tehakse ainult sellistele materjalide tarnijatele ja alltöövõtjatele, kellest sõltub maksete tegemise järgselt eelviidatud töövõtulepingujärgse ehitise edasiehitamine. Rekrum Eesti OÜ ja Lucca Kodu OÜ 13.11.2013 lepingu punkti 3 kohaselt laenuandja kannab laenusumma otse p 2 nimetatud tarnijatele ja alltöövõtjatele laenusaaja kirjaliku avalduse alusel. Hageja finantseeringut ei kasutatud käendatavale ega käendajale maksete tegemiseks, vaid tarnijatele ja alltöövõtjatele. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. See tähendab seda, et hagis osundatud arved tekkisid üksnes pärast seda, kui arvetel olev kaup oli Lucca Kodu OÜ objektile toodud ja töö üleantud. Laenulepingu punktis 3 ongi sätestatud, et laenusaaja esitatud arvetele vastavate laenumaksete tegemisest keeldutakse, kui laenusaaja hinnangul ei ole konkreetse arve tasumine töövõtulepingu täitmiseks vajalik või esineb muu põhjus. See tähendab seda, et Lucca Kodu OÜ finantseering oli üksnes ettemaks. Hagist nähtuvalt ei jäänud hagejale laen tagastamata. Maakohus jättis tähelepanuta 27.11.2013 sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe, mille järgi oli hagejal õigus tasuda 22.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatavaid arveid tasaarvestuse teel hageja poolt laenulepingu alusel laenatud summa ulatuses. Hageja poolt 02.01.2004 töövõtulepingu ülesütlemine ei puutu asjasse, kuna laen väljastati töövõtulepingu alusel saadud töö ja materjalide vastu. Kõik see on hagiavalduses lahti kirjutatud, mistõttu ei olegi hageja poolt käendaja vastu esitatud hagi õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamisel rikastub hageja alusetult, kuna laenatud raha sai hageja tema enda objektile paigaldatud töö ja materjalide näol tagasi. Maakohus on kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, ega järginud Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2015 määruses toodud selgitusi. Maakohtul tulnuks kas kaja rahuldada või jätta
Vastus määruskaebusele
Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väitel ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna hagi ei ole oma sisus õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väide ei ole põhjendatud. 5
lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kotsja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtajaks vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sama paragrahvi lõike 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavadluses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Toodud sätetest järeldub, et tagaseljaotsuse tegemisel kohus ei tuvasta hagis nõude alusena esitatud asjaolude olemasolu või puudumist, vaid kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust ehk veenvust hagis esitatud asjaolude põhjal. See tähendab, et hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega piisab, kui nõude rahuldamine hagis esitatud asjaoludel on õiguslikult põhimõtteliselt võimalik, eeldades, et need asjaolud on tõesed. Maakohus on analüüsinud hagi õiguslikku põhjendatust ja leidnud, et hagi on esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Hagis on esitatud ringkonnakohtu hinnangul kõik õiguslikud asjaolud, mille tõendatuse korral on võimalik nõue rahuldada. Hageja on tasunud tarnijatele ja alltöövõtjatele kaupade ja teenuste eest, mille pidi saama Rekrum Eesti OÜ-lt. Töövõtulepingu poolte kokkuleppel oleks lepingupooled võinud selle võrra vähendada töövõtulepingu hinda. Pooled on leppinud kokku teisiti, st hageja poolt tarnijatele ja alltöövõtjatele tehtud maksed on vormistatud laenu andmisena. Nimetatu on võimalik VÕS § 396 lg 2 alusel. Hageja on hagiavalduses esitanud muu hulgas asjaolud, et hageja ütles töövõtulepingu üles kostja lepingurikkumise tõttu ja ülesütlemise tõttu oli laenulepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks TsÜS § 104 lg 1 alusel. Selline järeldus on esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik. Määruskaebuse esitaja esitab kaebuses üksnes sisulisi vastuväiteid hagile, tõlgendades lepingut omapoolselt. Määruskaebuse esitaja väited käsitlevad mitte hagi õiguslikku, vaid hagi sisulist põhjendatust, mida saab hinnata ja mille üle saab otsustada hagi sisulisel läbivaatamisel. Seega jättis maakohus õigesti kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust
lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.