Obsah (4)

§ 101§ 100§ 108§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-3

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, kuid ei olnud nõus maksma elatist tagasiulatuvalt. Kostja vastuse kohaselt on tema igakuine sissetulek ca 730 eurot. Kostjale kuulub küll sõiduauto Audi, kuid peale lahkuminekut jäi auto K.A. i kasutusse. K.M. on nii hagejate seadusliku esindajaga kooselu ajal, kui ka pärast seda toetanud hagejaid rahaliselt. Hageja II käib koolis Otepääl. Igakuiselt on kostja toetanud teda vähemalt 160 euroga (s.o. 2500 krooniga), mille arvelt on kantud lapse ülalpidamisega seonduvad kulusid, sh ühiselamus elamise ja toiduga seonduvad kulud. Summa on antud hagejale II üle sularahas. Lisaks on kostja tasunud hageja II koolitoidu raha. Kuni detsembrini 2010 toetas kostja hagejat I regulaarselt igakuiselt rahaliselt. 2011 juunis ja juulis on ta maksnud elatist üle 200 euro kummalegi lapsele. Kõik summad on üle antud sularahas, sest puudus vajadus teha ülekandeid, kõik pidasid sularahas toetamist normaalseks ja otstarbekaks. Alates 2011. a. augustist on kostja tasunud hagejate seadusliku esindaja K.A. i arveldusarvele laste ülalpidamiseks 139 eurot kuus lapse kohta ning kostja kavatseb selle summa maksmist edaspidiste vaidluste vältimiseks jätkata. Kostja jaoks on küsitavad igakuiste toidukulude 120,31 eurot suurus, sest viis päeva nädalas sööb hageja II M.-A. K koolis ning nädalast kaks päeva on ta kodus ja sööb kodus (välja arvatud koolivaheaeg). Kui lähtuda sellest arvestusest, on kolmeliikmelise pere toidurahaks kokku 360,93 eurot kuus, mis on ilmselgelt ülepaisutatud. Hagejad ja nende seaduslik esindaja elavad kostja ema puuküttega korteris, kulu üüri või laenu tagasimakse näol ei ole. Kostja on toonud igal aastal korteri kütmiseks vajalikud puud. Samuti on kostja tasunud ja tasub ka käesoleval hetkel renti kuuri eest, kus hoitakse küttepuid. Ainsateks eluasemega seonduvateks kuludeks saavad olla elekter ning kommunaalmaksud. Kostja on täitnud ülalpidamise kohustust ka eelnenud aasta jooksul. Kohus peaks tagasiulatuva elatisenõude põhjendatuse hindamisel kõigepealt tuvastama selle, kas ülalpidamiseks kohustatud isik on jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse õigustatud isikute suhtes ning seejärel tuvastama, kas õigustatud isikul on selle tõttu tekkinud kahju. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejatele oleks 3 kahju tekkinud ning juhul kui hagejad leiavad, et kahju on tekitatud, on vajalik selle põhjendamine ja tõendamine. 2011 veebruaris ja märtsis on kostja sularahas arveldusarvelt välja võtnud kokku 290 eurot. Hageja II ülalpidamiseks on kostja andnud veebruaris 2011 vähemalt 139 eurot, märtsis 2011 vähemalt 160 eurot. Juunis 2011 on arvelt välja võetud kokku 760 eurot ning antud summast on toetatud kumbagi hagejat vähemalt 200 euroga. Osa juunis 2011 pangakontolt väljavõetud rahast on makstud juuli 2011 ülalpidamiseks ning juulis on toetatud lapsi ka varasemalt pangakontolt väljavõetud rahaliste vahendite arvelt. Lastele sularahas elatise maksmist tõendab ka K.A. i enda käitumine. Hageja II käib koolis Otepääl ja on enamuse ajast kodust eemal, seega ei oleks tema kooliskäimine ilma kostjapoolse toetuseta olnud võimalik. Kuna varem kohtusse ei pöördutud, näitab selline käitumine, et probleeme ülalpidamisega ei ole olnud. Viidatud Riigikohtu seisukoht ei ole kehtiva perekonnaseaduse puhul asjakohane. Praegu kehtiv perekonnaseadus võimaldab lugeda elatise maksmise kohustuse täidetuks ka juhul, kui elatis on makstud otse lastele. Kehtiva

§ 100

sätestab ülalpidamise andmise viisi, kuid ei sätesta otsesõnu, et elatis tuleb maksta üksnes lapsevanemale. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et elatist tulnuks maksta hagejate seaduslikule esindajale, siis ei pea Riigikohtu praktika järgi lapsevanema poolt hilisemalt antud heakskiit kui tahteavaldus olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu. K.A. ei ole varasemalt pöördunud elatise nõudega kostja poole ja sellest järeldub, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. märtsi 2012 otsusega hagi täielikult rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja kohustatud hagejaid üleval pidama. K.A. ja hagejatele määratud esindaja on kinnitanud, et alates 2011 augustist tasus kostja elatise K.A. i arveldusarvele ning kostja on selgitanud, et jätkab elatise maksmist miinimummääras kummalegi lapsele. Kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest summas 139,01 eurot kuus, alates
3. jaanuarist 2012 summas 145 eurot kummalegi lapsele kuus, siis on kostja täitnud

§ 100

lg 2 sätestatud ülalpidamise kohustuse ning hagi selles osas tuleb jätta rahuldamata.

§ 108

kohaselt saab tagasiulatuvalt elatise välja mõista siis, kui ülalpidamiskohustust ei ole täidetud ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise nõuet seoses ülalpidamiskohustuse rikkumisega kohtule esitatud ei ole. Kohus on ära kuulanud hagejad (lapsed) isiklikult. Lapsed selgitasid kohtule, et kostja on neile tõepoolest raha andnud ning saadud raha kasutasid nad riiete ostmiseks ning muudeks kulutusteks, ema käest küsisid nad raha alles siis, kui isalt saadud raha oli otsa saanud. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodil 1.august 2010 –

1. juuli 2011 ning selgituse pangakonto väljavõtte juurde. Panga väljavõttest nähtuvalt on kostja
2. aastal välja võtnud sularahas augustis 5000 kr, september 10 000 kr, oktoobris 5000 kr, novembris 4700 kr, detsembris kokku 5000 kr; 2011 aastal jaanuaris 200 eurot, veebruaris 110 eurot, märtsis 180 eurot, aprillis 200 eurot, mais 180 eurot, juunis 760 eurot. Kostja on lastele sularahas elatise maksmist tõendanud muuhulgas ka sularaha väljavõtmistega kontolt. Lisaks sularaha väljavõtmistele nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on tasunud ülekannetega:
3. septembril 2010 M.-A. K X klassi koolilõuna ja õhtusöögi eest 702 kr;
4. oktoobril 2010 M.-A. K X klassi koolilõuna ja õhtusöögi eest 504 kr ning K.-L. K muusikakooli tasu 300 kr;
5. novembril 2010 M.-A. K X klassi koolilõuna ja õhtusöögi eest 540 kr;
6. jaanuaril 2011 K.-L. K arvele ülalpidamiseks 49,50 EUR;
7. veebruaril 2011 K.-L. K 4 muusikakooli tasu 76,69 EUR perioodist oktoober 2010 – jaanuar 2011;
8. aprillil 2011 K.-L. K muusikakooli eest 38,35 EUR perioodist veebruar ja märts 2011;
9. juunil 2011 K.-L. K muusikakooli tasu 38,35 EUR perioodist aprill ja mai
10. Kostja väite kohaselt elab K.A. koos hagejatega kostja emale kuuluvas korteris ja seega pole neil kulutusi üürile ega ka laenu tagasimakseid, korter on puuküttega ning kütmiseks vajalikud puud on samuti võimaldatud kostja poolt tasuta. Küttepuude hoidmiseks rendib kostja kuuri ning igakuine rendimakse 3.11 EUR tasub kostja. Kostjale kuuluv sõiduauto Audi on samuti K.A. i kasutuses. K.A. on esitatule vastu väitnud, et puud pärinevad kostja oma metsast, kostja pole samuti nendele raha kulutanud ning on õiglane kui ka lapsed sellest osa saavad, sõiduautot ei jõua K.A. oma palgaga üleval pidada. Kohus ei nõustu K.A. i väitega selles, et juhul kui küttepuud on saadud oma metsast, ei kaasne sellega mingeid kulutusi. Küttepuudel on alati rahaline väärtus, millele lisandub töökulu ning transpordikulu. Vara käsutada ning sellelt tulu saada on omaniku õigus. Seega isegi juhul, kui küttepuud pärinevad kostja metsast, on nendel rahaline väärtus. K.A. i väide, et autot on kallis üleval pidada ei kõrvalda kostja väidet, et sõiduauto on K.A. i kasutuses. K.A. on hagi esitades näidanud sõiduautot kostja varana. Seega on kostja panustanud hagejate ülapidamisse nii rahaliselt kui ka muul viisil majanduslikult neid toetanud. Kostja poolt osutatud ülalpidamiskohustuse täitmine on olnud antud juhul piisav ja regulaarne st igakuine ning ta on ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja poolt võimaldatud ülalpidamine ei ole olnud piisav. Kostja on endisel perel võimaldanud elada ema korteris, muretsenud küttepuud korteri kütmiseks, tasunud küttepuude hoiuks renditud kuuri rendimaksed ning võimaldanud kasutada sõiduautot. Hagejate seaduslik esindaja on esialgselt väitnud, et kostja ei ole mingilgi moel laste ülalpidamises osalenud, edaspidi väitnud, et kostja on tasunud mõningad arved seonduvalt laste ühiselamu ja koolitoiduga ning muusikakooliga, mis tuleb tasumata elatisest maha arvestada ning seejärel väitnud, et kui ongi kostja maksnud elatist lastele sularahas, on see toimunud ilma hagejate seadusliku esindaja nõusolekuta ja ilma hilisema heakskiiduta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegelikult on hagejate seaduslik esindaja olnud teadlik kostja poolt lastele antud rahalisest ja muust toetusest, kuid eitab toimunut. Kohtupraktika kohaselt rahuldatakse elatishagi üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Kohus ei ole esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja oleks ülalpidamiskohustust varasemalt so enne hagi esitamist või ka pärast hagi esitamist rikkunud. Kohtul ei tekkinud menetluse käigus veendumust, et kostja suure tõenäosusega edaspidi elatist ei maksaks või teeks seda ebapiisavalt. Alates hagi esitamisest on kostja asunud tasuma elatist K.A. i arvele. Kostja omab piisavalt sissetulekut laste ülalpidamiseks. Olukorras, kus koos elanud isikud kolivad lahku, on suur tõenäosus, et kõiki erimeelsusi ei suudeta ära lahendada ning kõiges kirjalikult kokku leppida, suulisi kokkuleppeid võib pool hiljem asuda eitama. Hagejate seletuste kohaselt kostjalt saadud raha eest ostsid nad riideid. Uute riiete kandmine laste poolt ei saa üldjuhul emale märkamatuks jääda. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja poolt elatise maksmist lastele sularahas on K.A. vaikides kõrvalt jälginud ning selle (vaikides) heaks kiitnud ja lasknud sellisel viisil elatise maksmisel toimuda. Seega on kostja poolt laste ülalpidamiskohustus täidetud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osaliselt s.o osas, millega jäeti hagejate hagi miinimumsummas rahuldamata ning osas, millega jäeti tagasiulatuvalt elatise nõue ühe aasta eest hagejale I rahuldamata 1533,91 eurot ja hagejale II 1566,53 eurot. Nimetatud osas paluvad hagejal ringkonnakohtul teha uus otsus, millega hagejate nõue märgitud ulatuses rahuldada. 5 Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) hakkas vastustaja elatist maksma alles pärast hagi esitamist. Selline käitumine ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks; 2) nähtub laste ütlustest, et isa ei ole neile ülalpidamist andnud miinimummääras, vaid vähem. Sularaha kontolt välja võtmisest ei saa järeldada, et need summad maksti lastele elatiseks. Samuti on mõlemad lapsed kinnitanud, et ema pole raha andmisest teadlik, mistõttu ei saa Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-3-07 tulenevalt lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks; 3) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. Laste vanaemale kuuluvas korteris elamist ei saa käsitleda isapoolse ülalpidamisena, kuna korter ei kuulu isale. Samuti tuleb elatist maksta sularahas, mistõttu ei ole küttepuid võimalik käsitleda elatisena. Ka ei ole küttepuude rahaline väärtus piisav, et tagada ülalpidamist miinimummääras. Lahkuminekul K.A. ile jäetud autot pole võimalik käsitleda elatisena, kuna tegemist on suhte purunemisele tüüpiliselt järgneva vara jagamisega; 4) ei käitunud K.A. tagasiulatuva elatise nõuet vähendades vastuoluliselt. K.A. sai alles menetluse käigus teada, et vastustaja on lastele raha andnud, millest tulenevalt vähendas tagasiulatuva elatise nõuet; 5) peab elatise nõude puhul tõendama elatise maksmist, mitte elatise mittesaamist (negatiivne asjaolu); 6) on maakohus otsuses ekslikult märkinud, et lapsed küsisid emalt raha alles siis, kui isalt antud raha otsa sai.
12. veebruari 2012 istungi protokollis väitsid aga mõlemad lapsed, et küsisid emalt raha siis, kui seda vaja oli, mitte siis, kui isa antud raha otsa sai.
13. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et elatise maksmise kohustust ei ole rikutud. Vastustaja andis lastele ülalpidamist nii enne hagi esitamist kui ka kohtumenetluse ajal; 2) on arusaamatu apellandi väide, et elatist tuleb ilmtingimata maksta sularahas. Elatise võib üle kanda ka õigustatud isiku arveldusarvele, samuti on vastustaja muretsenud küttepuud ja võimaldanud auto kasutamist. Samuti on lapsed vastustaja poolt antud raha kulutanud riiete ja muude enda ülalpidamisega seonduvate kulude katmiseks; 3) pidi apellantide seaduslik esindaja olema teadlik sellest, et isa lapsi toetab. Seda on ka lapsed kohtuistungil selgitanud. Alaealiste lastel pole võimalik ainult oma taskurahast osta uusi riideid. Samuti võimaldab praegu kehtiv

-i redaktsioon elatise maksmise kohustuse täidetuks lugeda elatise maksmisel otse lastele.

1. Vastavalt ringkonnakohtu nõudele täpsustasid hagejad
2. septembril 2012 apellatsioonkaebust ja avaldasid, et nõuavad apellatsioonkaebuses lisaks tagasiulatuvale ülalpidamisele veel elatist ainult

§ 97p 1 aluse, st laste täisealiseks saamiseni.

Apellandid kinnitasid, et kohtunõudele vastamise ajahetkeks on kostja ajavahemikul august 2011 – august 2012 elatise maksmise kohustust korrektselt täitnud. Isa poolt lastele antud sularaha ei ole apellant M.K. kunagi käsitletud elatisena, raha anti taskurahaks, mille apellant raiskas ära ning isa ei öelnud, milleks ta raha annab. K.K. ei mäleta, millele ta

1. jaanuaril 2011 isa poolt tema arvele kantud raha 49.50 eurot kulutas. Ta raiskas selle ära. Küttepuid tõi kostja ühel korral ca 4 ruumi väärtusega 25 eurot ruumi eest, kokku 100 euro väärtuses.
2. Vastustaja vastuse kohaselt ringkonnakohtu nõudele on ta igal aastal andnud küttepuid ca 15 ruumi, mis on lõigatud vastustaja oma metsast, mistõttu puuduvad nende omandamise kohta tõendid. Vastustaja hindab ühe aasta küttepuude väärtuseks ca 450 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o. osas, millega maakohus jättis hageja I nõude elatise saamiseks seaduse järgses miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ning hagejate I ja II nõude elatise saamiseks ühekordses summas perioodil kuni üks aasta enne hagi esitamist, rahuldamata. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja I kasuks ühekordse summana elatise katteks perioodil üks aasta enne hagi esitamist 1306.59 eurot ja alates
4. septembrist 2012 kuni hageja I täisealiseks saamiseni elatise seaduse järgses miinimummääras. Hageja II kasuks mõistab ringkonnakohus uue otsusega kostjalt välja ühekordse summana elatise katteks perioodil üks aasta enne hagi esitamist 941.34 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
5. Hagi on esitatud
6. augustil 2011 ja kumbki hageja taotleb elatusraha alates hagi esitamisest seaduse järgses miinimumsummas, mis oli hagi esitamise ajal
7. 01 eurot kuus ja alates
8. jaanuarist 2012 145 eurot kuus. Hagejad soovivad elatusraha tagasiulatuvalt alates üks aasta enne hagi esitamist, so
9. augustist 2010, mis osas hagejate lõplik nõue maakohtus oli hagejale I 1533.91 eurot ja hagejale II 1566.53 eurot. Sellises ulatuses palutakse nõue rahuldada ka apellatsioonkaebuses. Hagejad elavad koos oma ema K.A. iga. Hageja I on sündinud
10. jaanuaril 1996 ja hageja II on sündinud
11. märtsil 1994 ning saanud täisealiseks
12. märtsil 2012, s.o. enne kohtuotsuse tegemist maakohtus. Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et kostja poolt laste ülapidamiskohustuse rikkumine ei leidnud tuvastamist.
13. Asjas kuuluvad kohaldamisele alates
14. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse sätted.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, kelleks hageja kostjale on.

§ 100kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on pärast augustit 2010 lastele ülalpidamist hagejatele andnud, kuid hagejate väitel on ta teinud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest
2. augustil 2011 maksetega hagejate ema K.A. i arvele ja alates hageja II täisealiseks saamisest hageja II pangaarvele. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selles, kas ja millises ulatuses on kostja lastele ülalpidamist andnud aasta jooksul enne hagi esitamist, s.o perioodil
3. august 2010 kuni
4. august
5. Ühe aasta elatis ühele lapsele seadusega ettenähtud minimaalmääras vaidlusalusel perioodil oli 12x 139.01 eurot = 1668,12 eurot. Hagejad on nõustunud nimetatud summat arvestades kostja panust vähendama hageja I osas 134,21 euro võrra ja hageja II osas 111,59 euro võrra. Hagejad ei pea elatise maksmiseks kostja poolt otse lastele tasutud rahasummasid sularahas, samuti hageja I arvele jaanuaris 2011 tasutud 49.50 eurot, kuna alaealiste hagejate ema ei olnud selliseid makseid heaks kiitnud. K.A. on hagejate esindajana maakohtus avaldanud, et „ta teab, et lapsele on kostja mingeid summasid andud, kostjaga lahku minnes ei olnud kokkulepet elatise osas, lapsed ütlesid, et nad saavad isalt raha“ ( I kd lk 68).
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidluse korral alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise üle peab kohustuse täitmist tõendama seda kohustust täitma kohustatud isik, antud juhul kostja. Ringkonnakohus leiab, et kostja on elatise maksmise kohustuse täitmist vaidlusalusel perioodil tõendanud osaliselt. 7 Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on alates augustist 2010 igakuuliselt andnud mõlemale tütrele sularaha ja tasunud nende kulusid vähemalt elatise miinimumsumma ulatuses. Dokumenteeritud kulutusi arvestades (v.a 49.50 eurot hageja I pangakontole) on hagejad haginõuet menetluses vähendanud. Maakohus on hagejad ära kuulanud. Hageja I on kohtule ise avaldanud, et pere majanduslik olukord halvenes isa lahkumisega. Ema ei teadnud, et isa annab lapsele raha ja ei tundnud ka huvi, kust laps on raha saanud. Kuni
7. aasta novembrini sai ta isalt 500 krooni (31,95 eurot) kuus, hiljem hakkasid summad vähenema. Ema küsimusele, kust hageja I riided sai, vastas, et ostis, võib-olla ema aimas, kust ta raha saab, kuid ei küsinud. Isalt tahtis raha selleks, et endale riideid osta (I kd lk 141). Hageja II on maakohtule avaldanud, et ta käib kodust kaugemal koolis, Otepää Gümnaasiumis. On isalt saanud ca 1000 krooni (63,91 eurot) kuus, suvel vähem, võis sellega arvestada. Toidu eest maksis algul isa, kui puudu tuli, küsis emalt juurde. Ema ei teadnud, et isa maksis raha ja ei ole huvi tundnud, kust raha pärineb. Isa antud raha kasutas oma äranägemise järgi, on ostnud riideid. Viis päeva nädalast on kodust ära. Kui rahast puudu tuli, küsis ema käest, täpset arvet oma kulude kohta ei pidanud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus on põhjendatult hinnanud kõiki poolte väiteid kostja poolt sularaha maksmise, küttepuude, korteri ja auto kasutada andmise kohta hagejatele ning nende emale ja hinnanud tõendina kostja pangakontode väljavõtteid, on maakohus seejuures jõudnud väärale järeldusele, et kostja on andnud hagejatele vaidlusalusel perioodil ülalpidamist piisavalt ja regulaarselt. Maakohtu otsus ei ole selle järelduse osas piisavalt põhjendatud, millega on maakohus rikkunud TsMS §-s 436 lg-s 1 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust. Maakohus on vääralt hinnanud ka tõendeid. Kostja pangakonto väljavõte võib tõendada küll kostja majanduslikku olukorda, kuid ei tõenda kostja väiteid sularahas hagejatele makstud elatise suuruse kohta. Hagejate seletustest nähtub, et kostja poolt väidetud ulatuses ei ole nad kostja käest sularaha saanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii hagejate kui nende esindaja omaksvõttu ja panga kaudu tasutud arveid ei ole tõendatud kostja väide, et ta on andnud vaidlusalusel perioodil elatist vähemalt seadusega sätestatud minimaalmääras. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista ühe aasta eest enne hagi esitamist

§ 108

alusel elatis selles ulatuses, milles kostja ei ole suutnud oma kohustuse täitmist tõendada. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-09 ja nr 3-2-1-172-11). 15. Kostja väidab, et on elatusraha maksmise kohustust täitnud ka küttepuudes igal aastal ca 450 euro ulatuses oma metsast. Samas ei ole kostja oma väidet puude koguse osas tõendanud. Hagejad on omaks võtnud, et kostja on toonud küttepuid ühel korral ca 100 euro väärtuses. Antud juhul oli hagejatel puid vaja eluruumi kütteks ja hagejad on puud kostjalt vastu võtnud, mistõttu leiab ringkonnakohus, et kostjal on kohustatud isikuna

§ 100lg 1 alusel õigus nõuda, et see loetaks ülalpidamise andmiseks muul viisil.

Seega on kostja täitnud elatusraha tasumise kohustust aasta jooksul enne hagi esitamist küttepuudega kummagi hageja ees 50 euro ulatuses. Asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto on olnud hagejate ema kasutuses, ei ole käsitletav hagejatele ülalpidamise andmisena muul viisil, kuna asja materjalidest ei selgu, kas ja kuidas on sõiduautot kasutatud laste heaolu tagamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellantide seisukohaga, et hagejate vanaemale kuuluvas korteris elamist ei saa käsitleda neile makstava elatisena kostja poolt.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-172-11 kehtivat perekonnaseadust kohaldades leidnud, et üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale. Samas ei saa välistada, et teatud asjaoludel saab lugeda elatise tasumise kohustuse täidetuks ka otse alaealisele lapsele ka siis, kui selleks on puudunud lapse teise vanema nõusolek. Asjas ei ole vaidlust, et hageja II, kes oli
2. aasta augustis 16 aastat vana ja sai täisealiseks
3. märtsil 2012, õppis vaidlusalusel perioodil õppetöö ajal viis päeva nädalas Otepää Gümnaasiumis ja viibis ema elukohast eemal. Arvestades hageja II vanust ja elukorraldust tuleb elatise tasumise kohustus lugeda kostja poolt täidetuks sularahas tasumisega 8 hagejale II viimase poolt väidetud ulatuses, s.o 63.91 eurot kuus perioodil september 2010 kuni mai 2011 üheksa kuu jooksul summas 575.19 eurot. Hageja II väited selles, et sularahamakseid ei saa lugeda elatiseks, ei ole põhjendatud, sest hageja on ise maakohtule avaldanud, et ta arvestas nimetatud summaga ja küsis emalt raha alles siis, kui isalt saadud raha oli otsas, seega oli tegemist elatusrahaga. Hageja II poolt ühekordselt nõutavat elatist tuleb vähendada kokku 625,19 eurot (sh küttepuud 50 eurot) ja kostjalt tuleb perioodi august 2010 – august 2011 eest välja mõista hageja II kasuks ühekordse summana 941.34 eurot.
4. Hageja I osas saab vastavalt tema ütlustele kohtus arvestada elatusrahana temale sularahas tasutud 500 krooni kuus perioodil august- november 2010, so kokku 2000 krooni (127,82 eurot). Hageja I on avaldanud, et ostis selle raha eest riideid. Hagiavalduse kohaselt peab hageja I seaduslik esindaja hageja I põhjendatud kulutuseks ka kulutusi riietele 35 euro ulatuses kuus, mis on vastavuses kostja poolt hagejale tehtud sularahamakse suurusega. Seega saab ka hageja I poolt kostjalt saadud raha eest tehtud kulutusi riietele lugeda mõistlikeks ja lugeda need tehtuks kostjalt saadud elatise arvelt. Hageja I seaduslik esindaja ei ole kohtule avaldanud, et hageja I poolt endale ostetud riided olid mittevajalikud. Elatiseks tuleb lugeda ka kostja poolt hageja I arvele
5. jaanuaril 2011 tasutud 49.50 eurot, kuna nimetatud raha kasutamise osas on hageja I andnud ebaselge selgituse. Seega tuleb hageja I poolt kostjalt ühekordselt nõutavat rahasummat vähendada kokku 227.32 euro ulatuses ja kostjalt tuleb perioodi august 2010 kuni august 2011 eest välja mõista hageja I kasuks ühekordse summana 1306.59 eurot.
6. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
7. novembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu
9. mai
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja täitis hagi esitamiseni laste ülalpidamiskohustust ebapiisavalt ja kostja vastupidised väited ei ole tõendamist leidnud, siis on kostja laste ülalpidamiskohustust rikkunud ning on põhjendatud hageja I hagi rahuldamine ka kuni tema täisealiseks saamiseni, arvestades seejuures ka pärast hagi esitamist kostja poolt makstud elatist. Apellandid on ringkonnakohtule kinnitanud, et pärast hagi esitamist alates augustist 2011 on kostja elatisraha seadusega ettenähtud minimaalmääras tasunud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagi rahuldades sellega arvestada ja välja mõista kostjalt igakuine elatis seaduse järgses miinimumsummas alates
11. septembrist 2012, mis on käesoleval ajal 145 eurot kuus. Hageja II on saanud täisealiseks
12. märtsil 2012 ja tema osas on kostja ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni täitnud, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas.
13. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldab, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus. Maakohus on otsustanud jätta menetluskulud poolte kanda. Nimetatud menetluskulude jaotus on põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 3 ja § 171 lg-ga 1 ka ringkonnakohtus, kuna kohus rahuldab apellatsioonkaebused osaliselt. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. 9 Viivi Tomson Kai Kullerkupp 10 Kersti Kerstna-Vaks