Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Eesti Haigekassa esitas 04.12.2015 Tartu Maakohtule hagi M. H. vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 01.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9832 kostja süüdi mõistetud, kuna ta põhjustas kindlustatud isikule Helle Saarele tervisekahjustusi. M. H. 20.10.2014 teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuse raviks AS Lõuna-Eesti Haigla poole. Haigekassa on tasunud Lõuna-Eesti Haigla AS-i poolt kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest esitatud arve seeria PO nr 4757257 alusel 110,94 eurot. Haigekassa on võtnud kannatanult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 110,94 eurot. Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja esitas kostjale ettepaneku ravikulude kohtuväliseks tasumiseks, kuid kostja nõuet kohtuväliselt tasunud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt Eesti Haigekassa kasuks välja 110,94 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte antud isiklikult 10.12.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ravikindlustuse seaduse §-de 5 lg 2 p 1, 25 lg 1 ja lg 2 p 1, 26 lg 1, 29 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel.
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt
Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad hagejal menetluskulud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.