1-12-2511/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. november 2012 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2511 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Vladimir Karpov süüdistuses KarS § 217 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vladimir Karpovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav Vladimir Karpov isikukood: 38112242233; Elukoht: XXXX Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 kohtuotsus muutmata ning esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 115,20 eurot (ükssada viisteist eurot kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19,20 (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt apellatsioonimenetluses Vladimir Karpovile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Vladimir Karpovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud riigi õigusabi eest 115,20 eurot riigituludesse. Vladimir Karpovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Vladimir Karpov 1-12-2511, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
5. novembril
6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
7. novembrist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. novembrist
10. Asjaolud ja menetluse käik
11. Vladimir Karpovile esitati süüdistus KarS § 217 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et peale seda, kui 11.11.2009 lõppes tema töösuhe OÜ-ga Kosmeja, mistõttu tal puudus sellest alates õigus siseneda OÜ Kosmeja internetilehele www.kosmeja.ee muudatuste tegemiseks, ajavahemikul 13.11.2009 kuni 07.12.2009 korduvalt sisenes ilma OÜ Kosmeja juhi M.O. loata ebaseaduslikult arvutisüsteemi koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel OÜ Kosmeja internetileheküljele www.kosmeja.ee. V. Karpov kasutas OÜ Kosmeja saidile ebaseaduslikuks sisenemiseks enda poolt varem paigaldatud skripti, mis võimaldas vahetada administraatori parooli saidile sisenemiseks. Saidile sisenemiste järel, moonutas seal olevaid andmeid ja informatsiooni, muutes ära kohanimed ja reiside maksumused, seejärel kõrvaldas saidilt info osade reiside kohta, samuti paigutas saidile lindude ja loomade pildid. Oma tegudega tekitas V. Karpov OÜ-le Kosmeja varalise kahju kokku 6857, 65 eurot ( 107298,83 krooni ). V. Karpov pani toime KarS § 217 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
12. Viru Maakohtu 22.06.2012 otsusega mõisteti V. Karpov süüdi KarS § 217 lg 1 järgi, mõistes karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses, s.o 1873 eurot. Tsiviilhagi summas 6857,65 jäeti läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Esimese astme kohtu otsuse sisu
13. Maakohus, viidates kohtuistungil tuvastatud asjaoludele, tegi kindlaks, et V. Karpovi ja OÜ Kosmeja vahel oli töösuhe alates 2009 aasta juulist kuni 11.11.
14. Töösuhe oli sõlmitud suuliselt, mingeid tingimusi, kohustusi ja vastutust kokku ei lepitud. Suulise töölepingu olemasolu kinnitab V. Karpovi poolt töö tegemine, s.t OÜ Kosmeja saidi hooldamine ja OÜ Kosmeja poolt töötasu maksmine, mis küll ei kajastunud firma raamatupidamises, samuti ei makstud sellelt makse. Kohus luges töösuhte toimivaks kuni 11.11.2009, mil see suuliselt üles öeldi. Maakohus luges tõendatuks konfliktsed suhted V. Karpovi ja M.O. vahel, mis tekkisid töötasu küsimustes novembris 2009, mida tõendab V. Karpovi poolt M.O. saadetud e-kiri, kus ta lubab saidi sulgeda ning sellele järgnevad kirjad 17.-
15. novembrist, kus ta tagastab saidi paroolid. 2 Tõendatud on ka OÜ Kosmeja saidi tegevuse häired
16. aasta novembrist kuni
17. detsembrini - selle kohta annavad tunnistust sinna riputatud pildid ja tõele mittevastav informatsioon, mida kinnitab nii M.O. kui tunnistaja S.K. . Tunnistaja S.K. sõnade kohaselt sai saidi informatsiooni muuta vaid selle endine kasutaja, kelleks oli V. Karpov ning kes seda lubas teha tulenevalt konfliktsetest suhetest. Saidile oli paigaldatud skript, mis lubas teada saada uued paroolid ja teha saidil muudatusi. V. Karpov on kohtueelsel uurimisel võtnud omaks, et tema paigaldas nii skripti kui riputas pildid ning moonutas andmed. Kohtus ta antud ütlustest loobus, seega ei saa tema ütlusi tõendina kasutada, kuna need ei ole usaldusväärsed. Kohus asus seisukohale, et V. Karpovi süü on tõendatud kannatanu M.O. ütlustega, mille kohaselt algasid probleemid saidiga siis, kui konflikt V. Karpoviga tekkis ning lõppesid siis, kui ta pöördus politseisse ning kui skript Vebmarketi poolt eemaldati. Varem selliseid probleeme ei olnud. Kohus arvestas tõendina ka V. Karpovi 11.11.2009 e-kirja ning jälitusprotokolli, mille kohaselt IP aadress, mille kaudu siseneti OÜ Kosmeja saidile, kuulus V. Karpovile. Kohus luges tõendatuks, et V. Karpov, peale seda kui temaga oli 11.11.2009 töösuhe lõppenud, sisenes korduvalt tema poolt paigaldatud skripti kasutades OÜ Kosmeja saidile ning moonutas seal olevaid andmeid. Tema poolt paigaldatud skript andis talle võimaluse saada teada uued paroolid, mis olid sinna paigaldatud Vebmarketi poolt. Kohus ei lugenud tõendatuks OÜ Cyber Systemi poolt avastatud 3 viirusprogrammi paigaldamist V. Karpovi poolt. Nende paigaldamise aeg ja paigaldamise viis ei ole tuvastatud, seega seda tegevust V. Karpovile inkrimineerida ei saa ning nende programmide paigaldamist ei ole süüdistuses V. Karpovile ka esitatud. Kohus luges ülaltoodule osundades tõendatuks, et V. Karpov sisenes OÜ Kosmeja arvutisüsteemi peale seda kui temaga oli töösuhe lõppenud ning ta oli paroolid üle andnud. Tema poolt paigaldatud skripti kasutamise tõttu oli tal juurdepääs ka uute paroolide kehtimise juures, ta sai neid muuta, see tähendab, ta kõrvaldas saidi kaitsevahendi või sai seda vältida. Kohus märkis, et KarS § 217 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eelduseks on olulise kahju tekitamine. Kohus ei leidnud, et tekitatud oleks oluline kahju. Tsiviilhagis on esitatud olulise kahjuna saidi loomine 2007-2008 aastatel, kulutused selleks ning saamata jäänud kasum
18. aasta detsembri eest. Kohus osundas tunnistaja S.K. i ning M.O. ütlustele, mille kohaselt taastati sait koopia alusel ning alates 2010 aasta jaanuarist, peale skripti eemaldamist, töötas sait normaalselt. Seega moodustab otsese kahju vaid saidi taastamine, mis M.O. sõnade kohaselt oli 6 000 krooni, kuid ühtki dokumenti selle kohta ei esitatud. Tegemist ei ole olulise kahjuga. Oluliseks kahjuks ei saa lugeda ka saamata jäänud tulu, mis on 41 640 krooni, sest see ei ole otsene kahju. Maakohus leidis, et V. Karpovi poolt toime pandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 217 lg 1 järgi. 3.1 Maakohus märkis, et KarS § 217 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. V. Karpov on varem karistamata, raskeid tagajärgi ei tekitatud, seega tuleb teda karistada rahalise karistusega. Kuriteo toimepanemisest on möödunud ligi 3 aastat, mille jooksul ta õigusvastaseid tegusid toime ei pannud. Vastust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esinenud. 3 Vastavalt Ida Maksu- ja Tollikeskuse Jõhvi maksu ja tollibüroo teatisele oli V. Karpovi
19. aasta keskmine päevasissetulek peale mahaarvamisi 293 krooni, mis on 18,73 eurot. Maakohus määras rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1 873 eurot.
20. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 11.10.2012 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.11.
21. 4.1 Nimetatud kuupäevaks apellatsioonimenetluse pooled ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu
22. V. Karpovi kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu 22.06.2012 kohtuotsus ja teha uus otsus, millega mõista V. Karpov õigeks KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kaitsja märgib, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna teod, milles süüdistatavat süüdistatakse, ei ole osaliselt aset leidnud, samuti pole süüdistatav tegusid toime pannud. 5.1 Kaitsja leiab, et süüdistatava ja kannatanu vahel puudus töösuhe. V. Karpov ei eitanud kokkulepet kannatanu esindaja M.O.ga Kosmeja kodulehe hooldamiseks ja tasu saamist selle eest, kuid kokkuleppe lugemine töölepinguks ei ole põhjendatud. Süüdistatav ei saanud Kosmejalt töötasu - selle väljamakseid firma raamatupidamises ei kajastu, samuti ei ole makstud makse. Kaitsja peab töösuhte olemasolu väljaselgitamist oluliseks seetõttu, et M.O. väite kohaselt lõpetas ta 11.11.2009 töölepingu suuliselt ja pärast seda ei olnud V. Karpovil õigust ettevõtte kodulehte külastada. See asjaolu on ka süüdistuse sisuks. Seega, kui töösuhe puudus, ei olnud võimalik seda ka lõpetada. Väidetava töösuhte lõpetamine M.O. poolt 11.11.2009 ei ole tõendatud. V. Karpov eitab igasugust töösuhte lõpetamist 11.11.2009 ja ka hiljem. M.O. 07.12.2009 antud kohtueelsetes ütlustes, mis kaitsja taotlusel istungil avaldati, väidab M.O., et tema ei vastanud V. Karpovi 11.11.2009 kirjale kuidagi ja pöördus ametliku kirjaga Viruneti ja seda, et ta pärast kirja saamist töölepingu lõpetas, asus ta väitma alles hiljem. M.O. ei ole kunagi väitnud, et ta oleks otsesõnu keelanud V. Karpovil Kosmeja kodulehe külastamise. 5.2 Kohus on järeldustes valesti viidanud tunnistaja S.K. i ütlustele. Tunnistaja ei väitnud kohtus, et saidi informatsiooni sai muuta ainult selle endine kasutaja V. Karpov ning kes lubas seda teha tulenevalt konfliktsetest suhetest. 5.3 Meelevaldne on kohtu järeldus V. Karpovi süü tõendatusest M.O. ütlustega, mille kohaselt algasid probleemid saidiga siis, kui tekkis konflikt V. Karpoviga ning lõppes politseisse pöördumise järel. Ainult nendest asjaoludest vastavat järeldust teha ei saa. 5.4 Kohus arvestas tõendina ka V. Karpovi 11.11.2009 e-kirja ja jälitusprotokolli, mille kohaselt IP aadress, mille kaudu OÜ Kosmeja saidile siseneti, kuulus V. Karpovile. Kohus jättis selgitamata, milliseid asjaolusid nimetatud tõendid kinnitavad. 11.11.2009 kiri kinnitab küll halbu suhteid V. Karpovi ja M.O. vahel, kuid kirja sisuks on võlgnevuse tasumise nõue. Jälitusprotokoll küll kinnitab asjaolu, et V. Karpovi IP aadressilt käidi 23.11.2009 Kosmeja 4 saidil, ent see ei tõenda, et seda tegi just V. Karpov, kuna aadressi kasutasid kõik V. Karpovi pereliikmed ja sõbrad, kes olid teadlikud tülist M.O.ga. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et V. Karpov oleks ebaseaduslikult OÜ Kosmeja kodulehele juurde pääsenud ning kohtu järeldused on põhjendamatud. Samuti ei ole põhjendamist leidnud selline V. Karpovi tegevus. Maakohus on kohtuliku uurimise läbi viinud ühekülgselt ja materiaalõigust valesti kohaldades. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja apellatsioonis toodud taotlus V. Karpovi õigeksmõistmisest KarS § 217 lg 1 järgi ei kuulu rahuldamisele ning maakohtu süüdimõistev otsus tuleb jätta muutmata. Sellest tulenevalt ning toetudes KrMS § 342 lg 3 p-le 1, ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendatud seisukohti ei korda ning esitab alljärgnevalt omapoolsed seisukohad apellatsioonis toodud väidetele.
24. Apellatsioonis leitakse, et kohtu seisukoht sellest, et V. Karpovi ja OÜ Kosmeja vahel oli töösuhe, ei vasta tegelikkusele. Kaitsja arvates ei saa süüdistatava ja OÜ juhi vahelist kokkulepet sellest, et V. Karpov hooldab nende äriühingu kodulehte ja saab selle eest töötasu, lugeda töölepinguks. Mingeid tingimusi, kohustusi ja vastutust ei olnud kindlaks määratud, samuti ei saanud süüdistatav ka töötasu, kuna väljamaksed äriühingu raamatupidamisest ei kajastunud. Seega maksis tasu M.O. ning mingi lepinguline suhe sai V. Karpovil olla ainult temaga. 2.1 Ringkonnakohus toetab maakohtu seisukohta selles, et V. Karpovi ja OÜ Kosmeja vahel oli töösuhe. Samas on tõendamist leidnud asjaolu, et kirjalikku lepingut selle kohta ei vormistatud. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks osundada Töölepingu seaduse § 4 lg-le 2, mille kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega, eeltoodud sättest tulenevalt tulnuks tõepoolest töösuhe vormistada kirjaliku lepinguga. Samas ei ole OÜ Kosmeja juhataja M.O. ütlused selle kohta, et süüdistatav ja M.O. leppisid kokku, et V. Karpov asub haldama nende kodulehekülge ning saab selle eest ka tasu 1000 krooni, millegagi ümber lükatud. Seda ei ole ka süüdistatav ise eitanud. Samas, kuna V. Karpovi ütlused kohtus olid vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, jäeti tema poolt kohtus antud ütlused tõendi usaldusväärsuse puudumise tõttu tõendite kogumist põhjendatult välja. Seega, vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele, asus V. Karpov vastavalt suulisele kokkuleppele äriühingu kodulehte haldama. Töölepingu seaduse § 4 lg 4 kohaselt antud paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seega on võimalik asuda seisukohale, et vaatamata kirjaliku töölepingu puudumisele, on vaieldamatult tuvastatud, et OÜ Kosmeja juhataja M.O. isikus sõlmis V. Karpoviga suulise kokkuleppe äriühingu kodulehe haldamiseks ning sellega tegeles V. Karpov juulist oktoobrini
25. Selleks sai V. Karpov ka vastavad paroolid, mistõttu eelkirjeldatut võib hinnata OÜ ja süüdistatava vaheliseks töösuhteks. 2.2 Kaitsja väide selle kohta, et tasu maksis M.O. ning mingi lepinguline suhe sai seetõttu olla V. Karpovil vaid M.O.ga, ei ole asjakohane. M.O. ütlustest nähtub, et kokkulepe V. Karpoviga oli seotud äriühingu kodulehe haldamisega, mitte eraisikule M.O. mingite IT valdkonda kuuluvate tööde tegemisega. Asjaolu, et äriühingu raamatupidamises väljamaksed V. Karpovile ei kajastunud, ei muuda töösuhet olematuks.
26. Kaitsja on seisukohal, et kuna puudus töösuhe, ei saanud seda ka 11.11.2009 lõpetada. Nimetatud asjaolu on kaitsja hinnangul oluline seetõttu, et M.O. väite kohaselt lõpetati töösuhe 11.11.2009 suuliselt ja pärast seda ei olnud süüdistuse seisukohalt V. Karpovil enam õigust külastada äriühingu kodulehekülge. 5 3.1 Punktis 2.1 märkis ringkonnakohus, et töösuhte olemasolu V. Karpovi ja OÜ Kosmeja vahel on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et nimetatud töösuhe lõppes 11.11.
27. Töösuhte lõppemine OÜ Kosmeja ja V. Karpovi vahel 11.11.2009 on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud M.O. sellekohaste ütlustega maakohtus (kohtuistungi protokoll, 2 kd, tl 11, 12, 19, 25, 26). Kaitsja viide V. Karpovi ütlustele, mille kohaselt ta eitab igasuguse töösuhte lõpetamist 11.11.2009 ja hiljem, ei ole asjakohane. Siinkohal viitab ringkonnakohus V. Karpovi enda poolt OÜ-le Kosmeja saadetud e-kirjale, millest nähtub, et kui ei maksta O.V. palka septembri eest 4300 krooni ja oktoobri eest 1500 krooni, kokku 5800 krooni, eemaldab ta puhta südametunnistusega kosmeja.ee kodulehe, kuna te ei suuda täita kohustusi töötajate ja klientide ees. Mingit tegemist teha isikuga, kes ei täida kohustusi ja on kahepalgeline, ta enam ei soovi (2 kd, tl 13). Nimetatud kirjast nähtub üheselt, et V. Karpovi pöördumine oli suunatud äriühingule, mitte eraisik M.O., samuti näitab kirja sisu, et V. Karpov lõpetab igasugused suhted selle äriühinguga. Kiri on saadetud 11.11.
28. Seega kinnitab ka V. Karpovi enda poolt saadetud e-kiri, et ta lõpetab tööalased suhtes OÜ-ga Kosmeja just 11.11.
29. Ringkonnakohus märgib sedagi, et eeltoodud e-kirja sisu on tõlgendatav töölepingu erakorralise ülesütlemisena V. Karpovi enda poolt (TLS § 87). Seega on ainetu väide, et mingit töösuhte lõpetamist 11.11.2009 ei toimunud. OÜ-le Kosmeja saadetud e-kirjast tulenevalt on ta selle üles öelnud ning nimetatud kiri on hinnatav ülesütlemisavaldusena (TLS § 95). Lisaks sellele ei teinud V. Karpov ka faktiliselt enam mingeid varem kokkulepitud töid nimetatud äriühingule, mistõttu alates tema enda poolt n.ö töölepingu ülesütlemisest puudus tal õigus siseneda äriühingu kodulehele ning teha seal sisulisi muudatusi. Eeltoodust järeldub, et nii M.O. ütlused kui ka V. Karpovi eelviidatud e-kiri annavad aluse kindlalt asuda seisukohale, et töösuhe OÜ Kosmeja ja V. Karpovi vahel lõppes 11.11.
31. Kaitsja on seisukohal, et M.O. ütlused töölepingu lõpetamise kohta 11.11.2009 on ebausaldusväärsed. Kaitsja taotlusel avaldati maakohtus ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks M.O. kohtueelsel menetlusel 07.12.2009 antud ütlused, kus kannatanu väidab, et V. Karpovi e-kirjale ta üldse ei vastanud. 4.1 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja osundus M.O. poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustele ei ole põhjendatud. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on kaitsja M.O. küsitlemise käigus lugenud ette 07.12.2009 toimunud ülekuulamisprotokollist mingi osa. Sellele järgnes küsimus-„ kas andsite selliseid ütlusi? “, millele M.O. vastas jaatavalt (2 kd, tl 26). Ringkonnakohus märgib esmalt, et eeltoodud protokolli osast ei nähtu, kas ja millisel menetlusõiguslikul alusel esitas kaitsja taotluse M.O. kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamiseks ning protokollist ei nähtu ka milline protokolli osa ette loeti, s.t kaitsja poolt apellatsioonis osundatud tõendi vahetut uurimist kohtuistungi protokollist ei tulene. Samuti ei ole kaitsja taotlusel kannatanu kohtueelsel menetlusel läbi viidud ülekuulamise protokolli asja materjalide juurde lisatud. Ringkonnakohus osundab siinkohal KrMS §-le 296, milles sätestatakse uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamine. Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud sättes ette nähtud uurimistoimingu protokolli avaldamise korra järgimist maakohtu istungi protokollist ei nähtu. Sellest tulenevalt ei ole ka ringkonnakohtul võimalik kaitsja väidet M.O. ütluste erinevusest kontrollida, mistõttu jääb see paljasõnaliseks ning ei lükka ümber maakohtu järeldusi, mis tuginevad muuhulgas ka kannatanu M.O. poolt maakohtus antud ütlustele. 6
32. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on valesti viidanud tunnistaja S.K. ütlustele. Tunnistaja ei ole väitnud kohtus, et saidi informatsiooni sai muuta ainult selle endine kasutaja, kelleks oli V. Karpov ning kes seda lubas teha tulenevalt konfliktsetest suhetest. 5.1 Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust sellest, et maakohus oleks tunnistaja S.K. i ütlustele viidanud ebaõigesti. Kohtuotsuse leheküljel 3 on kohus refereerinud tunnistaja S.K. ütlusi, mille kohaselt on tunnistaja muuhulgas öelnud, et Vebmarket leidis, et OÜ Kosmeja failidele oli paigutatud skript, mis võimaldas muuta paroole isegi siis, kui ei ole teada eelmist parooli. Skript on programm faili muutmiseks. Skripti abil murti lahti koode. Pärast skripti eemaldamist probleemid saidiga lõppesid. Skripti saab paigaldada vaid see, kes teab paroole. Skript oli üle toodud Viru Netist ja seda sai paigaldada isik, kes programmi haldas. Seega eeltoodu kohaselt ei ole maakohus tunnistaja ütlusi kajastanud ebaõigesti kuna ütlustest ei nähtu tunnistaja osundust konkreetselt V. Karpovile. Maakohus on kohtuotsuse järelduslikus osas (lk 4), toonud omapoolsed põhjendused, kus ta muuhulgas tuginevalt ka tunnistaja S.K. i eelkirjeldatud ütlustele järeldab, et isikuks, kes sai OÜ Kosmeja saidil olevat informatsiooni muuta, oli V. Karpov. Seega ei ole maakohus sedastanud, et S.K. viitas otsesõnu V. Karpovile, vaid sellise järelduse tegi maakohus, analüüsides tõendeid nende kogumis.
33. Veel osundab kaitsja, et kohus võttis tõendina arvesse V. Karpovi poolt 11.11.2009 saadetud e-kirja ning jälitusprotokolli, jättes selgitamata, milliseid asjaolusid nimetatud tõendid kinnitavad. Kaitsja hinnangul kinnitab e-kiri vaid halbu suhteid V. Karpovi ja M.O. vahel. Jälitusprotokoll kinnitab küll asjaolu, et V. Karpovi IP- aadressilt käidi OÜ Kosmeja kodulehel, kuid see ei tõenda, et seda tegi just V. Karpov. 6.1 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja arvamus sellest, et kohtuotsusest ei nähtu, milliseid asjaolusid tõendab V. Karpovi poolt saadetud e-kiri, ei vasta tegelikkusele. Maakohus on kohtuotsuse lk-l 4 märkinud, et tõendatud on konfliktsed suhted V. Karpovi ja M.O. vahel, mis tekkisid töötasu küsimustes novembris 2009, mida tõendab V. Karpovi poolt M.O. saadetud e-kiri, kus ta lubab saidi sulgeda. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud maakohtu hinnang V. Karpovi e-kirjale on kohtuotsuses selgesõnaliselt välja toodud. Ringkonnakohus on seisukohal, et lugedes tõendatuks, et süüdistatava ja kannatanu M.O. vahelised suhted olid halvad, tuvastas maakohus V. Karpovil motiivi toime panna talle etteheidetav kuritegu. Lisaks tuleb märkida sedagi, et nimetatud e-kiri näitab ringkonnakohtu hinnangul V. Karpovi soovile lõpetada tööalased suhtes OÜ-ga Kosmeja 11.11.2009 (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-s 3.1 toodud seisukoht e-kirjaga seonduvalt). 6.2 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et jälitusprotokoll ei andvat alust järeldada, et OÜ Kosmeja kodulehele sisenes ebaseaduslikult just nimelt V. Karpov. Jälitusprotokollist nähtub, et IP-aadress 90.190.215.183 kuulus V. Karpovile (2 kd, tl 115). Süüdistatava ütlustele tuginev kaitsja arvamus sellest, et kuna nimetatud aadressi kasutasid kõik V. Karpovi pereliikmed ja paljud sõbrad, siis ei saa tõsikindlalt väita, et OÜ Kosmeja kodulehel käis ebaseaduslikult just V. Karpov, on oletuslik ning ei lükka ümber tõendite kogumil põhinevat põhjendatud järeldust V. Karpovi poolt KarS § 217 lg-1 sätestatud süüteo toimepanemisest.
34. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse V. Karpovi süüdimõistmisest KarS § 217 lg 1 järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 7
35. Kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb apellatsiooni koostamise eest 96 euro (6 pooltundi) hüvitamist, millele lisandub käibemaks 19.20 eurot. Kokku taotleb kaitsja 115.20 euro hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt taotletud tasu suurus on mõistlik ja põhjendatud ning see tuleb kaitsjale hüvitada. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad kaitsja poolt kantud kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava V. Karpovi kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8 Aarne Sarjas