lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil
lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt 2 arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha
§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks
lg 3 p 1 alusel ja
lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab
7.2 MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-46-11 selgitanud, et MKS § 83 lg-t 4 saab kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse (tehingut pole toimunud ning soovitud on üksnes jätta muljet tehingu olemasolust). 7.3 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
-s sätestatud formaalsed tingimused vaidlusaluse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täidetud. Küll aga on vaidlus selles, kas maksuotsuse lisas 1 märgitud kulutused seoses Reti põik 12 eramu ehitusega on tehtud kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks või on tegemist kaebaja juhatuse liikme A. Šamonini isiklikuks tarbeks tema enda poolt äriühingule antud rahaliste vahendite eest tehtud kulutustega, mille ainsaks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu eelise saamine Villerma OÜ-le. 7.4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 7.5 Kuivõrd maksumenetluses on kindlaks tehtud, et maksuotsuse lisas 1 kajastatud soetustehinguid kaebaja ettevõtluse tarbeks reaalselt ei toimunud, ei ole tekkinud ka käivet (
Seega puudus kaebajal
RKo 04.12.2014.a nr 3-13-842). Kuivõrd tegelik ostja oli A. Šamonin, siis ei olnud tegemist kaebaja ettevõtluse tarbeks soetatud kaubaga ja teenustega, vaid teeseldud tehinguga. 8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.