← Eesti

2-11-41392/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-41392 Tsiviilasi A.A. hagi J.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1348 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.A. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja) – J.A. (IK: XXX) Vastustaja (hageja) – A.A. (IK: XXX), seaduslik esindaja M.T. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda J.A. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2011 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-41392 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus J.A. le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
  4. J.A. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsuse peale, millega mõisteti välja J. A A.A. kasuks ühekordselt elatisraha summas 1348 eurot perioodi eest alates 05.09.2010 kuni 04.09.2011 ning igakuiselt elatisraha summas 139,01 eurot alates 05.09.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatisraha ühekordselt summas 1348 eurot perioodi eest 05.09.2010 kuni 04.09.
  5. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
  6. Ringkonnakohus leiab, et J. A apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
  7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning samuti hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
  9. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 2 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.