2-11-55288/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a Tartu Tsiviilasja number 2-11-55288 Tsiviilasi R.T. hagi M.T. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1300,90 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.T. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja) – M.T. (IK: XXX) Vastustaja (hageja) – R.T. (IK: XXX), seaduslik esindaja K.T. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda M.T. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-1155288 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus M.T. le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
4. Tartu Maakohtu 03.04.2012 otsusega rahuldati R.T. hagi M.T. vastu ning mõisteti M. T R. T kasuks välja elatis alates 11.11.2011 igakuiselt 139,01 eurot kuni 31.12.2011 ning alates 01.01.2012 igakuiselt 145 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, kuni R. T täisealiseks saamiseni 23.01.
5. M. T esitas Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu 03.04.2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles soovis, et hageja kostjast põlvemise tuvastamiseks tehtaks DNA test, kuna kostja ei ole kindel, et hageja on tema laps. 07.05.2012 esitas M. T ringkonnakohtule teate, milles palub tema apellatsioon tühistada. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
6. Ringkonnakohus leiab, et M. T apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 03.04.2012 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
7. M. T on esitanud ringkonnakohtule avalduse, milles on palunud apellatsioonkaebuse tühistada. Seega ei soovi apellant apellatsioonkaebuse menetlemist, mistõttu tuleb jätta esitatud apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS §
8. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas esineb nii TsMS § 637 lg-s 21 kui ka TsMS § 637 lg 1 ps 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
9. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
10. Lisaks esineb asjas ka TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. 2 TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsusega on mõistetud kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vaidlustab maakohtu otsust põhjendusel, et ta ei ole kindel, et ta on hageja isa, ning soovib selle asjaolu kindlakstegemiseks DNA ekspertiisi tegemist. Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada, kuna hetkel on kostja kantud hageja sünniakti isana ning kostja ei ole esitanud kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks, millise hagi lahendamisel oleks hageja kostjast põlvnemise kindlakstegemiseks DNA ekspertiisi läbiviimine põhjendatud. Kostjal on õigus esitada lähtuvalt perekonnaseaduse § 91 lg 1 ja § 95 sätetest isaduse vaidlustamise hagi maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud nõude esitamiseks on perekonnaseaduse § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg – isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
11. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 ja TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
12. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus ei vasta ka apellatsioonkaebusele esitatud sisu- ja vorminõuetele, kuid kuna apellandi 07.05.2012.a esitatud teatest nähtuvalt ei soovi apellant oma apellatsioonkaebuse menetlemist, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Viivi Tomson Üllar Roostoja 3 Kai Kullerkupp