1-12-10385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 4. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10385 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit L

§-dest 337 lg 1 p 4 ja 340 lg 4 p 5 tühistada kohtuotsuste resolutiivosade vahel vastuolu kõrvaldamiseks Tartu Maakohtu

1. juuni 2013 tervikotsus kriminaalasjas nr 1-12-10385 osas, millega mõisteti Vadim Tśerepaninilt tsiviilhagi katteks välja 1272,24 eurot R.H. kasuks ning Vadim Tśerepaninilt ja Sergei Bondarilt solidaarselt 1600,36 eurot M.R. kasuks.
2. Asendada see algses resolutiivosas tooduga, mille kohaselt mõisteti Vadim Tśerepaninilt tsiviilhagi katteks välja 1463,98 eurot R.H. kasuks ning Vadim Tśerepaninilt ja Sergei Bondarilt solidaarselt 1744,36 eurot M.R. kasuks.
3. Tühistada tervikotsus ka osas, millega

§ 310lg 1 alusel jäeti läbi vaatamata kannatanu R.H.

poolt esitatud tsiviilhagi naiste abielusõrmuse väärtusega 95 eurot 87 senti (1500 krooni) ning lillat värvi kiviga kullast kuloni väärtusega 95 eurot 87 senti (1500 krooni) osas ja kannatanu M.R. poolt esitatud tsiviilhagi kuldsõrmuse väärtuses 144 eurot ulatuses (kuldsõrmuse väärtus 160 eurot, millest on välja mõistetud 16 eurot) ja märgiti, et kannatanutel on õigus esitada hagid nimetatud osas tsiviilkohtumenetluse korras.

1. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
2. juuni 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 112-10385 muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata, prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot, 2 vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt süüdistatav apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Igor Rüntjule
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt süüdistatav Aleksander Blinovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 8.

§ 185

lg 2 alusel jätta vandeadvokaatidele Ann Saarele ja Marina Valgele väljamõistetud eeltoodud summad riigi kanda, sest apellatsiooni esitas prokuratuur. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis

1. septembril
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. septembrist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Maakohtu otsusega mõisteti Igor Rüntju ja Aleksander Blinov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks. Samuti mõisteti õigeks Vadim Tšerepanin KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi episoodides, kus: - tema grupis koos Igor Rüntjuga ajavahemikul 16.mai 2010 kell 09.00 kuni 23.mai 2010 kell 20.20 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX korterisse, - tema grupis koos Igor Rüntjuga ajavahemikul 19.mai 2010 kell 10.00 kuni 23.mai 2010 kell 16.15 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX korterisse. Teistes episoodides tunnistati Vadim Tšerepanin KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 06-

1. detsember 2010 ja 12-
2. juuni 2012, s.o 5 päeva ja lõplikuks karistuseks Vadim Tšerepaninile mõisteti 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Vadim Tšerepaninile mõistetud karistuse kandmise aja alguseks loeti tema vanglasse saabumise kuupäev vastavalt peale kohtuotsuse jõustumist kohtu poolt temale väljastatud teatises märgitule. Vadim Tšerepanini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jäeti samaks. 3 Samuti tunnistati süüdi Sergei Bondar KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu 8 päeva vangistust, mis loeti kantuks ja vabastati Sergei Bondar vahi alt.

§ 310

lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel mõisteti välja tsiviilhagid, muuhulgas: Vadim Tšerepaninilt R.R. , L.V. , E.T. , T.R. , P.R. , R.H. , M.S. ja M.H. kasuks. Solidaarselt Vadim Tšerepaninilt ja Sergei Bondarilt M.R. kasuks, kuid seda osaliselt, s.o summas 1600 eurot 36 senti.

§ 310lg 1 alusel jäeti läbi vaatamata kannatanu R.H.

poolt esitatud tsiviilhagi naiste abielusõrmuse väärtusega 95 eurot 87 senti (1500 krooni) ning lillat värvi kiviga kullast kuloni väärtusega 95 eurot 87 senti (1500 krooni) osas ja kannatanu M.R. poolt esitatud tsiviilhagi kuldsõrmuse väärtuses 144 eurot ulatuses (kuldsõrmuse väärtus 160 eurot, millest käesoleva otsusega on välja mõistetud 16 eurot). Märgiti, et kannatanutel on õigus esitada hagid nimetatud osas tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 310lg 2 alusel tsiviilhagid, mis on esitatud kannatanute M.N.

poolt 230 eurot 08 senti (3600 krooni) ja Ü.O. poolt 967 eurot 75 senti (15142 krooni), jäeti läbi vaatamata (seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega) õigusega esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Süüdistus Vadim Tšerepaninit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - ajavahemikul

1. märts 2008 kella 13.30-st kuni
2. märts 2008 kella 21.35-ni, tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX asuvasse korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.L. kuuluvad järgmised esemed: veekeetja Severin väärtusega 31,96 eurot (500 krooni), kaks pudelit alkoholi väärtusega kokku 9,59 eurot (150 krooni), 2 DVD-plaati filmidega väärtusega kokku 3,83 eurot (60 krooni) ja CD-plaatide kott väärtusega 6,39 eurot (100 krooni) koos 10 CD-plaadiga väärtusega kokku 31,96 eurot (500 krooni). Vargusega tekitas E.L. varalist kahju kokku 83,73 eurot (1310 krooni); - ajavahemikul
3. juuli 2010 kell 12.30 kuni
4. juuli 2010 kell 21.45 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.L. kuuluvad 4 paari kõrvarõngaid koguväärtusega 255,65 eurot (4000 krooni), kullast kaelaketi koos ripatsiga väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), peenikese hõbeketi väärtusega 19,17 eurot (300 krooni), jämedama hõbeketi väärtusega 31,96 eurot (500 krooni), kuldsõrmuse ilma kivita väärtusega 51,13 eurot (800 krooni); - ajavahemikul
5. juuli 2010 kell 12.00 kuni
6. juuli 2010 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.P. kuuluvad 38 pudelit 0,5 l viina koguväärtusega 145,72 eurot (2280 krooni), kullast kaelaketi väärtusega 12,78 eurot (200 krooni), spordikoti väärtusega 3,20 eurot (50 krooni), turukoti väärtusega 3,20 eurot (50 krooni); - ajavahemikul
7. juuli 2010 kell 19.00 kuni
8. juuli 2010 tungis ukseluku 4 lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.L. kuuluva sülearvuti Lenovo väärtusega 319,56 eurot (5000 krooni), kõvaketta Lacie 320GB väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), meigikoti koos sisuga koguväärtusega 191,73 eurot (3000 krooni), pintsetikoti koos pintsettidega väärtusega 12,78 eurot (200 krooni), euromünte ja norra kroone koguväärtuses 19,17 eurot (300 krooni), jääanuma koos müntidega väärtusega 44,74 eurot (700 krooni), sülearvuti koti väärtusega 25,56 eurot (400 krooni), päikseprillid koos kotiga väärtusega 63,91 eurot (1000 krooni); tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Igor Rüntjuga, - ajavahemikul
9. mai 2010 kell 09.00 kuni
10. mai 2010 kell 20.20 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.N. kuuluva sularaha 15,98 eurot (250 krooni), komplekti hõbeehteid väärtusega 25,56 eurot (400 krooni), hõbedast kaelaketi väärtusega 15,98 eurot (250 krooni), välise kõvaketta LG XD3 500GB väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), kaelakee, käeketi ja kõrvarõngad pärlitega koguväärtusega 57,52 eurot (900 krooni) ja hõbedast ripatsi koos kaelaketiga ja kõrvarõngad koguväärtusega 25,56 eurot (400 krooni); - ajavahemikul
11. mai 2010 kell 10.00 kuni
12. mai 2010 kell 16.15 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Ü.O. kuuluva 10 grammise kuldplaadi väärtusega 166,14 eurot (2600 krooni), kullast käeketi väärtusega 108,65 eurot (1700 krooni), kullast käeketi väärtusega 35,15 eurot (550 krooni), 2 komplekti kullast kõrvarõngaid koguväärtusega 79,89 eurot (1250 krooni), 2 komplekti kullast kõrvarõngaid koguväärtusega 79,89 eurot (1250 krooni), 2 komplekti kullast kõrvarõngaid koguväärtusega 76,69 eurot (1200 krooni), kullast ripatsi aasaga väärtusega 63,91 eurot (1000 krooni), kullast kaelaketi väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), kaks kullatükki koguväärtusega 12,78 eurot (200 krooni), kullast rippuva kõrvarõnga väärtusega 116,32 eurot (1820 krooni), mitteväärismetallist kaelaketi ja kõrvrõngad koguväärtusega 9,59 eurot (150 krooni), kaelaketi, hõbedast käevõru, hõbedase sõrmuse, 2 hõbedast kõrvarõngast koguväärtusega 121,43 eurot (1900 krooni), päikseprillid koos karbiga väärtusega 51,13 eurot (800 krooni) ja teflonpanni koos klaasist kaanega väärtusega 23,14 eurot (362 krooni); - ajavahemikul
13. mai 2010 kell 10.00 kuni
14. mai 2010 kell 12.00 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.U. kuuluva sularaha 25000 krooni (1597,79 eurot), navigatsiooniseadme TomTom Rider väärtusega 703,03 eurot (11000 krooni), käekella Romanson koguväärtusega 255,65 eurot (4000 krooni), käekella Disel väärtusega 191,73 eurot (3000 krooni), kuldkaelaketi väärtusega 511,29 eurot (8000 krooni), käeketi kullast väärtusega 255,65 eurot (4000 krooni), fotoaparaadi Sony W150 väärtusega 255,65 eurot (4000 krooni), mootorrattakiivri CAN väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), naiste mootorratta sõidujope Rukka väärtusega 415,43 eurot (6500 krooni), naiste mootorratta sõidupüksid Held väärtusega 159,78 eurot (2500 krooni) ja R.R. kuuluvad rulluisud Fila väärtusega 121,43 eurot (1900 krooni), lauanõude komplekti kohvris koguväärtusega 63,91 eurot (1000 krooni), kullast naistesõrmus väärtusega 76,69 eurot (1200 krooni), kullast kõrvarõngad väärtusega 57,52 eurot (900 krooni), kaks Vercace lõhna koguväärtusega 102,26 eurot (1600 krooni), püksirihma Armani väärtusega 51,13 eurot (800 krooni); - ajavahemikul
15. mai 2010 kell 18.00 kuni
16. mai 2010 kell 18.00 tungis sisse 5 ukseluku lõhkumise teel Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.V. kuuluvad meestekingad Lloyd Garland väärtusega 166,17 eurot (2600 krooni), sülearvuti IBM T40 väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), mobiiltelefoni Sony Ericsson W810i (IMEI 354623019737932) väärtusega 31,96 eurot (500 krooni) ja 2 pudelit veini koguväärtusega 31,96 eurot (500 krooni); - ajavahemikul
17. mai 2010 kuni
18. mai 2010 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.S. ele kuuluva televiisori LF 2510 LCD väärtusega 414,79 eurot (6490 krooni), kullast kõrvarõngad väärtusega 63,91 eurot (1000 krooni), kullast sõrmuse väärtusega 44,74 eurot (700 krooni), kullast rinnanõela väärtusega 76,69 eurot (1200 krooni), naiste käekella väärtusega 19,17 eurot (300 krooni), 1 pudeli Jägermeistrit väärtusega 14,70 eurot (230 krooni), 1 pudeli viina X väärtusega 6,39 eurot (100 krooni), 1 pudeli likööri Lõunamaine väärtusega 6,39 eurot (100 krooni), 1 pudeli viskit Thomson väärtusega 6,39 eurot (100 krooni), 1 pudeli likööri Sidrun väärtusega 6,39 eurot (100 krooni), 1 pudeli konjakit Belõi Aist väärtusega 6,39 eurot (100 krooni) ja mobiiltelefoni Nokia väärtusega 44,74 eurot (700 krooni); tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Aleksander Blinoviga, - ajavahemikul
19. juuli 2010 kuni
20. juuli 2010 kell 12.00 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.R. kuuluva kullast pitsatsõrmuse väärtusega 223,69 eurot (3500 krooni), kuldsõrmuse väärtusega 159,78 eurot (2500 krooni), kuldketi väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), ripatsi väärtusega 172,56 eurot (2700 krooni), hõbedast värvi sõrmuse väärtusega 25,56 eurot (400 krooni) ja P.R. kuuluvad hõbemündid koguväärtusega 63,91 eurot (1000 krooni), hõbedast käevõru väärtusega 31,96 eurot (500 krooni), hõbedast käeketi väärtusega 19,17 eurot (300 krooni), hõbedast jalaketi väärtusega 12,78 eurot (200 krooni), 10 kullast ja hõbedast sõrmust koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni), 10 hõbedast ja metallist kaelaketti koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni), magamiskoti väärtusega 31,96 eurot (500 krooni), 20 paari kõrvarõngaid metallist, hõbedast ja kullast koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni) ja 20 kulonit metallist, klaasist ja hõbedast koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni); - ajavahemikul
21. juuli 2010 kell 08.00 kuni
22. juuli 2010 kell 16.15 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.H. kuuluva meeste kullast abielusõrmuse väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), meeste kullast abielusõrmuse väärtusega 63,91 eurot (1000 krooni), naiste kullast abielusõrmuse väärtusega 63,91 eurot (1000 krooni), naiste lilla kiviga kuldsõrmuse väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), naiste kuldsõrmuse väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), naiste kuldsõrmuse väärtusega 159,78 eurot (2500 krooni), naiste kuldsõrmuse kiviga väärtusega 159,78 eurot (2500 krooni), kullast naiste käekellakorpuse väärtusega 191,73 eurot (3000 krooni), hambakulla tükike väärtusega 44,74 eurot (700 krooni), sularaha 200 eurot; - ajavahemikul
23. juuli 2010 kell 18.00 kuni
24. juuli 2010 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.H. kuuluva televiisori Samsung väärtusega 996,38 eurot (15590 krooni), käekella Bulsari väärtusega 159,78 eurot (2500 krooni), mänguasja karu väärtusega 51,13 eurot (800 krooni), mänguasi Disney tegelane väärtusega 51,13 eurot (800 krooni), mobiiltelefoni Sony Ericsson väärtusega 6 165,53 eurot (2590 krooni), mobiiltelefoni Samsung väärtusega 56,88 eurot (890 krooni), Kaubamaja kinkekaardi väärtusega 1000 krooni (63,91 eurot), kullast kaelaketi väärtusega 89,48 eurot (1400 krooni), ripatsi väärtusega 57,52 eurot (900 krooni), kullast risti väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni), kullast sõrmuse väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), kullast sõrmuse väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), kullast kõrvarõngad väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), pärlitega kõrvarõngad koos karbiga koguväärtusega 38,35 eurot (600 krooni), dressipluusi Tommi Hilfiger väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), teksapüksid Tommi Hilfiger väärtusega 120,79 eurot (1890 krooni), tööriistakomplekti koguväärtusega 38,35 eurot (600 krooni); - ajavahemikul
25. juuli 2010 kuni
26. juuli 2010 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.T. kuuluva televiisori Philips 37“ LCD väärtusega 575,20 eurot (9000 krooni), mikrolaineahju Samsung väärtusega 63,91 eurot (1000 krooni) ja sülearvuti väärtusega 639,12 eurot (10000 krooni); - ajavahemikul
27. juuli 2010 kuni
28. juuli 2010 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.R. kuuluva televiisori väärtusega 191,73 eurot (3000 krooni), vaiba väärtusega 6,39 eurot (100 krooni), ehetekarbi väärtusega 38,35 eurot (600 krooni); tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei Bondariga, - ajavahemikul
29. märts 2012 kell 16.30 kuni
30. märts 2012 kell 02.30 tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinna Vilde XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.K. kuuluva mobiiltelefoni Nokia C-01 väärtusega 70 eurot; sülearvuti IBM Thinkpad Z61M väärtusega 500 eurot; meeste jope väärtusega 100 eurot; uued meeste peokingad väärtusega 50 eurot; Columbia matkajalatsid väärtusega 100 eurot; krediitkaardi; kliendikaardid Espak, Isku, Ecco, Bata, Juku, NS King. Ideaal, Diivaniparadiis, Asko – kõik kaardid P. Kuusiku nimele; AS Via 3L-i nimel kliendikaardi Stokker; - tungis
31. märtsil 2012 kell 01.42 ukse lahtimurdmise teel Tallinna Vilde XXXX korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.R. kuuluva ehtekarbi väärtusega 15,98 eurot; pärlid mustade kividega väärtusega 12,46 eurot; pärlid hõbedaste kividega väärtusega 14,38 eurot; pärlid mustade ja hõbedaste kividega väärtusega 18 eurot; pärlid valgete helkustega väärtusega 10 eurot; kraadiklaasi väärtusega 6 eurot; ehtekarbi väärtusega 15,98 eurot, mille sees karp väärtusega 17 eurot; kuldsõrmuse väärtusega 16 eurot; peenikese kuldsõrmuse väärtusega 145 eurot. Süüdistuse kohaselt eeltooduga Vadim Tšerepanin, Igor Rüntju ja Aleksander Blinov panid toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning Sergei Bondar pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. Maakohtu põhjendused süüdistuse tõendatuse kohta. Igor Rüntju süüdistuse tõendatus. 7 Kannatanu M.N. ütlustega (I kd lk 88-89, 91-92) ja Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX asuvas korteris teostatud vaatluse protokolliga (I kd lk 82-87) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
32. mai 2010 kell 09.00 kuni
33. mai 2010 kell 20.20 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed ja sularaha. Kannatanu Ü.O. ütlustega (I kd lk 114-116) ja Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX asuvas korteris teostatud vaatluse protokolliga (I kd lk 107-113) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
34. mai 2010 kell 10.00 kuni
35. mai 2010 kell 16.15 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed. Kuigi süüdistuse kohaselt on Ü.O. varastatud kullast rippuva kõrvarõnga väärtuseks 116,32 eurot

§ 7lg 3 tulenevalt ja käsitleda seda süüdistatava kasuks.

Muud tõendid nimetatud kahtluse kõrvaldamiseks puuduvad. Tema seostatuse kohta korteritesse sissetungimiseks kasutatud murdmisriistadega samuti tõendid puuduvad. Igor Rüntju ise eitab oma süüd ja väidab, et süüdistuses märgitud ajal oli ta Rootsis tööl ning ei ole enne kohtuistungit Tartus kunagi käinudki. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole alust süüdistatava vastavates väidetes kahtlemiseks ning seda, kus ta süüdistuses märgitud ajal viibis ja millega tegeles, ei ole kohtueelses menetluses peale tema enda ütluste ka täpsemalt selgitatud. Nii Igor Rüntju kui tema kaassüüdistatav Vadim Tšerepanin kinnitavad, et ei tunne teineteist. Teadaolevalt nad elavad Eesti täiesti erinevates piirkondades. Kriminaalasjas puuduvad igasugused viited sellele, et nad oleksid enne käesoleva kriminaalasja kohtuistungit kohtunud ja tuttavad. Igor Rüntjud võib nimetada varem karistamata isikuks, kuna tema varasem karistatus on kustunud. Seega puudub alus pidada kuritegelikku käitumist talle iseloomulikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Igor Rüntju temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks mõista arvestades, et Igor Rüntjud seob temale süüksarvatavate varguse episoodidega vaid ühelt sündmuskohalt leitud paberitükilt võetud DNA proov, millesse tuleb suhtuda teatava kriitikaga ning teised tema süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Aleksander Blinovi süüdistuse tõendatus. Kannatanu P.R. ütlustega (II kd lk 66-67), kannatanu A.R. ütlustega (II kd lk 69-70), tunnistaja R.T. ütlustega (II kd lk 73-74) ja Tartus XXXX korteris ning maja trepikojas 9 teostatud vaatluse protokolliga (II kd lk 57-65) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul

1. juuli 2010 kuni
2. juuli 2010 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud P.R. kuulunud esemed, välja arvatud 10 kullast ja hõbedast sõrmust koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni), 10 hõbedast ja metallist kaelaketti koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni), 20 paari metallist, hõbedast ja kullast kõrvarõngaid koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni) ning 20 metallist, klaasist ja hõbedast kulonit koguväärtusega 319,56 eurot (5000 krooni), mille osas selgitas kannatanu kohtuistungil, et on nimetatud esemed ülesse leidnud. Seega tuleb nimetatud esemete vargus süüdistusest välja jätta. Samuti tuleb süüdistusest välja jätta A.R. kuulunud esemete vargus, kuna kohtuistungil avaldas tema tütar P.R. , et peale vargust oli tema ema ähmi täis ega teadnud, kus asjad asuvad ning on hiljem osad asjad üles leidnud. Samas ei ole täpsustatud, millised asjad on üles leitud ja millised mitte või on A.R. leidnud üles kõik temale kuulunud ja süüdistuses kajastatud esemed. Tema tütre kaudu avaldatud tsiviilhagist täieliku loobumise põhjal võib järeldada küll viimast. Kuna kohtule ei ole aga täpselt selge, kas kannatanu A.R. on kõik temale kuulunud esemed üles leidnud või on osa asju siiski varastatud ning seda ei ole võimalik toimiku materjalide põhjal ka selgitada, siis leiab kohus, et tuleb lähtuda süüdistatavatele soodsamast olukorrast ja jätta kannatanu A.R. kuulunud esemete vargus süüdistuses täielikult välja. Samuti tuleb süüdistust muuta sissetungimise ja varguse toimepanemise aja osas ning jätta välja ajaline määratlus. Süüdistuse kohaselt toimus sissetungimine ja vargus ajavahemikul
3. juuli 2010 kuni
4. juuli 2010 kell 12.
5. Kohus leiab, et ajalise määratluse lõpp ei ole kellaajaliselt tõendamist leidnud. Kannatanu P.R. ütluste kohaselt toimus vargus enne
6. juulit 2010 kella 12.00 ja ka kannatanu A.R. ütluste kohaselt helistas R.T. temale vargusest teatades
7. juulil 2010 kella 11.00 või 12.00 ajal. Samas nähtub tunnistaja R.T. enda ütlustest, et tema avastas varguse toimepanemise
8. juulil 2010 kella 14.50 ajal. Seega on kannatanute ja tunnistaja ütlustes eelnimetatud asjaolu osas mõningased lahknevused ning kohtul ei ole võimalik olemasolevate tõendite põhjal teha järeldust sellest, millised ütlused on kellaaja osas tõepärasemad. Kuna tegemist ei ole süüdistuses olulist tähtsust omava ega selle sisu muutva asjaoluga ning selle väljajätmine süüdistusest ei kahjusta süüdistatavate õigusi, siis leiab kohus, et sissetungimise ja varguse toimepanemise aja lõppkellaaeg tuleb jätta süüdistusest välja. Kannatanu R.H. ütlustega (II kd lk 93-95, 96-97) ja Tartus XXXXX korteris ning maja trepikojas teostatud vaatluse protokolliga (II kd lk 87-92) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
9. juuli 2010 kell 08.00 kuni
10. juuli 2010 kell 16.15 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed ja sularaha. Kannatanu M.H. ütlustega (II kd lk 122-123) ja Tartus XXXXX korteris ning maja trepikojas teostatud vaatluse protokolliga (II kd lk 111-121) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
11. juuli 2010 kell 18.00 kuni
12. juuli 2010 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed. Kannatanu T.R. ütlustega (I kd lk 44-45), kannatanu E.T ütlustega (I kd lk 16-17) ning Tartus XXXX ja XXXX korterites teostatud vaatluse protokolliga (I kd lk 5-15) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
13. juuli 2010 kuni
14. juuli 2010 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korteritesse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed. 10 Ainsaks tõendiks, mis seob Aleksander Blinovi eelnimetatud varguste toimepanemisega, on Tartus XXXX korteri nr 12 välisukse vahelt ja korteri nr 10 välisukse kõrvalt põrandalt peale korteris nr 11 toimepandud varguse avastamist leitud 2 oksatükki, millelt võetud proovide suhtes on teostatud DNA ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 10E-GE0885 (II kd lk 130-135) nähtub, et Tartus XXXX korteri nr 12 välisukse vahelt peale varguse avastamist leitud oksatükilt võetud proovist saadi DNA analüüsil enam kui ühel isikult pärinev täisprofiil, milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on andmebaasiotsingu tulemustel kokkulangev Aleksander Blinovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Korteri nr 10 välisukse kõrvalt põrandalt leitud oksatükilt võetud proovist saadi DNA analüüsil enam kui ühel isikult pärinev täisprofiil, milles ei saa välistada Aleksander Blinovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ka nimetatud tulemuste osas on eksperdiarvamuses, sarnaselt Igor Rüntju süüdistuse käsitlemise juures märgitule, toodud viide ekspertiisiakti lisa 1 punktile 23, mille kohaselt tuleb arvestada andmebaasiotsingu võimalike valepositiivsete leidudega ja kontrollida seetõttu leidude tõepära muude tõendite suhtes. Sarnaselt Igor Rüntjuga ei nähtu kohtule esitatud materjalidest ka Aleksander Blinovi puhul, et kriminaalmenetluse käigus oleks võetud tema DNA võrdlusproovi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on DNA tuvastatud läbi andmebaasiotsingu ning ei ole teada, kuidas on võrdlusproov registrisse saanud ja mis tingimustel on see võetud. Seega leiab kohus, et ka Aleksander Blinovi puhul tuleb teostatud ekspertiisi tulemustesse suhtuda mõningase kriitikaga ja ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik tema osalust süüdistuses toodud varguste toimepanemises tõendada. Sarnaselt Igor Rüntju süüdistuse käsitlemise juures märgitule peab kohus vajalikuks ka siinkohal märkida, et ekspertiisiaktis märgitud oksatükke ei leitud otseselt vargusega seotud korterist, vaid üksnes ühe kõrvalkorteri välisukse vahelt ja teise välisukse kõrvalt põrandalt. On üldteada, et puuoks on vabalt kättesaadav materjal ja leitav praktiliselt igal pool vabas õhus, kindlasti ka Tartu linnas. Ekspertiisiga seotud oksatükkide vaatluse põhjal järeldab kohus, et suure tõenäosusega võib olla tegemist samast oksast murtud tükkidega. Aleksander Blinoviga on ekspertiisiakti läbi kaudselt seostatavad vaid ühelt sündmuskohalt leitud ja võimalik, et ka ühest oksast murtud kaks oksatükki. Teised tõendid, sealhulgas teised vargustega seoses teostatud ekspertiisid, ei ole mingisuguseid viiteid Aleksander Blinovile andnud. Seega ei saa kindlalt välistada, et isegi kui Aleksander Blinovi DNA nimetatud oksatükkidel oli, võisid oksatükid vargusega seotud korteri lähedusse sattuda ka kellegi teise kaudu peale Aleksander Blinovi poolt mõne puuoksa puudutamist. Näiteks ajal, kui ta enda sõnul 2010.a suvel Tartusse ühe hääletaja tõi. Kuigi nimetatud võimaluses võib tekkida küll teatavaid kahtlusi, siis tuleb nimetatud kahtlused

§ 7lg 3 tulenevalt siiski süüdistatava kasuks tõlgendada.

Muud tõendid nimetatud kahtluste kõrvaldamiseks puuduvad. Tema seostatuse kohta korteritesse sissetungimiseks kasutatud murdmisriistadega samuti tõendid puuduvad. Aleksander Blinov ise eitab oma süüd, kuigi tunnistab, et on ühel korral 2010.a suvel Tartus käinud, kui võttis peale hääletaja, kes soovis Tartusse saada. Nimetatud isikut süüdistatav enda sõnul ei tundnud ja tal ei ole ka tema kontaktandmeid. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole alust süüdistatava vastavates väidetes kahtlemiseks. Seda, millal ja kuhu ta konkreetselt hääletaja viis ning kaua ta ise Tartus viibis ja millega lisaks tegeles, ei ole kohtueelses menetluses täpsemalt välja selgitatud. Nii süüdistatav ise kui ka kaassüüdistatav Vadim Tšerepanin kinnitavad, et ei tunne teineteist. Teadaolevalt nad elavad Eesti täiesti erinevates piirkondades ning materjalides puuduvad igasugused viited sellele, et nad oleksid kohtunud või tuttavad enne käesolevat kriminaalmenetlust. Seega puuduvad igasugused 11 tõendid nende omavahelisest seosest ning ühisest soovist ja tegutsemisest varguste toimepanemisel. Aleksander Blinovil on 2008.a kehtiv kriminaalkaristus 2005.a toimepandud kahe kuriteoepisoodi eest, kuid need ei ole olnud seotud korterivarguste toimepanemisega. Arvestades ka möödunud aega ei saa selle põhjal järeldada, et tema käitumist iseloomustaks süstemaatiline korterivarguste toimepanek. Eeltoodust tulenevalt, kuna Aleksander Blinovi seovad temale süüksarvatavate varguste episoodidega vaid ühelt sündmuskohalt leitud kahelt oksatükilt leitud DNA, millesse tuleb suhtuda teatava kriitikaga, ning teised süüdistust kinnitavad tõendid puuduvad, leiab kohus, et Aleksander Blinov tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks mõista. Vadim Tšerepanini süüdistuse tõendatus. Eelnevalt on kohus tõendatuks lugenud Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXXX, XXXXX, XXXX ja XXXX ning Tallinnas Vilde XXXX ja XXXX asuvatesse korteritesse süüdistuses märgitud ajal sissetungimise ja sealt süüdistuses nimetatud asjade varguse, välja arvatud esemete ja asjaolude osas, mille kohta kohus pidas eespool vajalikuks teha süüdistusse mõningad muudatused. Kannatanu E.L. ütlustega (I kd lk 64-67) ja Tartus XXXX teostatud vaatluse protokolliga (I kd lk 53-63) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul

1. märts 2008 kell 13.30 kuni
2. märts 2008 kell 21.35 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed. Kannatanu T.L. ütlustega (II kd lk 6-7) ning Tartus XXXX trepikojas ja korteris nr 47 teostatud vaatluse protokolliga (II kd lk 1-5) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
3. juuli 2010 kell 12.30 kuni
4. juuli 2010 kell 21.45 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed. Kannatanu M.P. ütlustega (II kd lk 25-27) ning Tartus XXXX teostatud vaatluse protokolliga (II kd lk 20-24) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
5. juuli 2010 kell 12.00 kuni
6. juuli 2010 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed. Kannatanu L.A. ütlustega (II kd lk 44-45) ja Tartus XXXX korteris ning maja trepikojas teostatud vaatluse protokolliga (II kd lk 37-43) tuleb lugeda tõendatuks, et ajavahemikul
7. juuli 2010 kell 19.00 kuni
8. juuli 2010 on ukseluku lõhkumise teel nimetatud korterisse sisse tungitud ning sealt on varastatud süüdistuses nimetatud esemed ja sularaha.
9. mail 2010 Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt leiti nimetatud korteri koridorist kokkuvolditud paberitükk, millelt võetud proovist on ekspertiisiakti nr 10E-GE0672 (I kd lk 161-166) kohaselt saadud DNA analüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles ei saa kindlalt välistada ka Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Samuti on kokkuvolditud paberitükid avastatud vargusega seotud korteriga samast trepikojast korterite nr 105 ja 108 uste vahelt ning neilt võetud proovidest on DNA analüüsil saadud enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Vadim Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 12
10. juulil 2010 Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt leiti nimetatud korteri koridorist paberitükk, millelt võetud proovide põhjal ei saadud ekspertiisiaktist nr 10E-GE0813 (II kd lk 104-109) nähtuvalt Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta usaldusväärseid järeldusi teha. Samas aga leiti paberitükid vargusega seotud korteriga samast trepikojast ka korteri nr 10 ukse vahelt ning korterite nr 11 ja 13 ukse juurest põrandalt ning neilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles ei saa välistada Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist.
11. mail 2010 Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt leiti nimetatud korteri trepikojas korteri nr 72 lävepakult paberitükk, millelt võetud proovidest DNA analüüsil saadud enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid ei ole ekspertiisiakti nr 10E-GE0671 (I kd lk 225-231) kohaselt seostatavad Vadim Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Samas aga leiti paberitükk ka korteri nr 73 välisukse vahelt ning sellelt võetud proovist on DNA analüüsil saadud kahe proovi puhul enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid ja ühe proovi puhul osaline profiil, milles ei saa kindlalt välistada Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist.
12. mail 2010 Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt leiti nimetatud korteriga samast trepikojast korteri nr 4 ukse vahelt ja korteri nr 15 ukse eest põrandalt kokkumurtud paberitükid, millelt võetud proovidest saadi ekspertiisiaktist nr 10EGE0673 (I kd lk 196-201) nähtuvalt DNA analüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles ei saa välistada ka Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist.
13. juulil 2010 Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt leiti nimetatud korteriga samast trepikojast korteri nr 7 välisukse vahelt paberitükk, millelt võetud proovist saadi ekspertiisiaktist nr 10E-GE0827 (II kd lk 79-85) nähtuvalt DNA analüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles ei saa välistada Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Samuti leiti paberitükk vargusega seotud korteriga samast trepikojast korteri nr 11 välisukse eest põrandalt ning sellelt võetud proovist saadi DNA analüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Vadim Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.
14. juulil 2010 Tartus XXXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt leiti nimetatud korteriga samast trepikojast korteri nr 1 ukse eest porimatilt ja korteri nr 4 välisukse kõrvalt põrandalt paberitükid, millelt võetud proovidest saadi ekspertiisiaktist nr 10E-GE0885 (II kd lk 130-135) nähtuvalt DNA analüüsil enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles ei saa välistada ka Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Seega on eeltoodud ekspertiisiaktide põhjal tuvastatud korduvus, s.o erinevatelt sündmuskohtadelt leitud paberitükkidelt võetud DNA proovide analüüsist saadud tulemused viitavad korduvale seotusele Vadim Tšerepaniniga. Eelnimetatud ekspertiiside puhul on DNA analüüsiks kasutatud Vadim Tšerepaninilt käesoleva kriminaalmenetluse käigus võetud võrdlusproovi, mis ei anna põhjust suhtuda ekspertiisitulemustesse kriitiliselt. Seega saab teha usaldusväärsed järeldused selle kohta, et Vadim Tšerepanini bioloogilist materjali esines kõigis eeltoodud vargustega seotud sündmuskohades, kas siis vahetult korteris sees või sellega samas trepikojas. 13 Samuti nähtub
15. juulil 2010 Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist ja ekspertiisiaktist nr 10E-GE0800 (II kd lk 14-18), et korteri nr 47 välisukse nurgast põrandalt ning korterite nr 48 ja 49 uste vahelt leitud kokkuvolditud paberitükkidelt võetud proovidest on DNA analüüsil saadud enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on andmebaasiotsingu tulemustel kokkulangevad Vadim Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.
16. juulil 2010 Tartus XXXX ja XXXX varguste avastamise järel teostatud vaatluse protokollist ja ekspertiisiaktist nr 10E-GE0915 (I kd lk 33-36) nähtub, et DNA analüüsil on saadud andmebaasiotsingu tulemustel Vadim Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga kokkulangev ühelt isikult pärinev täisprofiil ka XXXX korterist seest leitud paberitükilt. Samas aga tuleb arvestada seda, et nimetatud DNA analüüside teostamiseks ei ole kasutatud Vadim Tšerepaninilt kriminaalmenetluse käigus võetud DNA võrdlusproovi, vaid viited tema DNA profiili kokkulangevusele on saadud andmebaasiotsingu abil, mille puhul tuleb arvestada valepositiivsete leidude võimalust ning lisaks peaksid isiku seotust kinnitama ka muud tõendid. Vargustega seotud korterite Tartus XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXXX, XXXXX, XXXX ja XXXX lähedusest ning mõnel juhul ka korterist seest on leitud väikeseid paberitükke. Samuti leiti sündmuskohal teostatud vaatluste protokollidest nähtuvalt paberitükke Tartus XXXX välisukse lävepakult, samast trepikojast korteri nr 7 välisukse vahelt, Tartus XXXX korteri välisukse lävepakult, Tartus XXXX asuva korteri trepikojast, Tartus XXXX ukse vahelt ning Tartus XXXXX asuva korteri trepikojast neljanda ja viienda korruse vahelt, millelt võetud proovides ei ole aga DNA analüüsi käigus viiteid Vadim Tšerepanini bioloogilise materjali sisaldumisele toodud. Seega seob kõiki sündmuskohti omavahel väikeste paberitükkide esinemine nende juures, millest mitmelt võetud proovist on tuvastatud ka otsesemaid või kaudsemaid viiteid Vadim Tšerepanini bioloogilise materjali sisaldumisele. Vadim Tšerepanin ise oma süüd ei tunnista. Süüdistusega seotud ajal, s.o 2010.a käis ta enda sõnul Tartus ühel korral rattaid ostmas, mille käigus anti talle valimiseks mitmeid reklaamlehti vaadata. Reklaamide vaatamise ajal oli ta paljaste kätega ning pärast andis reklaamid müüjale tagasi. Samuti proovis süüdistatav rattamüüjatel kaasasolnud ratastega sõita ning sel ajal olid tal käes müüjate poolt antud spetsiaalsed kindad. Kuna ta ei osanud rattamüüjatega kohtumisel sellele tähelepanu pöörata, et levitab niiviisi oma DNA-d, siis arvab süüdistatav, et ta lavastati süüdi planeeritult. Kohus leiab, et Vadim Tšerepanini poolt toodud põhjendused tema DNA võimaliku sattumise kohta sündmuskohadelt leitud paberitükkidele ei ole usutavad. Kohus veendus asitõendite vahetu vaatluse käigus, et sündmuskohtadelt leitud paberitükid on erinevast materjalist ja erineva välimusega. Mõningate paberitükkide puhul on tegemist värvilise trükikirjaga kaetud õhema paberiga (rebitud Jyski reklaamlehest), mõnel juhul valge paberiga (meenutab tavalist kirjapaberit) ning osaliselt on tegemist hoopis kartongi meenutava materjaliga. Selliste asjaolude puhul ei ole võimalik, et neid täiesti erinevaid materjale on kasutatud ühe reklaamlehena ja ilmselgelt nende algne päritolu on erinev. Paberitükke leiti kõikidelt sündmuskohtadelt, osadelt ka mitmeid. Neid oli kasutatud korteriuste vahel kontrollimaks korteri elanike kodusviibimist, mis viitab n.ö ühetaolisele käekirjale varguste toimepanemisel. Lisaks on osaliselt vargusi ühendavaks lüliks asjaolu, et kriminaalasjas teostatud jäljeekspertiisi aktist nr 11E-TM0001 (I kd lk 23-29) nähtuvalt võivad XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX varguste järel sündmuskohtadelt leitud ja ekspertiisiks esitatud lukudetailidel olevad jäljed olla tekitatud ka samade torutangidega või 14 mõne muu analoogse tööriistaga. Seega on eeltooduga tõestatav ja eluliselt usutav, et vargused on toime pandud sama isiku poolt, võimalik, et korteritesse sissetungimisel ka sama tööriista kasutades. Vadim Tšerepanin on varasemalt korduvalt karistatud korterivarguste toimepanemises ja seega saab järeldada, et tegemist on tema puhul sarnase kuritegeliku käitumismustriga. Süüdistatava eluviisiks oli kujunenud korterivarguste toimepanek. Sellele viitab otseselt ka käesolev süüdistus. Kuna sündmuskohadelt leitud paberitükkidel on korduvad viited just Vadim Tšerepanini DNA-le, siis leiab kohus, et tuleb lugeda tõendatuks Vadim Tšerepanini poolt nimetatud varguste toimepanemine. Süüdistatava enda ütlusi tema DNA sattumise kohta sündmuskohtadelt leitud paberitükkidele ei pea kohus usutavaks. Tegemist oli väga väikeste erinevast materjalist paberitükkidega. Ühe isiku poolt reklaamlehe juhusliku sirvimise kaudu DNA-ga juhuslikest kohtadest kaetud reklaamlehest hulgaliste paberitükkide rebimine selliselt, et niivõrd paljud paberitükid oleks kaetud seda sirvinud ühe ja sama isiku DNA-ga ei ole võimalik ega usutav. Süüdistatava poolt esitatud teooria puhul oleks pidanud ta reklaamlehe vaatamise käigus puudutama praktiliselt kogu pabermaterjali või oleks teda süüdi lavastada soovinud isik pidanud pingsalt jälgima, kust kohast süüdistatav just reklaampaberit puudutas. Seda enam, et tegemist oli täiesti erinevatest allikatest saadud paberitükikestega ja ei saa olla tõene, et need olid rebitud ühest ja samast reklaamtrükisest. On tõenäoline, et süüdistatava DNA sai sündmuskohtadelt leitud paberitükkidele tema poolt vahetult paberi rebimise käigus. Ei ole usutav, et seda oleks saanud teha keegi kolmas isik läbi reklaamlehtedele DNA kogumise, tükikeste rebimise ja sündmuskohtadesse sokutamise eesmärgiga Vadim Tšerepaninit süüdi lavastada. Seega leiab kohus, et süüdistatava Vadim Tšerepanini ütlused on ilmselgelt ennastõigustavad ja tema poolt varguste toimepanemine on teiste kriminaalasja tõenditega kinnitust leidnud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tuleb lugeda tõendatuks Vadim Tšerepanini poolt varguste toimepanemine Tartus XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXXX, XXXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX korteritest. Samuti leiab kohus, et tuleb lugeda tõendatuks Vadim Tšerepanini poolt varguse toimepanemine 2008.a Tartus XXXX korterist.
17. märtsil 2008 Tartus XXXX varguse avastamise järgselt teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt on nimetatud korteris elutoas diivani peal fikseeritud mikrolaineahi, millelt on võetud DNA proov. Ekspertiisiakti nr 10E-GE1485 (I kd lk 77-80) kohaselt on nimetatud proovist DNA analüüsil saadud enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Vadim Tšerepaninilt kriminaalmenetluse käigus võetud võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kuivõrd kannatanu E.L. ütlustest tulenevalt oli integreeritav mikrolaineahi enne tema kodust lahkumist veel köögis mööbli sees, siis on eluliselt usutav, et mikrolaineahju on liigutatud ja see on diivani peale toodud varguse käigus. Kuigi Vadim Tšerepanin ise oma süüd eitab, leiab kohus, et eeltoodut arvestades saab siiski järeldada, et nimetatud korterisse on sisse tunginud ja sealt kannatanule kuuluvaid esemeid varastanud just Vadim Tšerepanin, sest muul viisil tema DNA sattumine korterisse ei ole kriminaalasjas kogutud materjalidega seletatav ega ka eluliselt usutav. Süüdistatava enda poolt kohtuistungil antud ütlused seoses oma tegevusega 2008.a olid mõneti segased ja vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega. Kuna nimetatud vastuolusid ei osanud süüdistatav usutavalt ka selgitada, siis leiab kohus, et tema 15 ütlusi ei saa tõendina arvestada ning tema poolt eelnimetatud korterist varguse toimepanemine tuleb lugeda siiski tõendatuks. Kohus leiab, et tõendatuks tuleb lugeda ka Vadim Tšerepanini poolt koos Sergei Bondariga varguste toimepanemine Tallinnas XXXX ja XXXX korteritest. Kannatanu M.R. ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta andnud uurijale üle Tallinnas Vilde XXXX korteri turvakaamera videosalvestuse, millest nähtub kahe meesterahva sisenemine nimetatud korterisse ja nende tegevus seal. Nimetatud videosalvestuselt tehtud fotodelt on tunnistaja S.S. tundnud ära lisaks Sergei Bondarile ka Vadim Tšerepanini. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta isikud ära visuaalselt näojoonte, pikkuse ja kehakuju järgi ning seetõttu, et on mõlema isikuga varasemalt korduvalt tööalaselt, s.o politseiametnikuna kokku puutunud. Ka kohus veendus tunnistajale esitatud fotosid vaadates, et need on piisavalt selged ja võimaldavad isikute äratundmist. Samuti vaatles kohus vahetult videosalvestust ning tuvastas, et mitmeid kordi kaadris figureerinud isikute näod olid hästi nähtavad ja piisavalt valgustatud, mistõttu ühel isikul võis märgata sarnasusi Vadim Tšerepaniniga. Kuna tunnistaja on varasemate kokkupuudete pinnalt tundnud fotodelt kindlalt ära Sergei Bondari, kes oma süüd nimetatud korterist varguse toimepanemises ka tunnistab, siis on täielikult usutav, et tunnistaja tundis temale esitatud fotodelt ära ka teise, talle varem teadaoleva, isiku s.o Vadim Tšerepanini. Kuigi süüdistatav Vadim Tšerepanin ise nimetatud korterist varguse toimepanemist ei tunnista ja tema osalust ei tunnista ka kaassüüdistatav Sergei Bondar, viidates sellele, et temaga oli koos hoopis keegi tundmatu meesterahvas, siis leiab kohus, et nimetatud ütlus on ilmselgelt antud soovist Vadim Tšerepanini kui endale tuttava isiku kaasosalemist varjata. Teadaolevalt on Vadim Tšerepanin ja Segei Bondar pannud koos toime korduvalt korterivargusi ja seega on neil kujunenud ühine kriminaalne käitumismuster. Kõige eeltoodu põhjal saab lugeda tõendatuks, et Sergei Bondari kaasosaliseks nimetatud varguses oli just Vadim Tšerepanin. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks ka süüdistatav Vadim Tšerepanini selgitusi selle kohta, et tunnistaja S.S. on andnud ütlusi tema äratundmise kohta vaenust tema vastu. Süüdistatava selgitused selle kohta olid ebausutavad ja kohati ka segased, viidates pigem süüdistatava enda võimalikule vaenule tunnistaja suhtes, mitte vastupidi. Samuti ei saa eelnimetatud ütlustest ega kriminaalasja materjalidest välja lugeda ühtegi motiivi, miks peaks tunnistaja süüdistatava kohta ebatõeseid ütlusi andma. Seega leiab kohus, et Vadim Tšerepanini poolt koos Sergei Bondariga Tallinnas Vilde XXXX korterist varguse toimepanemine on tõendamist leidnud. Kuna süüdistatav Sergei Bondari ütlustest nähtuvalt käisid nad vahetult enne Vilde XXXX korterist varguse toimepanemist sama kaaslasega ka korteris 142 vargil, varguse fakti kinnitavad kannatanute ütlused ja vaatlusprotokoll ning tuginedes eelnevas lõigus tuvastatule, siis leiab kohus, et tõendatud on Vadim Tšerepanini osalus koos Sergei Bondariga ka Tallinnas Vilde XXXX korterist varguse toimepanemisel. Samas leiab kohus, et ei saa lugeda tõendatuks Vadim Tšerepanini poolt Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX korteritest varguste toimepanemist. Sündmuskohalt ei ole leitud ühtegi paberitükki, mis viitaks teiste 2010.a Tartus toimepandud episoodidega sarnasele käekirjale. Samuti ei ole sündmuskohalt võetud proovidest DNA ekspertiisi ega sõrmejäljeekspertiisi käigus tuvastatud ühtegi viidet Vadim Tšerepaninile ning puuduvad muud otsesed tõendid, mis seoksid teda nimetatud varguste toimepanemisega. Ainsaks tõendiks, mis kaudselt võib siduda Vadim Tšerepaninit nimetatud korteritest varguste toimepanemisega, on kriminaalmenetluses teostatud jäljeekspertiis, mille kohaselt on Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX ning Tartus XXXX asuvate korterite lukusüdamike katetel olevad jäljed tekitatud samade torutangide hambulise tööosaga. Kuigi 16 Vadim Tšerepanini süü Tartus XXXX korterist varguse toimepanemises on eelnevalt tõendamist leidnud, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole siiski piisav, et järeldada üksnes samade torutangide kasutamise põhjal tema osalust ka Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX toimepandud vargustes. Torutangid on vabalt kättesaadav ja kasutatav tööriist ka teistele isikutele ning ei saa välistada samade torutangide kasutamist teiste isikute poolt. Kuigi kohus möönab, et mõningaid kahtlusi võib selline kokkulangevus siiski tekitada, siis tuleb teadaolevalt kõik asjas esinevad kahtlused

§ 7

lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks ja seega Vadim Tšerepanin nimetatud episoodides õigeks mõista. Arvestades seda, et eeltooduga on leidnud tõendamist Vadim Tšerepanini poolt varguste toimepanemine 14 episoodis, kusjuures 11 neist olid toime pandud 2010 mai- ja juulikuus, ning teda on varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud ka varasemalt, leiab kohus, et tuleb järeldada, et selline tegevus on saanud süüdistatavale süstemaatiliseks viisiks elatusvahendite ja varalise kasu teenimiseks. Samuti tuleb arvestada seda, et kahes episoodis on ta pannud varguse toime koos Sergei Bondariga ning kõigil juhtudel on korterisse sisse tungitud ukseluku või ukse lahtimurdmise teel. Seega leiab kohus, et Vadim Tšerepanini tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning lugeda selles osas objektiivne koosseis täidetuks. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 sätestatud kuriteokoosseis tahtlust. Kohus leiab, et Vadim Tšerepanin pani temale süüksarvatavad kuriteod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Arvestades toimepandud kuriteoepisoodide rohkust, ajalist seotust, iseloomulikku käitumismustri (paberitükkide) kasutamist, sissetungimiseks abistavate tööriistade kasutamist ning kinnaste kandmist varguse toimepanemisel (videosalevestis), siis leiab kohus, et korteritesse sissetungimine ja varguste toimepanemine oli tema poolt ettekavatsetud ja planeeritud tegevus eesmärgiga omastada võõrast vara. Seejuures mõistis süüdistatav ilmselgelt juba oma varasemate karistuste põhjal ka nimetatud tegevuse iseloomu ja ebaseaduslikkust, kuid realiseeris varguste toimepanemisega siiski oma eesmärgi. Kohus ei tuvastanud Vadim Tšerepanini puhul õigusvastasust ega süüd välistavate asjaolude esinemist, mistõttu tuleb ta KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi tunnistada. Tsiviilhagid Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks on teiste hulgas esitanud kirjalikud tsiviilhagid kannatanud: R.R. summas 472,95 eurot (7400 krooni); L.V. summas 136,52 eurot (2135,95 krooni); E.T. summas 1406,06 eurot (22000 krooni); T.R. summas 236,47 eurot (3700 krooni); P.R. summas 1438,01 eurot (22500 krooni); A.R. summas 773,33 eurot (12100 krooni); R.H. summas 1463,98 eurot (22 906,32 krooni); M.S. summas 717,09 eurot (11220 krooni); M.H. summas 792,50 eurot (12400 krooni); M.R. summas 1744,36 eurot; M.N. summas 406,48 eurot (6360 krooni) ja Ü.O. summas 967,75 eurot (15 142 krooni). M.N. on esitanud avalduse tsiviilhagi muutmiseks ja hagi esitamiseks summas 230,08 eurot (3600 krooni), kuna osaliselt on temale tekitatud kahju hüvitatud juba kindlustuse poolt. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi tuleb lugeda esitatuks summas 230,08 eurot. Samuti avaldasid tsiviilhagi muutmiseks kohtuistungil soovi kannatanud P.R. ja M.S. , kuna osa asju, mis arvati olevat varastatud, on üles leitud ja seega on kahju vähenenud. M.S. soovib esitada hagi summas 653,18 eurot (10220 krooni) ja P.R. summas 159,08 eurot (2489 17 krooni) ning kohus leiab, et tsiviilhagid tuleb lugeda esitatuks vastavates kohtuistungil avaldatud summades. Samuti teatas P.R. kohtuistungil, et tema ema A.R. soovib esitatud tsiviilhagist loobuda, kuna osad asjad on üles leitud. Arvestades P.R. ja A.R. lähisuhteid ning P.R. poolt kohtuistungil antud selgitusi sellest, mistõttu tuleb kannatanu loobumissoov avaldada temal, leiab kohus, et P.R. poolt avaldatud loobumissoov tuleb lugeda siduvaks ja A.R. tsiviilhagist loobunuks. Seega puudub kohtul ka alus A.R. tsiviilhagi edasiseks menetlemiseks.

§ 310

lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jätab ta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuivõrd Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX korteritesse sissetungimise ja seal toime pandud varguse episoodides tuleb süüdistatavad õigeks mõista, siis leiab kohus, et kannatanute M.N. ja Ü.O. tsiviilhagid tuleb jätta

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Samas märgib kohus, et kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagid uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kannatanute ütlustega, sündmuskohtadel teostatud vaatluste protokollidega ja osaliselt ka Sergei Bondari ütlustega on leidnud tõendamist Vadim Tšerepanini poolt kuriteoga varalise kahju tekitamine kannatanutele. Tekitatud varaline kahju koosneb nii varastatud asjade väärtusest, kuriteo toimepanemisel lõhutud esemete väärtusest ja taastamisest kui ka ühe tsiviilhagi puhul korteri kindlustuse omavastutusest. Kannatanud on oma ütlustes ja tsiviilhagides varastatud ning varguste käigus kahjustatud asju kirjeldanud ning selgitanud tekitatud kahju olemust ja ulatust. Samuti on üks kannatanu esitanud osade varastatud asjade kohta nende väärtust tõendavad dokumendid. Seega leiab kohus, et kannatanud on oma tsiviilhagisid piisaval määral põhjendanud ning ei ole alust kahelda kannatanute poolt avaldatud kahju tekkimise ja selle ulatuse tõelevastavuses. Kuigi süüdistatavate kaitsjad viitasid kohtuistungil sellele, et kannatanute hagisummad on tõendamata, siis mingisuguseid konkreetseid vastuväiteid või argumente hagisummade kahtluse alla seadmisele nad ei esitanud. Kohus märgib, et kuigi kannatanutel tuleb tekitatud kahju ja esitatud tsiviilhagisid põhjendada, ei saa neilt siiski eeldada hagi esitamisel iga üksiku esemete varasema omandi ja väärtuse tõendamist näiteks ostutšekkide või muude sarnaste dokumentidega. Nimetatud kohustuse panemine kannatanutele oleks ilmselgelt ebamõistlik ja teatud juhtudel isegi teostamatu. Kui süüdistatavatel tekib kannatanute tsiviilhagide osas kahtlusi, siis on neil võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ja konstruktiivseid argumente sellest, mistõttu on hagid nende arvates alusetud. Samuti on süüdistatavatel õigus valida menetlusvormi ja üldmenetluse puhul kannatanuid kohtuistungil küsitleda. Antud juhul ei ole kaitsjad ega süüdistatavad kohtule ühtegi konkreetset viidet selle kohta teinud, mistõttu on kannatanute tsiviilhagid nende arvates põhjendamata. Samuti nõustusid süüdistatavad asja lahendamisega lühimenetluses ilma kannatanuid küsitlemata. Seega ei ole kohus kohtuistungil ega ka toimiku kirjalike materjalide põhjal tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kannatanute 18 tsiviilhagides kahtlemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Samas pidas kohus vajalikuks teha kohtuotsuse resolutiivossa kannatanute R.H. ja M.R. kasuks väljamõistetud tsiviilhagide osas paranduse. Kannatanu M.R. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi suuruse arvestamisel on temalt varastatud kuldsõrmuse väärtusena arvestatud 160 euroga, millises summas on selle väärtus kajastatud ka tema poolt esitatud tsiviilhagis. Kuna aga süüdistusakti kohaselt on nimetatud sõrmuse väärtusena arvestatud 16 eurot ning kohus ei pidanud võimalikuks süüdistusakti vastavas osas süüdistatavate kahjuks muuta, siis leiab kohus, et ka kannatanu kasuks tsiviilhagi välja mõistmisel saab lähtuda üksnes 16-eurolisest väärtusest, millises osas on süüdistus ka tõendatuks loetud. Seega tuleb kannatanu tsiviilhagi sõrmuse ülejäänud võimaliku maksumuse osas jätta läbi vaatamata ning anda kannatanule võimalus esitada selles osas hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et kannatanu kasuks tuleb välja mõista tsiviilhagi summas 1744,36 eurot, milles on sõrmuse väärtusena arvestatud 160 eurot, siis tuleb vastavat hagisummat muuta ja kannatanu kasuks tsiviilhagina välja mõista 1600,36 eurot. Samuti nähtub kannatanu R.H. ütluste ja tema poolt esitatud tsiviilhagi võrdlemisest süüdistusaktiga, et süüdistusakt ei sisalda ütlustes ja tsiviilhagis kajastatud naiste abielusõrmust väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni) ning lillat värvi kiviga kullast kulonit väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni), millega on arvestatud aga kannatanu kasuks tsiviilhagi väljamõistmisel. Kuivõrd nimetatud esemete varguse osas süüdistatavatele süüdistust aga esitatud ei ole ning seega ei saa kohus selles osas süüdistust ka süüdistatavatele raskendavalt laiendada ega varguse tõendatust kontrollida, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi nimetatud esemetega seonduvas osas jätta läbi vaatamata ning anda kannatanule võimalus esitada selles osas hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et kannatanu kasuks tuleb välja mõista tsiviilhagi summas 1463,98 eurot, millise summa hulka on arvestatud ka eelnimetatud esemete väärtus kokku 191,74 eurot, siis tuleb vastavat hagisummat muuta ja kannatanu kasuks tsiviilhagina välja mõista 1272,24 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kannatanute tsiviilhagisummade vähendamine tuleneb otseselt süüdistusest ning on süüdistatavate olukorda kergendav, siis on selliste paranduse tegemine kohtuotsuse resolutiivossa vajalik ja võimalik. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Prokuröri apellatsioon. Kriminaalasja lahendati süüdistatavate taotlusel lühimenetluses ning lähtudes

§ 318

lg 3 p 2 vaidlustab prokuratuur käesolevat kohtuotsust Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi õigeks mõistmise osas ning Vadim Tšerepanini kahes süüdistusepisoodis õigeks mõistmise osas. Maakohtu kohtuotsuse vaidlustamise aluseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Tõendamise üldtingimused on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustikus (

). Vastavalt

§ 60

lõikele 1 ja 2 kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks ning tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Tõendite hindamine toimub kohtu poolt vastavalt

§ 61lg 2 nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Riigikohus on oma 05.12.2008 lahendis nr 3-1-1-63-08 rõhutanud, et

§ 61

lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, 19 et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.

§ 62

p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt

§ 312p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas.

Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Kolleegium oli samuti seisukohal, et mitme süüdistatavaga ja paljude kuritegudega kriminaalasjas tähendab eelöeldu vältimatult ka seda, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav, millise tõendi alusel luges kohus tõendatuks igale üksikule süüdistatavale omistatud eraldiseisvad kuriteod. Ainult sellisel juhul on kohtukaebemenetluses võimalik kontrollida kohtu siseveendumuse kujunemist olukorras, kus kohtumenetluse pooled vaidlustavad näiteks kohtuotsust

§ 321lg 2 p 4 mõttes vaid osaliselt.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab Riigikohtu seisukoha järgi muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Igor Rüntjule ja Aleksander Blinovile oli esitatud süüdistus viie varguse toimepanemises grupis koos Vadim Tšerepaniniga. Tartu Maakohus mõistis vaidlustatud kohtuotsusega Igor Rüntju ja Aleksander Blinov õigeks kogu nendele esitatud süüdistuses. Vadim Tšerepanin mõisteti süüdi temale esitatud süüdistuses, välja arvatud kahes varguse episoodis. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, mille alusel ja millistest tõenditest lähtuvalt jättis kohus Vadim Tšerepanini puhul välja grupis toimepanemise tunnuse nendes kuriteo episoodides, millised süüdistuse kohaselt olid temale inkrimineeritud koos Igor Rüntjuga ja Aleksander Blinoviga. Grupis toimepanemist inkrimineeris kohus Vadim Tšerepaninile vaid kahes varguse episoodides, millised olid tema poolt toime pandud koos Sergei Bondariga. Andes hinnangu Vadim Tšerepanini selgitustele tema DNA võimaliku sattumise kohta sündmuskohtadelt leitud paberitükkidele leidis kohus, et need ei ole usutavad. Põhjendades nimetatud seisukohta leidis kohus, et kogutud tõendid (sealhulgas paberitükkide korteriuste vahele asetamine kontrollimaks korteri elanike kodusviibimist) viitavad ühetaolisele käekirjale varguste toimepanemisel. Sisuliselt kasutas kohus tõendite hindamisel nn modus operandi põhimõtet, milline viis on kohtupraktikas aktsepteeritud (vaata Riigikohtu otsused nr 3-1-1-32-05, 3-1-1-87-09, 3-1-1-8-10). Samas ei kohaldanud kohus nimetatud tõendite hindamise viisi Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi süü tuvastamise puhul, väites, et nende ainsaks süüdistusega siduvaks asjaoluks on DNA ekspertiisiaktid. Analüüsides Igor Rüntjule esitatud viie varguse kohta kogutud tõendid tegi kohus järelduse, et ainsaks tõendiks, mis seob Igor Rüntjut temale inkrimineeritud varguste toimepanemisega on Tartus XXXX korteri välisukse lävepakult peale varguse avastamist leitud paberitükk, millelt võetud proovidega on teostatud DNA ekspertiis. Seades kahtluse alla ekspertiisiaktis nr 10EGE0671 tuvastatud tulemuse põhjendusel, et ei ole teada, kuidas on Igor Rüntju võrdlusproov registrisse saanud ja millal ning mis tingimustel on see võetud, tõlgendas kohus seda süüdistatava kasuks ning mõistis teda seetõttu õigeks. Aleksander Blinovi õigeks mõistmise põhjendus on analoogne ning sarnaselt eelnimetatuga seadis kohus kahtluse alla DNA ekspertiisiaktis nr 10E-GE0885 tuvastatud tulemuse ning leides, et see on ainuke tema süüd tõestav tõend, mõistis seetõttu Aleksander Blinovi õigeks. Prokurör leiab, et Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi õigeksmõistmisel ei ole kohus lähtunud tõendite kogumis hindamise printsiibist ning on teinud kogutud tõenditest valikulisi järeldusi. Ekspertiisiaktis nr 10E-GE0671 on muuhulgas tuvastatud, et sama maja korter 73 välisukse 20 vahelt leitud paberitükilt (pakend 4) võetud proovi tulemus on seostatav Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjaliga. Ekspertiisiaktiga nr 10E-GE0885 on samuti tuvastatud, et varguse toimepandud korteri sama trepikoja mitmete naaberkorterite ees leitud paberitükkidelt avastatud DNA on seostatav Vadim Tšerepaninilt pärineva bioloogilise materjaliga. Nimetatud asjaolule ei ole kohus üldse tähelepanu pööranud ega hinnangut andnud. Kohtu järeldus, et Igor Rüntjuga on kaudselt seostatav ekspertiisiakti nr 10E-GE0671 kaudu vaid ühelt sündmuskohalt leitud üks paberitükk, on ekslik, kuna nimetatud ekspertiisiakti kohaselt Igor Rüntjult pärinev bioloogiline materjal leiti küll ühelt sündmuskoha vaatluse käigus avastatud paberitükilt, kuid see sisaldus kahes võrdlusproovis, mis võeti selle paberitüki kahelt poolt. Sellest saab teha järelduse, et tegemist ei olnud isiku juhusliku DNA sattumisega, vaid inimene pidi seda paberitükki katsuma mitmelt poolt. Viimati mainitud järelduse tegi kohus küll Vadim Tšerepanini DNA sattumisega seotud asjaolude analüüsimisel, kuid mitte Rüntju ja Blinovi puhul. Samuti põhjendas kohus DNA ekspertiisi tulemuste kõrvale jätmist sellega, et Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi DNA leiti väljaspool vargustega seotud kortereid. Samas ei võtnud kohus arvesse, et Vadim Tšerepanini DNA leidus suuremas osas samuti väljaspool sissemurtud kortereid ning tegi sellest õige järelduse, et vargusi toimepannud isikutel oli välja kujunenud sarnane toimepanemise viis – asetades paberi- või puuoksa tükke erinevate korterite uste ees kontrolliti sellega omanike kohalviibimist või lahkumise pikaajalisust. Igor Rüntju õigeksmõistmisel ei võtnud kohus muuhulgas arvesse, et lisaks tema DNA leidmisele ühe vargusega seotud korteri välisukse lävepakult ja ühtsele käekirjale teiste varguste puhul tuvastati jäljeekspertiisiga nr 11E-TM001, et XXXX (samas kus leiti Rüntju DNA) korteri lukusüdamiku kattel on kaks teineteise suhtes vastakuti asetsevat dünaamiliste ja staatiliste jälgede gruppi ning jäljed asuvad üksteisest 3,5 mm kaugusel. Ekspertiis tuvastas, et samade torutangide või mõne muu analoogse tööriistaga võidi toime panna ka XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX Ülenurmel sissemurdmised, sest jälgede mõõtmed, kuju ja asetus üksteise suhtes on kokkulangev. Seega kohtu seisukoht, et Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi osavõtule neile inkrimineeritud vargustes viitab kaudselt vaid DNA ekspertiis, on ekslik ning ei ole kooskõlas tõendite hindamisega kogumis. Samal põhjendusel ei saa nõustuda Vadim Tšerepanini õigeksmõistmisega Ülenurmel XXXX ja XXXX korterites toimepandud vargustes. Taolise järelduse tegemisel lähtus kohus asjaolust, et Vadim Tšerepanin on seostatav nimetatud korterite vargustega vaid jäljeekspertiisi tulemuse kaudu, mille kohaselt on nimetatud korterite ja Tartus XXXX asuva korteri lukusüdamike katetel olevad jäljed tekitatud samade torutangide hambulise tööosaga ning see ei ole siiski piisav, et järeldada tema osalust nimetatud vargustes. Kohus aga jättis tähelepanuta, et juba viidatud jäljeekspertiisi aktiga tuvastati ka muude korterite puhul sarnane sissemurdmise viis, kuna sissemurdmistel esinesid mitte ainult kasutatud tööriistade sarnasus, vaid sarnasus tulenes samuti jälgede mõõtme-, kuju- ja asetuses üksteise suhtes. Prokurör peab vajalikuks märkida, et tehes tervikkohtuotsuses resolutiivosaga võrreldes paranduse R.H. ja M.R. tsiviilhagides ning mõistes nende kasuks väiksemad summad kui seda oli 21.06.2013 välja kuulutatud kohtuotsuses, talitas maakohus ebaõigesti. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-98-09 märgib kolleegium, et ringkonnakohtul puudus võimalus täiendada kohtuotsuse resolutiivosa, sh kriminaalmenetluse kulusid puudutavas osas pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kuna üks ja sama kohtuotsus võib olla vormistatud kahe erineva dokumendina, siis ei ole välistatud, et nende vormistamisel võivad tekkida vead ja sellest tulenevalt ka erinevused. Vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb 21 lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud

§ 315lg 4 kohaselt.

Maakohus tõlgendas süüdistusaktis ekslikult märgitud vale summa ja varastatud esemete osalist märkimata jätmist süüdistatavate kasuks. Samas arvutades süüdistuses märgitud summad kokku on need kooskõlas kannatanute H. ja R. tsiviilhagide summadega, millised on õigesti märgitud ka süüdistusaktis kuriteoga tekitatud lõpliku kahju suuruse väljatoomisel. Süüdistatavate jaoks ei olnud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid üllatuseks, kuna toimiku materjalid, sealhulgas kannatanute tsiviilhagid, olid neile tutvustatud kaitsjate vahendusel. Lähtudes eeltoodust ringkonnaprokurör t a o t l e b: Tühistada Tartu Maakohtu 21.06.2013 kohtuotsus osaliselt, tühistades maakohtu otsuse Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi õigeksmõistmises; Vadim Tšerepanini õigeksmõistmises kahes ajavahemikul 16.-23.05.2010 Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX asuvates korterites toimepandud varguse episoodides; kannatanute M.N. ja Ü.O. tsiviilhagide läbivaatamata jätmise osas ja kannatanute R.R. , L.V. , E.T, T.R. , P.R. , R.H. , M.S. ja M.H. tsiviilhagide väljamõistmises Vadim Tšerepaninilt ning menetluskulude riigi kanda jätmise osas seoses Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi täieliku õigeksmõistmisega. Teha uus kohtuotsus, millega: Mõista Igor Rüntju süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada lõplikult mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda antud kuritegude eest mõistetavaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 1416.12.2011, s.o. kokku 3 päeva ja lõplikuks karistuseks Igor Rüntjule lugeda 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Igor Rüntju ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Mõista Aleksander Blinov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada lõplikult mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda antud kuritegude eest mõistetavaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 23-25.01.2012, s.o. kokku 3 päeva ja lõplikuks karistuseks Aleksander Blinovile lugeda 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksander Blinov ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Mõista Vadim Tšerepanin süüdi grupis koos Igor Rüntjuga ajavahemikul 16.-23.05.2010 Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX asuvates korterites toimepandud varguse episoodides, jättes temale mõistetud lõpliku karistuse muutmata. Tekitatud kahju katteks välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel: Igor Rüntjult solidaarselt Vadim Tšerepaniniga: - M.N. kasuks 230,08 eurot - Ü.O. kasuks 967,75 eurot - R.R. kasuks 472,95 eurot - L.V. kasuks 136,52 eurot 22 - M.S. kasuks 653,18 eurot Aleksander Blinovilt solidaarselt Vadim Tšerepaniniga: - P.R. kasuks 159,08 eurot - R.H. kasuks 1463,98 eurot - M.H. kasuks 792,50 eurot - E.T kasuks 1406,06 eurot - T.R. kasuks 236,47 eurot Välja mõista menetluskuludena ekspertiisi maksumus 314 eurot, mis kuulub väljamõistmisele V. Tšerepaninilt, A. Blinovilt ja I. Rüntjult; ekspertiiside maksumus 4140 eurot, mis kuulub väljamõistmisele V. Tšerepaninilt ja A. Blinovilt; ekspertiiside maksumus 7121,73 eurot, mis kuulub väljamõistmisele V. Tšerepaninilt ja I. Rüntjult; Igor Rüntjult sundraha 480 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 57,60 eurot ja kohtumenetluses ning Igor Rüntju kaitsjale kriminaaltoimiku koopia valmistamise kulu 0,45 eurot; Aleksander Blinovilt sundraha 480 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 57,60 eurot ja kohtumenetluses ning Aleksander Blinovi kaitsjale kriminaaltoimiku koopia valmistamise kulu 0,45 eurot. Vadim Tśerepanini kaitsja apellatsioon. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist tervikuna. Kohus on Vadim Tśerepanini süüditunnistamisel rikkunud

§-de 60 ja 61 sätteid, hinnates tõendeid ühekülgselt, mistõttu kohtu järeldused on mittevastavuses faktiliste asjaoludega. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus luges tõendatuks Vadim Tśerepanini süüdistuse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis 14 korral nii üksi kui koos Sergei Bondariga ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus ja Tallinnas asuvatesse korteritesse ja võttis korteritest ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sellega pani Vadim Tśerepanin toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsja leiab, et kriminaalasja materjalidega ei ole tõendatud Vadim Tśerepanini poolt tema süüdistuses kirjeldatud varguste toimepanemine. Vadim Tśerepaninile oli esitatud süüdistus 5 varguse episoodi toimepanemises grupis koos Igor Rüntjuga: Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX korteritest 18 ja 24; Tartus XXXX korterist; Tartus XXXX korterist ja Tartus XXXX korterist. Maakohus mõistis Igor Rüntju õigeks kõikides nimetatud vargustes, kuna leidis, et puuduvad tõendid, mis seostaksid Igor Rüntjud nende kuritegude toimepanemisega. Sealjuures tuvastas kohus, et ekspertiisiakti nr 10E-GE0671 kohaselt tuvastati Igor Rüntju DNA profiili kokkulangevus sündmuskohalt (Tartus XXXX) korteri lävepakult peale varguse avastamist leitud paberitükil tuvastatud DNA profiiliga. Kuna ekspertiisis kasutati DNA profiilide võrdlemisel riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiile, võis andmebaasiotsing anda valepositiivseid leide ning ekspertiisi tulemustesse tuleb suhtuda mõningase kriitikaga. Kohus võttis arvesse, et ekspertiisiks esitatud paberitükki ei leitud vargusega seotud korterist, vaid väljastpoolt korterit, välisukse lävepakult. Üldteada on, et paberi puhul on tegemist vabalt kättesaadava ja laialdaselt kasutatava materjaliga. Kohtu hinnangul ei saa absoluutselt 23 välistada, et paberitükk võis vargusega seotud korterist väljapoole lävepakule sattuda ükskõik millisel viisil ja ükskõik kelle teise käe läbi. Isegi kui sellises võimaluses kahelda, tuleb nimetatud kahtlust igatahes tõlgendada

§ 7lg 3 tulenevalt ja käsitleda seda süüdistatava kasuks.

Muud tõendid nimetatud kahtlustuse kõrvaldamiseks puuduvad. Kohus konstateeris, et Igor Rüntjud seob temale süüksarvatavate varguste episoodidega vaid ühelt sündmuskohalt leitud paberitükilt võetud DNA proov, millesse tuleb suhtuda teatava kriitikaga ning teised tema süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Kohus mõistis V. Tśerepanini õigeks kahes varguse episoodis, mis süüdistuse kohaselt olid toime pandud koos Igor Rüntjuga: Tartumaal Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX korteritest varguse toimepanemises. Nendelt sündmuskohtadelt ei leitud paberitükke, mis viitaks varguste ühetaolisele käekirjale. Samuti ei leitud sündmuskohalt võetud proovidest DNA ekspertiisi ega sõrmejäljeekspertiisi tulemustes viidet V. Tśerepaninile. Jäljeekspertiisiga tuvastati, et nimetatud korterite ja samuti Tartus XXXX korteri lukusüdamike katetel olevad jäljed on tekitatud samade torutangide hambulise tööosaga. Kohus leidis, et kuigi V. Tśerepanini süü Tartus XXXX korterist varguse toimepanemises on tõendatud, ei ole piisav järeldada samade torutangide kasutamise põhjal V. Tśerepanini osalust Ülenurme alevikus asuvates korterites toimepandud vargustes. Torutangid on vabalt kättesaadav ja kasutatav tööriist ka teistele isikutele ja ei saa välistada samade torutangide kasutamist teiste isikute poolt. Kohus tõlgendas kahtlustusi

§ 7lg 3 alusel süüdistatava kasuks ning mõistis V.

Tśerepanini nimetatud episoodides õigeks. Kohus luges tõendatuks V. Tśerepanini poolt varguste toimepanemise kolmest korterist, mille puhul Igor Rüntju õigeks mõisteti: korterid Tartus XXXX, XXXX ja XXXX. Tartus XXXX korteri lävepakult leiti paberitükk, millel ekspertiis tuvastas DNA kokkulangevuse Igor Rüntju DNA-ga. Käesolevas kaebuses toodud põhjendustel mõistis kohus Igor Rüntju selles episoodis õigeks. Samast korterist ei leitud mingisuguseid tõendeid, mis viitaksid V. Tśerepanini osavõtule varguses. Siiski leiti samast trepikojast korteri 73 välisukse vahelt paberitükk, millelt saadud DNA profiilis ei saa kindlalt välistada V. Tśerepanini DNA sisaldumist. Jäljeekspertiisi arvamuse kohaselt võisid selle korteri lukudetailidel olevad jäljed olla tekitatud samade torutangide või mõne muu analoogse tööriistaga nagu veel 6 korteri puhul, millest toimusid vargused. Tartus XXXX korteri koridorist leiti varguse avastamise järel paberitükk, millelt võetud DNA proovis ei saa ekspertiisi arvamuse kohaselt kindlalt välistada V. Tśerepaninilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu. Samast trepikojast leiti korterite 105 ja 108 uste vahelt kokkuvolditud paberitükid, millelt ekspertiis tuvastas kokkulangevuse V. Tśerepanini DNAga. Tartus XXXX korterist ei leitud mingisuguseid tõendeid, mis viitaksid V. Tśerepanini osavõtule vargusest. Samas majas leiti korteri nr 4 ukse vahelt ja korteri nr 15 ukse eest põrandalt kokkumurtud paberitükid, millel eksperdi arvamuse kohaselt ei saa välistada V. Tśerepaninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Eelkirjeldatud kolmes varguse episoodis on kohus tõlgendanud kahtlustused V. Tśerepanini kahjuks. Korteritest Tartus XXXX ja XXXX ei leitud isegi paberitükke, millel ilmnenuks V. Tśerepanini DNA olemasolu või kahtlus selle esinemisele. Kirjeldatud episoodides pidanuks kohus olema järjekindel samaliigiliste kaudsete tõendite hindamisel ning jääma õigeksmõistmise põhjenduste juurde. 24 V. Tśerepaninile oli esitatud süüdistus 5 varguse episoodi toimepanemises grupis koos Aleksander Blinoviga: Tartus XXXX korterist, Tartus XXXXX korterist, Tartus XXXXX korterist, Tartus XXXX korterist ja Tartus XXXX korterist. Maakohus mõistis A. Blinovi kõikides nimetatud vargustes õigeks usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu. Kohus tuvastas, et ainsaks tõendiks, mis seob A. Blinovi nimetatud varguste toimepanemisega, on Tartus XXXX välisukse vahelt ja korteri nr 10 välisukse kõrvalt põrandalt leitud 2 oksatükki. DNA ekspertiis tuvastas XXXX ukse vahelt leitud oksatükilt võetud proovist DNA profiili, mis oli kokkulangev A. Blinovi DNA profiiliga. Teisel oksatükil tuvastati ekspertiisiga DNA olemasolu, milles ei saa välistada A. Blinovilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu. Kuna ekspertiisil kasutati võrdlusmaterjalina andmebaasiotsingu andmeid, tuleb nendesse suhtuda mõningase kriitikaga. Kohus asus seisukohale, et isegi kui oksatükkidel oli A. Blinovi DNA-d, võisid oksatükid nende korterite lähedusse sattuda kellegi teise kaudu peale A. Blinovi poolt puuoksa puudutamist. Kohus tõlgendas kahtlused süüdistatava kasuks ning mõistis A. Blinovi õigeks. Kohus luges aga tõendatuks V. Tśerepanini poolt varguste toimepanemise korteritest, mis olid loetletud eelnevalt A. Blinovi süüdistuses. Tartus XXXX korterist ei leitud V. Tśerepaninile viitavaid tõendeid. Nimetatud korteri samast trepikojast korteri nr 7 välisukse vahelt leiti paberitükk, millelt leitud DNA-s ei saa välistada V. Tśerepaninile kuuluva bioloogilise materjali sisaldumist. Samast trepikojast korteri nr 11 välisukse eest põrandalt leiti paberitükk, millel tuvastatud DNA oli kokkulangev V. Tśerepanini DNA profiiliga. Tartus XXXXX korterist ja XXXXX korterist ei leitud V. Tśerepaninile viitavaid tõendeid. XXXXX korteriga samast trepikojast korteri nr 1 porimatilt ja korteri nr 4 välisukse kõrvalt põrandalt leiti paberitükid, millelt leitud DNA puhul ei saa välistada V. Tśerepaninile kuuluva bioloogilise materjali olemasolu. Tartus XXXX korterist leitud paberitüki DNA ekspertiisil on kasutatud DNA andmebaasi otsingu abi, mistõttu kohus möönab valepositiivsete leidude võimalust ning leiab, et isiku seotust kuriteoga peaksid kinnitama ka muud tõendid. Muid arvestatavaid tõendeid aga tuvastatud ei ole. Sellele vaatamata tunnistas kohus V. Tśerepanini süü tõendatuks. Apellant leiab, et kohus on V. Tśerepanini süüdimõistmisel A. Blinoviga ühistes kuriteoepisoodides tõlgendanud kahtlused V. Tśerepanini kahjuks. Kohus on samaliigilisi kaudseid tõendeid ühistes kuriteoepisoodides tõlgendanud erinevalt, sidudes kahtlustusi V. Tśerepanini isiksusega, s.o. tema varasema karistatusega varguste eest. Kohus luges tõendatuks V. Tśerepanini poolt varguste toimepanemise Tartus, XXXX korterist, Tartus XXXX korterist ja Tartus XXXX korterist. Tartus XXXX korteri välisukse nurgast põrandalt ja korterite 48 ning 49 uste vahelt leiti kokkuvolditud paberitükid, millelt DNA ekspertiisiga tuvastati kokkulangevus V. Tśerepanini DNA võrdlusprooviga. Kuna ekspertiisiks kasutati DNA andmebaasist saadud võrdlusmaterjali, tuleb arvestada valepositiivse leiu võimalikkusega ning suhtuda ekspertiisi tulemusse kriitiliselt, nagu kohus antud kriminaalasjas korduvalt on teinud. Antud episoodis tõlgendas kohus kahtluse süüdistatava kahjuks. 25 Tartus XXXX ja XXXX korteritest tuvastatud vargustes leiti mõlema korteri puhul välisukse lävepakult paberitükk, millelt ekspertiisiga tuvastatud DNA ei ole seostatav V. Tśerepanini DNA-ga. Kohus on võtnud ikkagi seisukoha, et neidki sündmuskohti seob omavahel nagu enamikku teisigi sündmuskohti väikeste paberitükkide esinemine, mis viitab korduvale seotusele V. Tśerepaniniga. Kohus ei ole pidanud veenvaks ega usutavaks V. Tśerepanini ütlusi, mille kohaselt on ta Tartus käies hoidnud käes paberkandjal reklaame ja nendest rebitud tükid võivad olla viidud korterivarguste sündmuskohtadele. Kohus tuvastas, et sündmuskohtadelt leitud paberitükid on erinevast materjalist ja pole usutav, et kõik need on seotud jalgrataste ostmisel V. Tśerepanini käes olnud reklaamidega. Apellandi arvates on igasuguse paberkandja näol tegemist üldkasutatava, laialt levinud materjaliga ning süüdistatavalt ei saa nõuda tõendamist, millist paberit, millal ja kus ta on käes hoidnud. Ka nendel juhtudel, kui sündmuskohtadelt leitud paberitükkidel esineb tõepoolest V. Tśerepaniniga seostatavat bioloogilist materjali, ei saa sellest teha järeldust, et korterites käis vargil V. Tśerepanin. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et V. Tśerepanin oleks omanud või võõrandanud ühtegi süüdistuses loetletud varastatud eset. Tuvastatud ei ole ka torutange või muud analoogset eset, mida on kasutatud korterite ukselukkude lahtimurdmisel. Vargused kui kuriteoliik on laialt levinud ja suur on isikute ring, kes vargustega tegelevad. Kuigi V. Tśerepaninit on varasemalt karistatud varguste eest, ei ole see piisav argument tema süüditunnistamiseks puudulike tõenditega kriminaalasjas. Kohus tunnistas V. Tśerepanini süüdi varguste toimepanemises grupis koos Sergei Bondariga Tallinnas XXXX korteritest 141 ja 142. Kohus arvestas nimetatud episoodides tõendina tunnistaja S.S. ütlusi, kes tundis korteri nr 141 turvakaamera videosalvestusest tehtud fotodelt ära S. Bondari ja V. Tśerepanini. Tunnistaja näol on tegemist politseiametnikuga, kes on väidetavalt varasemalt tööalaselt V. Tśerepaniniga kokku puutunud. Apellandi arvates on põhjust suhtuda kriitiliselt politseiametniku poolt esitatud tõendi usaldusväärsusesse, arvestades asjaoluga, et ilma sellise äratundmiseta oleks tegemist kahe avastamata korterivargusega sama prefektuuri tööpiirkonnas, kus tunnistaja töötab. Kohus on kõnealuseid videosalvestisi ja fotosid vaadates otsuses märkinud, et isikute näod olid hästi nähtavad ja piisavalt valgustatud, mistõttu ühel isikul võis märgata sarnasusi V. Tśerepaniniga. Apellandi arvates ei tähenda sarnasuste olemasolu veel isiku identifitseerimist. Tallinnas XXXX korter 142 varguse episoodis puuduvad V. Tśerepanini suhtes igasugused süütõendid. Selles korteris ei olnud turvakaamerat ega tuvastatud kahtlustatavate DNA, sõrmejälgede ega muude tõendite olemasolu. Kohus viitab V. Tśerepanini süü tõendatusele sellega, et süüdistatav S. Bondari ütluste kohaselt käis nimetatu enne korterisse nr 141 sissetungimist vargil korteris nr 142 sama tundmatu kaaslasega, kellega korteris 141. Kohus järeldas sellest , et teiseks sissetungijaks pidi olema V. Tśerepanin. Ülaltoodust nähtub, et kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, V. Tśerepanini suhtes süüdistava hoiakuga. Kohtu järeldused on mittevastavuses faktiliste asjaoludega, kahtlustused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Sellega on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodust lähtudes kaitsja palub tühistada kohtuotsus V. Tśerepanini süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista V. Tśerepanin õigeks süüdistuse tõendamatuse tõttu. 26 I. Rüntju ja A. Blinovi kaitsjate seisukohad prokuröri apellatsiooni kohta Igor Rüntju kaitsja adv Ann Saar leiab, et Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsus Igor Rüntju õigeksmõistmises on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja arvates ringkonnaprokuröri poolt esitatud väited ja põhjendused ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Antud kriminaalasja lahendamisel on esimese astme kohus ammendavalt välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Kohus on käesolevat kriminaalasja lahendades kinni pidanud

§-s 312 p 2 sätestatust, mille kohaselt kohtuotsuse põhiosas on esitatud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks põhjendusega, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Igor Rüntju kaitsja on seisukohal, et Tartu Maakohus on õigesti pööranud tähelepanu asjaolule, et Igor Rüntju suhtes kogutud tõendite hulgas on ainsaks tõendiks Tartus XXXX korteri välisukse lävepakult peale varguse avastamist leitud paberitükk, millelt võetud proovidega on teostatud DNA ekspertiis. Kaitsja juhib tähelepanu ringkonnaprokuröri enda poolt viidatud Riigikohtu lahendile, milles Riigikohus on rõhutanud, et kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab muu hulgas nõuet, mille kohaselt kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjendatuse alusel lugejale jälgitav. Kaitsja arvates on Tartu Maakohtu otsuses kohtu siseveendumuse kujunemine Igor Rüntju õigeksmõistmise osas lugejale jälgitav, põhjendatud ja seaduslik. Samas ei ole ringkonnaprokurör apellatsioonis esitanud ühtegi viidet, millest nähtuks kohtupoolne kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Apellatsiooni aluseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mitte kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnaprokuröri väide, et kuriteoepisoodid on toime pandud nn ühetaolise käekirjaga, millest võttis osa ka Igor Rüntju, on ebaõige, oletuslik ja ei põhine tõenditel. Kohus on õigesti märkinud, et nii Igor Rüntju kui Vadim Tšerepanin on kinnitanud, et nad teineteist ei tunne. Vaieldamatult on tõendatud, et nad varasemalt teineteist ei tundnud, nad elavad Eesti erinevates paikkondades. Prokuratuur süüdistuse esitajana ei ole välja selgitanud süüdistatavate omavahelist seotust, mistõttu ei saa rääkida kuriteo toimepanemisest nn ühetaolise käekirjaga. Ringkonnaprokuröri väide, et Igor Rüntju ja Aleksander Blinovi õigeksmõistmisel ei ole kohus lähtunud tõendite kogumis hindamise printsiibist, ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Tartu Maakohus on Igor Rüntju suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel õigesti märkinud, et aisaks tõendiks, mis seob Igor Rüntjut süüdistuses loetletud varguste toimepanemisega, on Tartus XXXX korteri välisukse lävepakult leitud paberitükk, millelt võetud proovidega on teostatud DNA ekspertiis. Tartu Maakohus on õige analüüsi tulemina jõudnud järelduseni, muuhulgas ka selles, et ekspertiisiks esitatud paberitükk ei ole leitud vargusega seotud korterist, vaid väljastpoolt korterit, välisukse lävepakult (kaitsja allakriipsutus). Kaitsja hinnangul on Tartu Maakohus siinjuures õigesti järginud Riigikohtu juhiseid, mis väljenduvad lahendis 3-1-1-15-12 punktis 20. Nimetatud lahendis on kajastatud seisukoht, et vaid ühe kaudse tõendi pinnalt isikut süüdi tunnistades on oluliselt rikutud

§-s 61 lg 1 sisalduvat tõendite hindamise põhimõtet, omistades tõendile ette kindlaksmääratud jõu. 27 Eelnevast lähtuvalt on Tartu Maakohus Igor Rünju õigeksmõistmisel õige analüüsi tulemina jõudnud järeldusele, et kohtu hinnangul ei saa absoluutselt välistada, et paberitükk võis vargusega seotud korteriuksest väljapoole lävepakule sattuda ükskõik millisel muul viisil ja ükskõik, kelle teise käe läbi. Isegi siis, kui sellises võimaluses kahelda, tuleb nimetatud kahtlust tõlgendada

§ 7lg 3 tulenevalt ja käsitleda süüdistatava kasuks.

Kokkuvõtvalt kaitsja soovib märkida, et ükski apellatsiooni väide Igor Rüntju suhtes ei anna alust Tartu Maakohtu kaevatavat otsust tühistada ja teha Igor Rüntju suhtes uut kohtuotsust. Ringkonnaprokurör ei ole apellatsioonis põhjendanud, miks ta peab vajalikuks varem karistamata Igor Rüntjule mõista karistuse samas määras, mille mõistmist ta on taotlenud varem karistatud isikule. Samuti ei pea kaitsja õigeks ega põhjendatuks Igor Rüntju allutamist käitumiskontrollile. Seega tulnuks taotleda karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära lähedasena ja katseaeg võinuks olla KarS § 73 sätete kohaldamisega. Eeltoodu alusel kaitsja palub jätta ringkonnaprokuröri apellatsioon Igor Rüntju osas rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-12-10385 Igor Rüntju suhtes muutmata. Aleksander Blinovi kaitsja adv Marina Valge leiab, et Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsus Aleksander Blinovi õigeksmõistmises on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnaprokuröri poolt esitatud väited ja põhjendused ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Antud kriminaalasja lahendamisel on esimese astme kohus ammendavalt välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Kohus on käesolevat kriminaalasja lahendades kinni pidanud

§ 7

lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks ning

§ 312

p 2 sätestatust, mille järgi kohtuotsuse põhiosas on esitatud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks põhjendusega, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et Aleksander Blinovi süüdistusest tuleb välja jätta A.R. kuulunud esemete vargus, kuna kohtuistungil avaldas tema tütar P.R. , et peale vargust oli tema ema ähmi täis ega teadnud, kus asjad asuvad ning on hiljem osad asjad üles leidnud. Samas ei ole täpsustatud, millised asjad on üles leitud ja millised mitte või on A.R. leidnud üles kõik temale kuulunud ja süüdistuses kajastatud esemed. Tema tütre kaudu avaldatud tsiviilhagist täieliku loobumise põhjal võib järeldada küll viimast. Kuna kohtule ei olnud aga täpselt selge, kas kannatanu A.R. on kõik temale kuulunud esemed üles leidnud või on osa asju siiski varastatud ning seda ei ole võimalik toimiku materjalide põhjal ka selgitada, siis leidis kohus, et tuleb lähtuda süüdistatavatele soodsamast olukorrast ja jätta kannatanu A.R. kuulunud esemete vargus süüdistuses täielikult välja. Sellega rakendas maakohus Aleksander Blinovi suhtes üht olulisemat kriminaalmenetlusõiguse printsiipi – süütuse presumptsiooni. Ringkonnaprokuröri väide, et Aleksander Blinovi õigeksmõistmisel ei ole kohus lähtunud tõendite kogumis hindamise printsiibist, ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Aleksander Blinovi suhtes kogutud tõendite hulgas ainsaks tõendiks, mis seob Aleksander Blinovi süüdistusaktis nimetatud varguste toimepanemisega on Tartus XXXX korteri nr 12 28 välisukse vahelt ja korteri nr 10 välisukse kõrvalt põrandalt peale korteris nr 11 toimepandud varguse avastamist leitud 2 oksatükki, millelt võetud proovide suhtes on teostatud DNA ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 10E-GE0885 (II kd lk 130-135) nähtub, et Tartus XXXX korteri nr 12 välisukse vahelt peale varguse avastamist leitud oksatükilt võetud proovist saadi DNA analüüsil enam kui ühel isikult pärinev täisprofiil, milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on andmebaasiotsingu tulemustel kokkulangev Aleksander Blinovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Maakohus on leidnud, et kriminaalmenetluse käigus ei ole võetud Aleksander Blinovi DNA võrdlusproovi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on DNA tuvastatud läbi andmebaasiotsingu ning ei ole teada, kuidas on võrdlusproov registrisse saanud ja mis tingimustel on see võetud. Seega Aleksander Blinovi puhul tuleb teostatud ekspertiisi tulemustesse suhtuda mõningase kriitikaga ja ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik tema osalust süüdistuses toodud varguste toimepanemises tõendada. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud järeldusele, et kuna Aleksander Blinovi seovad temale süüksarvatavate vargusteepisoodidega vaid ühelt sündmuskohalt leitud kahelt oksatükilt leitud DNA, millesse tuleb suhtuda teatava kriitikaga, ning teised süüdistust kinnitavad tõendid puuduvad, tuleb Aleksander Blinov temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks mõista. Tartu Maakohus on siinjuures õigesti järginud Riigikohtu juhiseid, mis väljenduvad lahendis 3-1-1-15-12 p-s 20. Nimetatud lahendis on kajastatud seisukoht, et vaid ühe kaudse tõendi pinnalt isikut süüdi tunnistades on oluliselt rikutud

§-s 61 lg 1 sisalduvat tõendite hindamise põhimõtet, omistades tõendile ette kindlaksmääratud jõu. Kaitsja arvates on selline maakohtu konstateering seaduslik, kuna põhineb Riigikohtu varasemal praktikal, mille järgi kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab muu hulgas nõuet, mille kohaselt kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjendatuse alusel lugejale jälgitav. Käesoleval juhul on maakohtu siseveendumuse kujunemine Aleksander Blinovi õigeksmõistmise osas lugejale jälgitav, põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnaprokurör ei ole apellatsioonis esitanud ühtegi viidet, millest nähtuks kohtupoolne kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Apellatsiooni aluseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mitte kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kokkuvõtvalt kaitsja märgib, et ükski apellatsiooni väide Aleksander Blinovi suhtes ei anna alust Tartu Maakohtu kaevatavat otsust tühistada ja teha Aleksander Blinovi suhtes uut kohtuotsust. Ringkonnaprokurör ei ole apellatsioonis veenvalt ja usutavalt põhjendanud, miks ta peab vajalikuks 21.06.2013 tehtud maakohtu otsuse tühistamist osas, milles Aleksander Blinovi mõisteti õigeks. Eeltoodu alusel kaitsja palub jätta ringkonnaprokuröri apellatsioon Aleksander Blinovi osas rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21.06.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-12-10385 Aleksander Blinovi suhtes muutmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 29 Ringkonnakohus vaatas

§ 331lg 11 alusel antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses.

Apellatsioonid on esitatud V. Tśerepanini, I. Rüntju ja A. Blinovi osas. S. Bondari osas pole apellatsiooni esitatud. Ringkonnakohus, olles tutvunud apellatsioonidega, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, arvestanud, et tegemist on lühimenetlusega, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus – V. Tśerepanin talle esitatud süüdistustes õigeks mõista - ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu rahuldamisele prokuröri apellatsioonis esitatud taotlused - I. Rüntju ja A. Blinov süüdi mõista neile inkrimineeritud vargustes ning V. Tśerepanin süüdi mõista Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX asuvates korterites toimepandud vargustes. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka I. Rüntjult ja A. Blinovilt solidaarselt V. Tśerepaniniga tsiviilhagide väljamõistmine, samuti neilt menetluskulude väljamõistmine. Küll aga kuulub rahuldamisele prokuröri taotlus tühistada tervikkohtuotsuses tehtud parandused võrreldes kohtuotsuse esmase resolutiivosaga, mis puudutavad kannatanute R. H. ja M. R. osas tehtud tsiviilhagide summasid. Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsuse resolutiivosas, mis kuulutati 21.06.2013, mõisteti V. Tśerepaninilt tsiviilhagi katteks välja 1463,98 eurot R. H. kasuks ning V. Tśerepaninilt ja S. Bondarilt solidaarselt 1744,36 eurot M. R. kasuks (IV kd lk 218-219). Kohtuotsuse terviktekstis aga mõisteti V. Tśerepaninilt tsiviilhagi katteks välja 1272,24 eurot R. H. kasuks ning V. Tśerepaninilt ja S. Bondarilt solidaarselt 1600,36 eurot M. R. kasuks (IV kd lk 266). Summade vähendamist põhjendas maakohus sellega, et süüdistusakt ei sisalda konkreetsete sõrmuste ja kuloni väärtust (IV kd lk 262). Prokurör märgib, et vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud

§ 315lg 4 kohaselt.

Prokurör leiab, et maakohus tõlgendas süüdistusaktis ekslikult märgitud vale summa ja varastatud esemete osalist märkimata jätmist süüdistatavate kasuks. Arvutades süüdistuses märgitud summad kokku on need kooskõlas kannatanute R. H. ja M. R. tsiviilhagide summadega, millised on õigesti märgitud ka süüdistusaktis kuriteoga tekitatud lõpliku kahju suuruse väljatoomisel. Süüdistatavate jaoks ei olnud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid üllatuseks, kuna toimiku materjalid, sealhulgas kannatanute tsiviilhagid, olid neile tutvustatud kaitsjate vahendusel. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri väited tsiviilhagide lõppsummade kohta on kooskõlas süüdistusaktiga, mille kohaselt R. H. tekitati kahju 1463,98 euro ja M.R. 1744,36 euro ulatuses (IV kd lk 6-7). Ringkonnakohus märgib, et maakohtul puudus õigus tervikotsusega muuta oma otsuse resolutiivosa. Sellekohast kohtupraktikat on käsitletud Riigikohtu 02.10.2009 otsuses nr 3-1-2-3-09 (p 6.1), kus on märgitud, et on ekslik arusaam, nagu oleks kohtuotsuse kuulutamisel kuulutatud resolutiivosa ja hiljem koostatud tervikliku kohtuotsuse näol tegu kahe erineva kohtuotsusega. 30 Ei ole välistatud, et nende vormistamisel võivad tekkida vead ja sellest tulenevalt ka erinevused. Vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud

§ 315lg 4 kohaselt.

Seda põhjusel, et kohtunik teeb sisulise otsustuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisel, vastates

§-des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele. Riigikohus muuhulgas märkis ka seda, et in dubio pro reo põhimõttele ei saa tugineda, tõlgendamaks süüdimõistetu kasuks otsuses esinevaid vormistuslikke vigu (p 6.2). Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tühistab maakohtu tervikotsuse osas, millega mõisteti V. Tśerepaninilt tsiviilhagi katteks välja 1272,24 eurot R. H. kasuks ning V. Tśerepaninilt ja S. Bondarilt solidaarselt 1600,36 eurot M. R. kasuks ning asendab selle resolutiivosas tooduga, mille kohaselt mõisteti V. Tśerepaninilt tsiviilhagi katteks välja 1463,98 eurot R. H. kasuks ning V. Tśerepaninilt ja S. Bondarilt solidaarselt 1744,36 eurot M. R. kasuks. Samuti tuleb seoses ülaltooduga tühistada tervikotsus osas, millega

§ 310lg 1 alusel jäeti läbi vaatamata kannatanu R.

H. poolt esitatud tsiviilhagi naiste abielusõrmuse väärtusega 95 eurot 87 senti (1500 krooni) ning lillat värvi kiviga kullast kuloni väärtusega 95 eurot 87 senti (1500 krooni) osas ja kannatanu M. R. poolt esitatud tsiviilhagi kuldsõrmuse väärtuses 144 eurot ulatuses (kuldsõrmuse väärtus 160 eurot, millest on välja mõistetud 16 eurot) ning märgiti, et kannatanutel on õigus esitada hagid nimetatud osas tsiviilkohtumenetluse korras. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb apellatsioonides esitatud taotlust anda maakohtus uuritud tõenditele teistsugune hinnang kui seda tegi maakohus. Sellest tulenevalt prokuröri apellatsioonis taotletakse õigeksmõistva otsuse asemel süüdimõistva otsuse tegemist ja kaitsja apellatsioonis süüdimõistva otsuse asemel õigeksmõistva otsuse tegemist.

§ 309

lg 3 kohaselt saab süüdimõistva kohtuotsuse teha siis, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. Kui see tõendamist ei leia, tehakse õigeksmõistev otsus.

§ 61

lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§ 312

p 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Apellatsioonides heidetakse maakohtule ette ülaltoodud nõuete rikkumist. Ringkonnakohus kontrollib apellantide väiteid läbi kohtuotsuse vastavuse maakohtus peetud kohtuistungite protokollides kajastatud tõendite uurimisele (IV kd lk 145-149 ja 159-182), arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, kus

§-de 233 lg 1 ja 237 lg 4 kohaselt kriminaalasi lahendatakse ainult kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kuna ringkonnakohus vaatas

§ 331

lg 11 alusel antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses, siis lähtudes

§-st 15 lg 2 p 2 saab ringkonnakohtu kohtulahend tugineda ainult tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses 31 avaldatud. Käesoleval juhul saab selliseks avaldamiseks lugeda ülaltoodud viidet kohtuistungiprotokollidele. Esmalt ringkonnakohus käsitleb V. Tšerepanini kaitsja apellatsiooni. Kaitsja väited on toodud käesoleva otsuse lk 23-27 ja siinkohal neid üle ei korrata. Eeltoodust lähtudes kaitsja palub V. Tśerepanin õigeks mõista süüdistuse tõendamatuse tõttu. Ringkonnakohus veelkord rõhutab, et kaitsja väited puudutavad ainult tõenditele antud hinnangut. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kui süüdistus on grupilises kuriteos ja üks grupi liige süü tõendamatuse tõttu õigeks mõistetakse, siis sellest tulenevalt peaks ka teised grupi liikmed õigeks mõistetama. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja kui ühe grupi liikme osaluse kohta on ainult üks ebakindel tõend, mis jätab ruumi kahtluseks tema süü tõendatuse kohta, siis tuleb ta õigeks mõista. Kui aga grupi teise liikme kohta on rohkem kui üks tõend ja need annavad alust tema süü tõendatuse kohta, siis saab teda süüdi mõista. Maakohus on selliselt ka toiminud ja igakülgselt põhjendanud (IV kd lk 249-259), millised tõendid kinnitavad V. Tšerepanini poolt Tartus aadressidel: XXXX, XXXX, XXXX, XXXX; XXXX, XXXX, XXXX, XXXX; XXXXX; XXXXX, XXXX, XXXX ning Tallinnas Vilde XXXX ja Vilde XXXX korterites toimepandud varguste süüdistuse tõendatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt toodud tõendid tulenevad kriminaalasja materjalidest ja kinnitavad V. Tšerepanini süüd. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid tõendeid üle korrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on eeltoodud ekspertiisiaktide põhjal tuvastatud korduvus, s.o erinevatelt sündmuskohtadelt leitud paberitükkidelt võetud DNA proovide analüüsist saadud tulemused viitavad korduvale seotusele V. Tšerepaniniga. Eelnimetatud ekspertiiside puhul on DNA analüüsiks kasutatud V. Tšerepaninilt käesoleva kriminaalmenetluse käigus võetud võrdlusproovi, mis ei anna põhjust suhtuda ekspertiisitulemustesse kriitiliselt. Seega saab teha usaldusväärsed järeldused selle kohta, et V. Tšerepanini bioloogilist materjali esines kõigis eeltoodud vargustega seotud sündmuskohades, kas siis vahetult korteris sees või sellega samas trepikojas. Samuti nähtub Tartus XXXX varguse avastamise järel teostatud vaatluse protokollist ja ekspertiisiaktist nr 10E-GE0800 (II kd lk 14-18), et leitud kokkuvolditud paberitükkidelt võetud proovidest on DNA analüüsil saadud enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on andmebaasiotsingu tulemustel kokkulangevad V. Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Tartus XXXX ja XXXX varguste avastamise järel teostatud vaatluse protokollist ja ekspertiisiaktist nr 10E-GE0915 (I kd lk 33-36) nähtub, et DNA analüüsil on saadud andmebaasiotsingu tulemustel V. Tšerepanini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga kokkulangev ühelt isikult pärinev täisprofiil ka XXXX korterist seest leitud paberitükilt. 32 Seega seob kõiki sündmuskohti omavahel väikeste paberitükkide esinemine nende juures, millest mitmelt võetud proovist on tuvastatud ka otsesemaid või kaudsemaid viiteid V. Tšerepanini bioloogilise materjali sisaldumisele. V. Tšerepanin ise oma süüd ei tunnista. Süüdistusega seotud ajal, s.o 2010.a käis ta enda sõnul Tartus ühel korral rattaid ostmas, mille käigus anti talle valimiseks mitmeid reklaamlehti vaadata. Reklaamide vaatamise ajal oli ta paljaste kätega ning pärast andis reklaamid müüjale tagasi. Kuna ta ei osanud rattamüüjatega kohtumisel sellele tähelepanu pöörata, et levitab niiviisi oma DNA-d, siis arvab süüdistatav, et ta lavastati süüdi planeeritult. Maakohus leidis, et V. Tšerepanini poolt toodud põhjendused tema DNA võimaliku sattumise kohta sündmuskohadelt leitud paberitükkidele ei ole usutavad. Kohus veendus asitõendite vahetu vaatluse käigus, et sündmuskohtadelt leitud paberitükid on erinevast materjalist ja erineva välimusega. Mõningate paberitükkide puhul on tegemist värvilise trükikirjaga kaetud õhema paberiga (rebitud Jyski reklaamlehest), mõnel juhul valge paberiga (meenutab tavalist kirjapaberit) ning osaliselt on tegemist hoopis kartongi meenutava materjaliga. Selliste asjaolude puhul ei ole võimalik, et neid täiesti erinevaid materjale on kasutatud ühe reklaamlehena ja ilmselgelt nende algne päritolu on erinev. Süüdistatava poolt esitatud teooria puhul oleks pidanud ta reklaamlehe vaatamise käigus puudutama praktiliselt kogu pabermaterjali või oleks teda süüdi lavastada soovinud isik pidanud pingsalt jälgima, kust kohast süüdistatav just reklaampaberit puudutas. Seda enam, et tegemist oli täiesti erinevatest allikatest saadud paberitükikestega ja ei saa olla tõene, et need olid rebitud ühest ja samast reklaamtrükisest. On tõenäoline, et süüdistatava DNA sai sündmuskohtadelt leitud paberitükkidele tema poolt vahetult paberi rebimise käigus. Ei ole usutav, et seda oleks saanud teha keegi kolmas isik läbi reklaamlehtedele DNA kogumise, tükikeste rebimise ja sündmuskohtadesse sokutamise eesmärgiga V. Tšerepaninit süüdi lavastada. Seega leidis kohus, et V. Tšerepanini ütlused on ilmselgelt ennastõigustavad ja tema poolt varguste toimepanemine on teiste kriminaalasja tõenditega kinnitust leidnud. Lisaks on osaliselt vargusi ühendavaks lüliks asjaolu, et jäljeekspertiisi aktist nr 11E-TM0001 (I kd lk 23-29) nähtuvalt võivad XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX varguste järel sündmuskohtadelt leitud ja ekspertiisiks esitatud lukudetailidel olevad jäljed olla tekitatud ka samade torutangidega või mõne muu analoogse tööriistaga. Seega on eeltooduga tõestatav ja eluliselt usutav, et vargused on toime pandud sama isiku poolt, võimalik, et korteritesse sissetungimisel ka sama tööriista kasutades. V. Tšerepanin on varasemalt korduvalt karistatud korterivarguste toimepanemises ja seega saab järeldada, et tegemist on tema puhul sarnase kuritegeliku käitumismustriga. Süüdistatava eluviisiks oli kujunenud korterivarguste toimepanek. Sellele viitab otseselt ka käesolev süüdistus. Kuna sündmuskohadelt leitud paberitükkidel on korduvad viited just V. Tšerepanini DNA-le, siis tuleb lugeda tõendatuks V. Tšerepanini poolt nimetatud varguste toimepanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodud tõendite kogumi põhjal tuleb lugeda tõendatuks V. Tšerepanini poolt varguste toimepanemine Tartus XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXXX, XXXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX korteritest. Samuti leidis maakohus, et tuleb lugeda tõendatuks V. Tšerepanini poolt varguse toimepanemine 2008.a Tartus XXXX korterist. 33 Nimetatud varguse avastamise järgselt teostatud vaatluse protokollist nähtuvalt on korteris elutoas diivani peal fikseeritud mikrolaineahi, millelt on võetud DNA proov. Ekspertiisiakti nr 10E-GE1485 (I kd lk 77-80) kohaselt on nimetatud proovist DNA analüüsil saadud enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev V. Tšerepaninilt kriminaalmenetluse käigus võetud võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kuivõrd kannatanu E. L. ütlustest tulenevalt oli integreeritav mikrolaineahi enne tema kodust lahkumist veel köögis mööbli sees, siis on eluliselt usutav, et mikrolaineahju on liigutatud ja see on diivani peale toodud varguse käigus. Kuigi V. Tšerepanin ise oma süüd eitab, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et eeltoodut arvestades saab siiski järeldada, et nimetatud korterisse on sisse tunginud ja sealt kannatanule kuuluvaid esemeid varastanud just V. Tšerepanin, sest muul viisil tema DNA sattumine korterisse ei ole kriminaalasjas kogutud materjalidega seletatav ega ka eluliselt usutav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatuks tuleb lugeda ka V. Tšerepanini poolt koos S. Bondariga varguste toimepanemine Tallinnas XXXX korteritest. Kannatanu M. R. ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta andnud uurijale üle Tallinnas Vilde XXXX korteri turvakaamera videosalvestuse, millest nähtub kahe meesterahva sisenemine nimetatud korterisse ja nende tegevus seal. Nimetatud videosalvestuselt tehtud fotodelt on tunnistaja S.S. tundnud ära lisaks S. Bondarile ka V. Tšerepanini. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta isikud ära visuaalselt näojoonte, pikkuse ja kehakuju järgi ning seetõttu, et on mõlema isikuga varasemalt korduvalt tööalaselt, s.o politseiametnikuna kokku puutunud. Ka maakohus veendus tunnistajale esitatud fotosid vaadates, et need on piisavalt selged ja võimaldavad isikute äratundmist. Samuti vaatles maakohus vahetult videosalvestust ning tuvastas, et mitmeid kordi kaadris figureerinud isikute näod olid hästi nähtavad ja piisavalt valgustatud, mistõttu ühel isikul võis märgata sarnasusi V. Tšerepaniniga. Kuna tunnistaja on varasemate kokkupuudete pinnalt tundnud fotodelt kindlalt ära S. Bondari, kes oma süüd nimetatud korterist varguse toimepanemises ka tunnistab, siis on täielikult usutav, et tunnistaja tundis temale esitatud fotodelt ära ka teise, talle varem teadaoleva, isiku s.o V. Tšerepanini. Kuigi süüdistatav V. Tšerepanin ise nimetatud korterist varguse toimepanemist ei tunnista ja tema osalust ei tunnista ka kaassüüdistatav S. Bondar, viidates sellele, et temaga oli koos hoopis keegi tundmatu meesterahvas, siiski leidis maakohus, et nimetatud ütlus on ilmselgelt antud soovist V. Tšerepanini kui endale tuttava isiku kaasosalemist varjata. Teadaolevalt on V. Tšerepanin ja S. Bondar pannud koos toime korduvalt korterivargusi ja seega on neil kujunenud ühine kriminaalne käitumismuster. Kõige eeltoodu põhjal saab lugeda tõendatuks, et S. Bondari kaasosaliseks nimetatud varguses oli just V. Tšerepanin. Seejuures ei pidanud maakohus põhjendatuks ka V. Tšerepanini selgitusi selle kohta, et tunnistaja S.S. on andnud ütlusi tema äratundmise kohta vaenust tema vastu. Süüdistatava selgitused selle kohta olid ebausutavad ja kohati ka segased, viidates pigem süüdistatava enda võimalikule vaenule tunnistaja suhtes, mitte vastupidi. Samuti ei saa eelnimetatud ütlustest ega kriminaalasja materjalidest välja lugeda ühtegi motiivi, miks peaks tunnistaja süüdistatava kohta ebatõeseid ütlusi andma. Kuna süüdistatav S. Bondari ütlustest nähtuvalt käisid nad vahetult enne Vilde XXXX korterist varguse toimepanemist sama kaaslasega ka korteris 142 vargil, varguse fakti kinnitavad kannatanute ütlused ja vaatlusprotokoll ning tuginedes eelnevas lõigus tuvastatule, siis leidis maakohus, et tõendatud on V. Tšerepanini osalus koos S. Bondariga ka Tallinnas Vilde XXXX korterist varguse toimepanemisel. 34 Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et kaitsja väited on ümber lükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, millele tuginedes maakohus põhjendatult tuvastas V. Tšerepanini süü 14 varguse episoodi toimepanemises. Ei saa nõustuda kaitsja väitega, et maakohus ei tõlgendanud kõrvaldamata kahtlusi V. Tšerepanini kasuks, sest maakohus on ka V. Tšerepanini puhul rakendanud

§ 7

lg 3 sätteid, kuna kahes varguse episoodis mõisteti ta süü tõendamatuse tõttu õigeks. Järgnevalt ringkonnakohus käsitleb prokuröri apellatsiooni. Prokurör taotleb I. Rüntju ja A. Blinovi õigeksmõistmise tühistamist ja nende süüdimõistmist neile inkrimineeritud süüdistuses, samuti V. Tšerepanini süüdimõistmist kahes õigeksmõistetud varguse episoodis. Sellest tulenevalt ka tsiviilhagide lahendamist ja menetluskulude väljamõistmist. Prokuröri väited on toodud käesoleva otsuse lk 20-23 ja siinkohal neid üle ei korrata. Ringkonnakohus märgib, et ka prokuröri väited puudutavad ainult tõenditele antud hinnangut. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, mille alusel ja millistest tõenditest lähtuvalt jättis kohus V. Tšerepanini puhul välja grupis toimepanemise tunnuse nendes kuriteo episoodides, millised süüdistuse kohaselt olid temale inkrimineeritud koos I. Rüntju ja A. Blinoviga. Grupis toimepanemist inkrimineeris kohus V. Tšerepaninile vaid kahes varguse episoodis, millised olid tema poolt toime pandud koos S. Bondariga Ringkonnakohus märgib, et kui süüdistus on grupilises kuriteos ja üks grupi liige süü tõendamatuse tõttu õigeks mõistetakse, siis sellest tulenevalt kuriteo grupis toimepanemine ei ole enam tõendatud ja vastav tunnus tuleb süüdi jäänud isiku osas välja jätta. Nii ka maakohus toimis, hinnates tõendeid nende kogumis ja leides, et kui ühe grupi liikme osaluse kohta on ainult üks ebakindel tõend, mis jätab ruumi kahtluseks tema süü tõendatuses, siis tuleb ta õigeks mõista. Kui aga grupi teise liikme kohta on rohkem kui üks tõend ja need annavad alust tema süü tõendatuses, siis saab teda süüdi mõista, kuid seda mitte enam grupis, vaid üksi toime pandud kuriteos. Maakohus on põhjendanud (IV kd lk 249-250), et ainsaks tõendiks, mis seob I. Rüntjud Ülenurme alevikus XXXX ja XXXX korterites ning Tartus XXXX, XXXX, XXXX korterites varguste toimepanemisega on XXXX korteri välisukse lävepakult peale varguse avastamist leitud paberitükk, millelt võetud proovidega on teostatud DNA ekspertiis. Maakohus märkis, et ekspertiisiakti lisa 1 p 23 kohaselt tuleb andmebaasiotsinguna käsitleda DNA ekspertiisi käigus määratletud DNA profiilide võrdlemist riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiilidega, kusjuures arvestada tuleb seda, et andmebaasiotsing võib anda valepositiivseid leide ja seetõttu tuleb leidude tõepära alati kontrollida muude tõendite suhtes. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et käesoleva kriminaalmenetluse käigus oleks võetud I. Rüntju DNA võrdlusproov. Ekspertiisiaktist nähtub, et I. Rüntju DNA on tuvastatud läbi andmebaasiotsingu, kusjuures ei ole teada, kuidas on tema võrdlusproov registrisse saanud ja millal ning mis tingimustel on see võetud. Seetõttu leidis kohus, tuginedes ka ekspertiisiakti 35 lisa 1 p 23 viidatule, et ekspertiisi tulemustesse I. Rüntju puhul tuleb suhtuda mõningase kriitikaga ning lisaks eelkäsitletud tõendile peaksid tema osalusele varguste toimepanemises viitama ka muud tõendid. Kohus pidas ka oluliseks märkida, et ekspertiisiks esitatud paberitükki ei leitud vargusega seotud korterist, vaid väljastpoolt korterit, välisukse lävepakult. Üldteada on, et paberi puhul on tegemist vabalt kättesaadava ja laialdaselt kasutatava materjaliga. Asitõendi vaatluse põhjal ei tuvastanud kohus, et leitud paberitükil oleks esinenud mingisuguseid eritunnuseid. Tegemist oli tavalise valge paberi tükiga. I. Rüntjuga on kaudselt seostatav ekspertiisiakti kaudu vaid ühelt sündmuskohalt leitud üks paberitükk. Teised tõendid, sealhulgas teised seoses vargustega teostatud ekspertiisid, ei ole I. Rüntjud seostanud ühegi teise sündmuskohaga. Kohtu hinnangul ei saa absoluutselt välistada, et paberitükk võis vargusega seotud korteriuksest väljapoole lävepakule sattuda ükskõik millisel muul viisil ja ükskõik kelle teise käe läbi. Isegi kui sellises võimaluses kahelda, siis tuleb nimetatud kahtlust igatahes tõlgendada

§ 7lg 3 tulenevalt ja käsitleda seda süüdistatava kasuks.

Muud tõendid nimetatud kahtluse kõrvaldamiseks puuduvad. I. Rüntju seostatuse kohta korteritesse sissetungimiseks kasutatud murdmisriistadega samuti tõendid puuduvad. Kohus märkis, et I. Rüntju ise eitab oma süüd ja väidab, et süüdistuses märgitud ajal oli ta Rootsis tööl ning ei ole enne kohtuistungit Tartus kunagi käinudki. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole alust süüdistatava vastavates väidetes kahtlemiseks ning seda, kus ta süüdistuses märgitud ajal viibis ja millega tegeles, ei ole kohtueelses menetluses peale tema enda ütluste ka täpsemalt selgitatud. Nii I. Rüntju kui tema kaassüüdistat