1-12-5718/34

1-12-5718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5718 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Pavel Yakovlev süüdistuses KarS § 275 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Pavel Yakovlevi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokurör ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Süüdistatav Pavel Yakovlev asukoht: Turu 56, Tartu Vangla isikukood: 38603052211 tõkend ja selle kestus: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-5718 muutmata ja süüdistatava Pavel Yakovlevi kaitsja Karl Saavo apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot, advokaat Karl Saavole tema poolt Pavel Yakovlevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Pavel Yakovlevilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. Pavel Yakovlevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Pavel Yakovlev 112-5718 kohtukulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 03.05.2013 otsusega tunnistati Pavel Yakovlev süüdi KarS § 275 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust P. Yakovlevile Viru Maakohtu 18.02.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 aasta 7 kuu 13 päeva vangistuse võrra, mõistes P. Yakovlevile liitkaristuseks 9 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. P. Yakovlev anti kohtu alla selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 04.11.2011 kella 14:50 paiku vangistushoone
5. korrusel kasutas ametiülesandeid täitva valvur E.A. suhtes solvavaid väljendeid „suka bljad“ ning kella 14:55 paiku kasutas E.A. suhtes korduvalt väljendit „suka bljad“ ja nimetas E.A. t „pederastiks“, solvates sellega E.A. au ja väärikust. P. Yakovlev ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Maakohus leidis, et kannatanu E.A. ja tunnistaja S.K. ütlustega on tõendatud, et P. Yakovlev kasutas esmalt solvavaid väljendeid valvur E.A. suhtes. Selline vangivalvuri solvamine leidis aset ajal, kui E.A. täitis oma ametiülesandeid ja solvamine oli ajendatud vangivalvuri tegevusest seoses jope läbiotsimisel. Kuigi vanglaametniku taluvuslävi peab töö spetsiifika tõttu olema tavainimeste omast kõrgem, tundis kannatanu end solvatuna. Kohus asus seisukohale, et sellise ebatsensuurse väljendi kasutamine ületab vanglaametniku talumiskohustuse ning see oli kannatanule solvav. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, tema väärikust. See võib seisneda teise isiku halvustamises ebasündsas vormis, tema elukutse alavääristamises. Kannatanu ütlustega luges maakohus tõendatud, et P. Yakovlev reageeris E.A. tegevusele jope läbiotsimisel solvanguga, kasutades vulgaarset sõna. Ta halvustas E.A. väljendiga, mis iseloomustas teda negatiivselt ning sisaldas ebatsensuurset sõna. Mitte keegi ei ole kohustatud taluma tema suhtes kasutatavat ebatsensuurset väljendit, seda enam, kui see on lausutud valjul häälel selleks, et ka teised samas piirkonnas asuvad kinnipeetavad sellist üleolevat vangivalvurit alandavat teksti kuuleksid. Selline P. Yakovlevi tegevus riivas E.A. väärikust. Kohtus antud ütlustes möönis süüdistatav, et ta võis kasutada väljendit „suka“. Kasutatud väljendi sorav väljaütlemine võib viidata sellele, et süüdistatava lähikonnas on taolised 2 väljendid igapäevases tavakasutuses, kuid kohus leiab, et võõraste isikute vahel, võimuesindajate suhtes hoidutakse taoliste väljendite kasutamisest nende väljendite ebatsensuurse sisu tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma sisu poolest edasi väljendite kasutaja üheselt mõistetavalt halvustavat suhtumist isikusse, kelle suhtes või aadressil neid kasutatakse. Maakohtu arvates on need oma ebatsensuurse sisu tõttu solvavad sõltumata isiku seisundist, kelle suhtes neid kasutatakse. E.A. täitis oma teenistusülesandeid. Süüdistatav ei saanud solvata umbmäärast isikut, sest väljendi kasutamine oli tingitud konkreetsest situatsioonist süüdistatava ja kannatanu vahel, mis puudutas süüdistatava jope läbiotsimist. Maakohtu hinnangul realiseeris P. Yakovlev oma tegevusega KarS § 275 objektiivse koosseisu. Subjektiivse koosseisu kohta leidis maakohus, et P. Yakovlev pani kannatanu solvamise toime kavatsetult. Ta oli pikka aega vangistust kandnud isikuna teadlik vangla sisekorra eeskirjadest. P. Yakovlev tõstis solvavat väljendit kasutades teadlikult oma häält, et ka teised kinnipeetavad tema üleolevat käitumist kuuleksid. Süüdistatava poolt öeldu oli ajendatud vanglaametniku tegevusest ning kasutatud ebatsensuurne väljend ei olnud tavapärane ropendamine, vaid P. Yakovlev kasutas seda eesmärgiga solvata ja alandada tema riietuseset läbiotsivat vangivalvurit. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja P. Yakovlevi õigeksmõistmist. Apellandi seisukohad on järgmised. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud KarS § 275 objektiivse koosseisu olemasolu P. Yakovlevi tegevuses. Kohus on P. Yakovlevi süüditunnistamisel rikkunud KrMS §-de 7 lg. 3, § 60 ja § 61 sätteid, hinnates kogutud tõendeid ühekülgselt ja jättes kõrvaldamata vastuolud. Kannatanu E.A. ütlustes esineb vastuolu võrreldes tunnistaja S.K. ja süüdistatava P. Yakovlevi ütlustega. Nimelt avaldas kannatanu kohtus antud ütlustes, et P. Yakovlevi jope läbiotsimise ajal hakkas kinnipeetav karjuma ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistaja S.K. ütlustest ei nähtu, et P. Yakovlev karjus E.A. ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistaja kuulis P. Yakovlevi ütlemas solvavat väljendit, kuid süüdistatav oli selle ütlemise ajal näoga S.K. poole. Tunnistaja väidab siiski, et enne seda oli aru saada, et see väljend oli suunatud valvur E.A. Vanglas karistust kandes on süüdistatav teadlik, milliseid tagajärgi võib kaasa tuua ebatsensuursete väljendite kasutamine ning hoidub vangla ametnike suhtes sellistest väljenditest. E.A. t ta solvata ei tahtnud ning tema poole ebatsensuurse väljendiga ei pöördunud. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud eeskätt kannatanu E.A. ja tunnistaja S.K. ütlustele, jättes kasutamata võimaluse kontrollida kannatanu ütluste tõepärasust täiendavate tunnistajate ülekuulamisega. Nimelt ei rahuldanud kohus 12.11.2012 eelistungil ja 07.12.2012 korraldaval istungil süüdistatava ja kaitsja taotlust kuulata üle 3 tunnistajat Tartu Vanglas kinnipeetavate hulgast, kes võisid näha ning kuulda süüdistuses kirjeldatud sündmust. Samas on kannatanu väitnud, et teised kinnipeetavad olid samal ajal koridoris ja tulid väljast jalutamast, nad 3 kuulsid solvamist pealt. Kinnipeetavad naeravad selliste konfliktide peale ja ütlevad omapoolseid kommentaare. Süüdistatav on väitnud, et läheduses oli tõesti teisi kinnipeetavaid, kuid solvamist ei olnud ja keegi ei naernud ega kommenteerinud midagi. Apellant leiab, et kohus jättis kontrollimata need vastuolud kannatanu ja süüdistatava ütlustes. Apellandi hinnangul puudub süüdistatava P. Yakovlevi käitumises võimuesindaja solvamise subjektiivne koosseis. Isegi kui süüdistatav kasutas ebatsensuurset väljendit, oli tegemist slängiga või tavapärase ropendamisega ilma eesmärgita solvata või alandada vangla töötajat. Apellandi hinnangul on ilmne, et süüdistatava lähikonnas on taolised väljendid igapäevases tavakasutuses ja ei pruugi väljendada halvustavat suhtumist konkreetse isiku suhtes. P. Yakovlev esitas ringkonnakohtule ka omapoolsed vastuväited kohtuotsusele, leides selles, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud ning ta pole KarS § 275 kuriteokoosseisu realiseerunud. Süüdistatav on seisukohal, et kuna E.A. ei ole vene keelt kõnelev isik, siis ta ei tunne vene keele ebatsensuurset sõnavara, mis on kinnipeetavate vahel pidevalt kasutusel ning emotsionaalsete pahvatuste korral tavaline. Kindlasti ei olnud tema ebatsensuursed väljendid adresseeritud E.A. P. Yakovlev kinnitab, et keegi ei solvanud ega alandanud E.A. t ning kui sündmuskohal oligi naeru kuulda, siis sellepärast, et kinnipeetavad naeravad alati. Vanglas käituvad kinnipeetud emotsionaalselt. Lisaks viitab süüdistatav S.K. ütlustele, kes algul väitis, et ta intsidenti ei näinud ning järelikult ei saanud ta ka seda kuulda. Eelnevat kinnitab S.K. vastus küsimusele, milliseid väljendeid kasutas P. Yakovlev. Tunnistaja ütluste kohaselt peast ta ei mäleta. Süüdistatava sõnul on alust arvata E.A. ja S.K. kokkurääkimist, kuna nad on ühe asutuse töötajad ning neil on ühised huvid. Kokkuvõtteks leiab P. Yakovlev, et S.K. ütlused ei ole objektiivsed ega täpsed ning E.A. ütlused ei ole mitte kellegi ütlustega kinnitust leidnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu
6. juuni 2013 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni
7. juulini
8. Määratud ajaks esitas ringkonnakohtule omapoolsed seisukohad P. Yakovlev. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, apellatsiooni väidetega ja P. Yakovlevi seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning P. Yakovlevi kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi P. Yakovlevile süüks arvatud sündmuse kulgemise ning ka sellele antud õigusliku hinnangu kohta. Põhimõtteliselt ei taotle apellant apellatsioonis muud kui maakohtus hinnatud ning süüdimõistva otsuse aluseks olnud tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt. 4 Seoses sellega osundab kriminaalkolleegium arusaamale, mille kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ning KrMS § 15 lg 2 p 2 võimaldab ringkonnakohtul oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele. Nimetatud arusaamast järeldub, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad P. Yakovlevi süüküsimuse lahendamisel on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tuvastanud loogiliselt ja arusaadavalt, et süüdistatav pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust, s.o võimuesindaja solvamine P. Yakovlevi poolt. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise P. Yakovlevi süüküsimuse lahendamisel. Esitatud apellatsioonis on kaitsja ning P. Yakovlev oma vastuväidetes leidnud, et maakohus on süüdistatava süüditunnistamisel alusetult toetunud kannatanu ja tunnistaja ütlustele. Oma väidet põhjendab P. Yakovlev asjaoluga, et kannatanu ja tunnistaja on omavahel kolleegid ning seepärast on ka tunnistaja kannatanuga solidaarne ning annab sarnaselt kannatanuga teda süüstavaid ütlusi. Kaitsja aga leiab, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, sest neis esinevad vastuolud võrrelduna P. Yakovlevi ja tunnistaja S.K. ütlustega. Ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, leiab, et puudub igasugune põhjus kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kohtuistungil on kannatanu E.A. andnud ütlusi, et P. Yakovlev kasutas
9. novembril 2011, ajal kui ta teostas jalutuskäigult naasvate kinnipeetavate jopede läbiotsimist, tema suhtes ebatsensuurset väljendit. E.A. ütluste kohaselt pöördus P. Yakovlev ebatsensuurset väljendit kasutades konkreetselt tema poole, vaatas talle silma ning sellest tegi ta järelduse, et süüdistatava poolt kasutatud ebatsensuurne väljend oli adresseeritud temale. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et sai aru tema suhtes vene keeles lausutud väljendist ning see oli tema kui naisvangivalvuri suhtes eriti solvav. Seda enam, et P. Yakovlevi poolt lausutut kuulsid ka teised kinnipeetavad, kes naersid selle peale. Kannatanu sellesisulised ütlused langevad kokku tunnistaja S.K. ütlustega, kes on kohtuistungil kinnitanud, et ajal kui E.A. otsis läbi P. Yakovlevi jopet, kasutas süüdistatav E.A. suhtes ebatsensuurset väljendit. Ta sai aru, et kasutatud väljend oli suunatud E.A. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kannatanu ütlused on kokkulangevad tunnistaja ütlustega, ja vastupidi, tuleb nende ütlusi pidada usaldusväärseteks ning maakohus on igati põhjendatult arvestanud neid ütlusi kui usaldusväärseid P. Yakovlevi süüküsimuse otsustamisel. P. Yakovlevi ja tema kaitsja poolt tõstatatud väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et aktsepteerimaks P. Yakovlevi vastuväites esitatut tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta, tuleks jõuda sisuliselt järeldusele, et S.K. annab P. Yakovlevi suhtes teadvalt valeütlusi. 5 Kolleegiumi arvates ei ole kriminaalasjas ühtki tõendit, mis P. Yakovlevi taolist väidet kinnitaks ning see on vaid süüdistatava paljasõnaline ja meelevaldne arvamus. Sisuliselt tähendaks P. Yakovlevi väite jaatamine seda, et kannatanu on astunud kontakti tunnistajaga, kooskõlastanud temaga valeütlused ning seejärel on tunnistaja asunud neid valeütlusi menetluse käigus esitama. Asjaolude sellist esinemist peab ringkonnakohus aga enam kui ebatõenäoliseks. Samas ei saa jätta ka tähelepanuta, et valeütluste andmise eest näeb Karistusseadustik ette kriminaalvastutuse ning kriminaalasjas pole tuvastamist leidnud ainsatki motiivi, miks peaks tunnistaja riskima võimalusega saada ise kriminaalkorras karistatud. P. Yakovlevi kaitsja on põhjendanud kannatanu ütluste ebausaldusväärsust asjaoluga, et tema ütlused ei lange kokku tunnistaja S.K. ütlustega. Kaitsja arvates seisneb vastuolu selles, et E.A. väidete kohaselt vaatas P. Yakovlev talle ebatsensuurset väljendit karjudes otsa, kuid S.K. väidete kohaselt lausus P. Yakovlev solvava väljendi kõva häälega ning oli sellel momendil näoga tema poole. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlustes esinevad mõningad kõrvalekalded teokirjelduses on mõistetavad ning on tingitud isikute sündmuse tajumise ja selle hilisema edasiandmise võime eripärast. Samas ei esine kannatanu ja tunnistaja ütlustes sisulisi vastuolusid ebatsensuurse väljendi kasutamise kohta P. Yakovlevi poolt E.A. aadressil ning ainuüksi mõningad erinevused kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei muuda neid ebausaldusväärseteks. P. Yakovlevi kaitsja on apellatsioonis leidnud, et süüdistatava käitumises puudub võimuesindaja solvamise subjektiivne teokoosseis. Kaitsja leiab, et juhul kui P. Yakovlev isegi kasutas ebatsensuurset väljendit E.A. kuuldes, oli tegemist slängiga või tavapärase ropendamisega, ilma eesmärgita solvata vanglatöötajat. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Kriminaalõiguse teoorias on põhjendamist leidnud ning kohtupraktikas on ka omaks võetud arusaam kus kuriteo subjektiivset külge tõendatakse objektiivse külje analüüsi kaudu. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et sellist tõendamise viisi tuleb rakendada iga kaasuse puhul rangelt individualiseeritult. Individualiseeritus tähendab kõnealuses kontekstis, et üldhinnangu raames võetakse arvesse kõiki tuvastatud objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid. Käsitletavas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et konflikt E.A. ja P. Yakovlevi vahel leidis aset põhjusel, et E.A. poolt P. Yakovlevil seljas olnud jope käis puudutas selle läbiotsimise käigus maad ning just nimetatud asjaolu põhjustas P. Yakovlevi pöördumise E.A. poole. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka P. Yakovlev, kelle väidete kohaselt tekkisid tal nimelt sel põhjusel lahkarvamused E.A. E.A. ütluste kohaselt pärast seda, kui P. Yakovlev oli väitnud, et tema jope nurk puutus vastu maad, pöördus süüdistatav tema poole, vaatas talle silma ja kasutas tema suhtes ebatsensuurset väljendit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus P. Yakovlevil tekkis konflikt E.A. ning kus nii E.A. kui ka S.K. on kinnitanud, et tekkinud konflikti käigus pöördus P. Yakovlev otseselt E.A. poole ning tema poolt lausutud ebatsensuurne väljend oli adresseeritud nimelt E.A. , pole alust väiteks nagu oleks P. Yakovlev vaid tavapäraselt ropendanud. Ringkonnakohtu arvates annavad ülalesitatud tõendid tõsikindla aluse väiteks, et P. Yakovlevi poolt lausutud ebatsensuurne väljend oli adresseeritud E.A. ning selle eesmärgiks oli kannatanut tema tegevuse pärast solvata. 6 KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab P. Yakovlevi suhtes maakohtu otsuse muutmata, tuleb menetluskulu, s.o kaitsjatasu, välja mõista P. Yakovlevilt. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7 Mati Kartau