Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-14-1200 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1200 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 184

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.04.2013 Harju Maakohtu 2 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 15.10.2013 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 15.10.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, sest viimane kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, varasemalt on isikut karistatud röövimise ja varguse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkosõltuvus ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alates 09.02.2015 osaleb ta OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Isik on osalenud riigikeele A2 ja B1 taseme õppes. Kinnipeetav on osalenud tööhõives majandustöödel ja köögitöölisena. Alates 01.09.2015 õpib isik kutseõppes abikokaks. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel 11 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust ning alates 20.09.2015 on tema suhtes kohaldatud vangistusseaduse § 69 sätteid ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid. Enne vangistust elas kinnipeetav tuttava juures xxxx. Tuttav oli narkosõltlane. Võimaliku vabanemise korral soovib isik elama asuda ema juurde, aadressile xxx. Ema sõnul ei ole tal võimalik poega enda juurde elama võtta. Isikul on põhiharidus, mille ta omandas xxxx (erivajadustega lastele). Kooliajal oli isikul õpiraskusi ja käitumisprobleeme ning ta oli ka xxxx. Hiljem õppis isik xxxx, kuid katkestas õpingud. Kinnipeetava sissetulekuallikaks olid enne vangistust töövõimetuspension ja kuritegelikul teel saadud tulu (narkokäitlemine). Kinnipeetav elas xxxx ning xxxx ja xxxx. Isik ei ole kunagi töötanud ning tööoskused tal puuduvad. Kinnipeetaval on võlad ja nende likvideerimine ei ole kindel. Isikul on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, sest raha kasutas ta mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks. Vanglas soovib kinnipeetav töötada ja tasuda nõudeid. K-raha andmetel on isikul täitmata nõudeid 2304,02 eurot ja vabanemisfondis on 167,22 eurot. Kinnipeetaval puuduvad toimetulekut toetavad suhted. Emalt on poja suhtes ära võetud kasvatuslikud õigused. Vabaduses on kinnipeetaval lai tutvusringkond kriminaalkorras karistatud isikutest. Kuritegusid on isik sooritanud koos kaaslastega, mis näitab, et isik on mõjutatav. Isiku sõnul ei suhtle ta võõrasisaga ja ema J M. Ema peres elab 15-aastane poolvend. Isik väidab, et tema toetav isik on täditütar A T. Võimaliku vabanemise korral on isiku ema valmis abistama poega minimaalselt. Alkoholi tarvitas isik oma sõnul vähe, sest talle ei meeldinud alkoholijoobe seisund, kuid alkoholijoobes on isik pannud toime väärtegusid. Isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Isik lahendas oma probleeme "põgenemisega" narkootikumidesse. Enne vangistust tarvitas isik ohtralt fentanüüli, mida süstis. Aastate jooksul on ta tarvitanud nii amfetamiini kui ka kanepit, samuti on manustanud ka suurel määral rahusteid. Vanglas on tal diagnoositud sõltuvus. Isik oli metadooniravil. Vägivalla kuriteod on toime pandud raha saamise eesmärgil narkootikumide jaoks. Vabaduses oli isik mitu korda rehabilitatsioonikeskustes, läbis narkovõõrutusravi ning mingi ajavahemik narkootikume ei tarvitanud, kuid hakkas siis narkootikume uuesti tarvitama. Isikul on nõrk motivatsioon loobumiseks. Kinnipeetav veetis enamiku ajast teiste narkomaanide seltskonnas. Isikule on pakutud võimalust vabaneda xxxx rehabilitatsiooni keskusesse ning ta oli sellega nõus. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Ta on viibinud uuringutel Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonnas ning selle alusel oli määratud töövõimetus. Varem esines isikul ka suidsiidset käitumist, vanglas on isik korduvalt ennast vigastanud. Isiku sõnul tegutses ta manipuleerimise eesmärgiga. Isikul on negatiivne 3 mina-pilt, ta on iseendaga rahulolematu ja seetõttu õnnetu. Isik on kergesti ärrituv. Vanglas saab kinnipeetav psühhiaatrilist ravi ja käib psühholoogiga vestlemas. Kinnipeetav otsib oma tegevustes põnevust, vanglas on tal pidevad konfliktid kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega. Ametiisikute suhtes on kinnipeetav negatiivse hoiakuga. Ta on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isiku poolt on ohustatud avalikkus, tundmatud isikud ja tuttavad. Oht seisneb narkootikumide käitlemises, samuti füüsilise vägivalla kasutamises ja röövimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab narkootikume, tal puudub sissetulek või kui ta suhtleb kriminaalse käitumisviisiga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 68%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Vladislav Stepanovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 15.12.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle

§ 75lg 2 p 2,21,5,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava päritolu perekonda kuulub tema ema J M. Ema sõnul suhtlevad nad pojaga harva, omavahelistes suhetes on olnud probleeme. Ema sõnul elab kinnipeetava isa xxxx, kontakt isaga väidetavalt puudub. Ema on uuesti abiellunud ning uue abikaasaga on ka ühine poeg. Ema sõnul on Vladislav Stepanoviga olnud lapsepõlvest saadik probleeme. Varasematest andmetest selgus, et isik on viibinud xxxx rehabilitatsioonikeskuses, xxxx ning lastekodus. Kinnipeetaval oli kunagi olnud tüdruksõber, kes oli narkootikume tarvitanud. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. Ema sõnul ei ole tal võimalik poega enda juurde elama võtta, kuid ta on valmis poega abistama sotsiaalkorteri taotlemisel. Viru Vangla poolt edastatud taotlusest nähtub, et isik soovib võimaliku vabanemise korral minna ravile xxxx keskusesse. Vestlusest keskuse sotsiaaltöötajaga selgus, et antud hetkel on kõik kohad keskuses täis, kuid olukord võib muutuda. Sotsiaaltöötaja sõnul oleks kõige parem, kui Vladislav Stepanov võtaks ise keskusega ühendust ning paneks ennast ravijärjekorda. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht, ema on valmis abistama minimaalselt, kuna ta ka ise käesoleval ajal ei tööta. Isik on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, esimesel korral lõppes katseaeg tähtaegselt, teisel korral mõisteti isik katseajal süüdi uues kuriteos ning mõisteti liitkaristus. Ema sõnul on kinnipeetaval olnud probleeme nii narkootikumide kui ka alkoholi tarvitamisega. Karistusregistri andmetel on isikut 5-l korral karistatud NPALS § 151 alusel. Kui kohus peab võimalikuks kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Vladislav Stepanovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 15.12.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle

§ 75lg 2 p 2,21,5,7 sätestatud kohustused.

Vladislav Stepanov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning minna xxxx rehabilitatsioonikeskusesse. Tal ei ole kohta, kus ajutiselt elada. Emaga on suhted paremad, sest ta helistab emale iga nädal, kuid ema ei soovi teda enda juurde võtta. Vanglas ei ole ta seoses oma narkosõltuvusega programmidest abi saanud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladislav Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 05.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla V. Stepanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid 4 tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. V. Stepanovi näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Varasemad kuriteod on olnud varavastased, sh röövimine. Käesolevat karistust kannab I astme narkokuriteo eest. Seega uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Vaatamata käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 15.12.2016, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on vangistuses viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Iseloomustuse andmetel on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 73% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68%. Ohustatud võivad olla nii avalikkus kui ka tundmatud isikud ja tuttavad. Kuna V. Stepanov kannab karistust narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Eelmainitud iseloomustuse andmetel on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. V. Stepanovi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei 5 esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Vladislav Stepanovi vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladislav Stepanov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kohtu arvates ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isik kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme rahvatervisevastase kuriteo – narkootilise aine (fentanüüli) suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust ning alates 20.09.2015 on tema suhtes kohaldatud vangistusseaduse § 69 sätteid ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul pidevad konfliktid vanglas nii kaaskinnipeetavate kui ka vanglaametnikega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetav on olnud ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mis on kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud ja narkosõltuvusega isikud. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toime panemist. Vabanemise korral puudub Vladislav Stepanovil kindel alaline elukoht. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3,4,5 ja 6).

Isik on valmis minema ravile Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et hetkel puuduvad seal vabad kohad ning seetõttu ei ole võimalik isikul praegusel hetkel sinna minna. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 68%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabanemist. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Vladislav Stepanovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis ja taasühiskonnastavates tegevustes, olnud hõivatud tööga, omandanud riigikeele B1 tasemel ja asunud kutseõppes abikokaks õppima. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik