KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2569 Haldusasi Maksu-
) § 1361 lg 1 alusel 12.10.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest A-Tech Trade OÜ ettemaksukontole (viitenumber 27597334) summas 247 390,47 eurot. Taotluse põhjendused olid järgmised: 1) MTA asus 30.06.2015 teatega nr 12.2-3/033833-1 kontrollima A-Tech Trade OÜ mai 2015 käibemaksu tagastusnõude õigsust. 28.07.2015 alustas MTA üksikjuhtumi kontrolli A-Tech Trade OÜ aprilli kuni juuni 2015 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse osas, sh mai ja juuni 2015 tagastusnõuete õigsuse osas. 09.09.2015 teatas MTA, et lisaks aprilli kuni juuni käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsusele ja tagastusnõuete õigsusele kontrollitakse ka juuli 2015 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust ja selle alusel tekkinud tagastusnõude õigsust. 3-15-2569 2) MTA tuvastas kontrolli käigus, et A-Tech Trade OÜ on kajastanud perioodi aprill kuni juuli 2015 sisendkäibemaksu hulgas iPhone mobiiltelefonide soetamisel arvestatud käibemaksu kokku 293 054,82 eurot. Telefonid on sel perioodil soetatud Hansa Hulgi OÜ-lt, Klaar OÜ-lt, STV e-Pood OÜ-lt, Eesti Telekom AS-lt ja Mõttelend OÜ-lt. A-Tech Trade OÜ-lt saadud teabe kohaselt müüdi need edasi välisriigi äriühingutele Galigis UAB, Novacas UAB, Berana UAB, Onika Trade SIA, Paxcom Operations LTD, EU-Trader SIA ja Kingway Holding Sp z.o.o. MTA-l on alust arvata, et A-Tech Trade OÜ on esitanud aprilli kuni juuli 2015 käibedeklaratsioonides valeandmeid, mis seisnevad telefonide müügitehingute käibemaksu (kokku 293 054,82 eurot) kajastamises A-Tech Trade OÜ sisendkäibemaksu hulgas. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei ole tehingud toimunud dokumentidel näidatud ja MTA-le deklareeritud ning kirjeldatud viisil ega ka dokumentidel märgitud osapoolte vahel. A-Tech Trade OÜ on esitanud valeandmeid eesmärgiga tekitada alusetud käibemaksu enammaksed, mida riigilt tagasi küsida. 3) MTA kahtlusi kinnitab asjaolu, et A-Tech Trade OÜ juhatuse liikme MK ütlused on vastuolus kontrollimenetluses kogutud dokumentaalsete tõenditega. Dokumentaalsed tõendid ei kinnita MK väiteid, et ta sai Eesti Telekom AS-lt soetatud telefonid kätte arve tegemise päeval, müüs telefonid edasi väidetud kuupäeval ning A-Tech Trade OÜ ei hoiusta telefone. Vastuolud A-Tech Trade OÜ juhatuse liikme poolt maksuhaldurile esitatud ning kindlustusdokumentide andmetes telefonide arvu ja kaalu osas seavad kahtluse alla kaupade tegeliku olemasolu ja liikumise dokumentidel kirjeldatud viisil. Puuduvad dokumendid osade kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta, kaupu väidetavalt Eestist välismaale vedanud sõiduk ei ole Eestis registreeritud ning selliste andmetega sõiduk ei ole ületanud Eesti riigi piiri. Ka asjaolu, et A-Tech Trade OÜ on alates aprillist 2015 muutnud arvete numeratsiooni, viitab sellele, et kontrollitavate tehingute näol ei ole tegemist äriühingu tavapärase majandustegevusega. Klaar OÜ, kellelt A-Tech Trade OÜ telefonid soetas, on soetanud telefonid väidetavalt Bitrade OÜ-lt, kellele Klaar OÜ tasus telefonide maksumuse enne kaupade nägemist ja saamist. Seejuures on Bitrade OÜ tegevusalaks hoopis toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. Asjaolu, et Klaar OÜ on soetanud kaubad tundmatutelt äriühingutelt, mitte ametlikult maaletoojalt, viitab petuskeemile käibemaksu enammakse tekitamiseks. Samasugune tendents kauba eest tasumisel iseloomustab ka teisi hankijaid. Samuti ei ole A-Tech Trade OÜ telefonidega enne nende eest tasumist tutvunud ning tasutud on kõigi tehingute puhul ettemaksuna kogu kauba eest enne kauba saamist. Selline käitumine ja usaldus isikute vahel viitab organiseeritud tegevusele eesmärgiga esitada riigile alusetuid tagastusnõudeid. Vastuolud on ka seotud isikute selgituses selles osas, miks ettemaksuarvete alusel makstud summad A-Tech Trade OÜ-le tagastati. Tehingute mahtu ja maksumust arvestades ei tundu usutavad A-Tech Trade OÜ juhatuse liikme väited, et ta ei ole oma tehingupartneri Klaar OÜ esindaja MK-ga kohtunud ning on suhelnud temaga vaid telefoni teel. Vastuolu on ka seotud isikute antud ütlustes telefonide IMEI-koodide ja seerianumbrite info kohta, samuti soetamist ja edasimüüki näitavates dokumentaalsetes tõendites telefonide koguse ja kirjelduse osas. Osad telefonid on need A-Tech Trade OÜ-le müünud isikute väitel väidetavalt soetatud äriühingutelt, kes on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud seoses sellega, et nad ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Seejuures osad väidetavad tehingupartnerid ei ole esitanud nõutud käibedeklaratsioone ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone. Väidetavad tehingute osalised Kaliostro Holding OÜ ja Bitrade OÜ ei ole MTA nõutud teavet ja dokumente MTA-le esitanud. Lisaks on A-Tech Trade OÜ maksukäitumine peale MTA sekkumist muutunud (deklareeritud sisendkäibemaksu suurus on oluliselt väiksem) ning käibedeklaratsioonide andmetel ei ole äriühing enam iPhone soetanud. 4) MTA on sunnitud kontrollimenetlust jätkama, püüdes koguda asjas tähendust omavaid tõendeid kuni kõigi asjaolude selgumiseni, tagades seejuures ärakuulamisõiguse. MTA on 2
(8)3-15-2569 kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõuete kontrollimisega seoses nende täitmise tähtaega kuni 60 päeva võrra, kuid selle perioodi jooksul pole õnnestunud kõiki vajalikke tõendeid saada. Seetõttu on MTA sunnitud ATech Trade OÜ poolt mai-juuli 2015 käibedeklaratsioonides kajastatud enammakse summas 247 390,47 eurot äriühingu kontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist vabastama. 5) Maksuhaldur on tuvastanud, et A-Tech Trade OÜ-l puudub kinnisvara ja sõidukid. A-Tech Trade OÜ ei oma väärtpaberikontosid. Äriühing finantseerib oma tegevust laenudest ning lühiajalise laenu kohustus seisuga 31.08.2015 on 406 200 eurot. Esitatud pearaamatu ja arvelduskonto väljavõtte kohaselt on äriühingu arvelduskonto jääk seisuga 31.08.2015 kokku 216 005,59 eurot ning kassa jääk 2886,60 eurot. Seega on äriühingul kohustusi rohkem kui varasid. Arvelduskontol ja kassas olev raha on väga likviidne ning ei pruugi kontrollimenetluse lõpuks alles olla. Kui maksuotsusega kuulub juurde määramisele maksusumma ja A-Tech Trade OÜ tagastusnõudeid ei rahuldata, tekib A-Tech Trade OÜ-l maksuvõlg, mille täitmine ei ole tagatud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast võimaliku maksuotsusega määratavat rahalist nõuet suuruses 293 054,82 eurot võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 6) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise. Tagatis peab olema esitatud suuruses 351 655,78 eurot (maksukohustus 293 054,82 eurot + 20% sundtäitmise kulud). 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.10.2015 määrusega MTA taotluse ja andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks arest A-Tech Trade OÜ ettemaksukontole summas 247 390,47 eurot. Maksuhalduri taotlus vastab
§ 1361
lg 2 nõuetele.
§ 1361
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, on täidetud, sest maksuhaldur kontrollib 30.06.2015 teate nr 12.2-3/033833-1, 28.07.2015 korralduse nr 12.2-3/033833-2 ja 09.09.2015 korralduse nr 12.2-3/033833-5 alusel A-Tech Trade OÜ mai ja juuni 2015 tagastusnõuete põhjendatust ning aprill-juuli 2015 käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust. Maksuhaldur on vajalikul määral põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei ole kontrollitavad telefonide müügitehingud toimunud dokumentidel näidatud ja MTA-le deklareeritud ning kirjeldatud viisil ega ka dokumentidel märgitud osapoolte vahel. A-Tech Trade OÜ on esitanud valeandmeid eesmärgiga tekitada alusetud käibemaksu enammaksed, mida riigilt tagasi küsida. Taotluse kohaselt on sisendkäibemaksu alusetult deklareeritud kokku 293 054,82 eurot ning nimetatud summas tekib A-Tech Trade OÜ-l kontrolli tulemusel ka maksukohustus. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
§ 1361
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
§ 1361
lg 1 kohaldamise eeldus – põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest – on samuti täidetud. A-Tech Trade OÜ-l puudub registervara, MTA esitatud andmetel on A-Tech Trade OÜ-l seisuga 31.08.2015 lühiajalise laenu kohustus summas 406 200 eurot, arvelduskonto jääk 216 005,59 eurot ja kassa jääk 2886,60 eurot. Kindlust ei saa olla selles, et raha on äriühingu kontol ja kassas alles ka peale maksukohustuse määramist. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse 3
(8)3-15-2569 toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on selgitanud, et ta ei suutnud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid, mistõttu tuleb käibemaksu enammakse äriühingu ettemaksukontole vabastada ilmselt enne maksu määramist maksuotsusega. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Kuna muud tõhusad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad, on põhjendatud äriühingu ettemaksukonto arestimine vaidlusalusel perioodil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude suuruses summas. Avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks kaalub üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks. Kohus nõustus maksuhalduri seisukohaga täitekulude hinnangulise suuruse osas. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. 3. A-Tech Trade OÜ esitas halduskohtu määruse peale 28.10.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 06.11.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A-Tech Trade OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta MTA loataotlus A-Tech Trade OÜ ettemaksukonto arestimiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse läbi vaadata kohtuistungil. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) Ettemaksukonto aresti on rakendatud vastuolus
§ 1361eesmärgi ja mõttega.
Halduskohtu määrus on sisuliselt põhjendamata, kohus on aresti lubatavust põhjendanud üksnes maksuhalduri väidetega, analüüsimata ise MTA esitatud dokumentatsiooni. Kohus ei ole nõudnud täiendavate tõendite esitamist. 2) Maksuhalduri poolt väidetud vastuolusid AS-ga Eesti Telekom tehtud tehingute kohta antud selgituste ja esitatud dokumentide vahel ei ole. Maksuhaldur on esitanud tõendeid valikuliselt, püüdes jätta tehingute jadast vale muljet. Määruskaebuse esitaja ei ladustanud kaupa, kuna ladu määruskaebuse esitajal ei ole, kuid hoidis seda IMEI koodide käsitsi üleskirjutamiseks ja kauba saatmise ja selle eest tasumise tingimuste täpsustamiseks mõned päevad oma kontoris. Kauba kontoris hoidmist ei pidanud määruskaebuse esitaja juhatuse liige oma ütlustes ladustamiseks. Olukorras, kus kaup on pakendatud tootjapoolsesse pakendisse, puudus vajadus pakendite avamiseks. Igal tootel on IMEI kood, mille alusel on nii Apple’i poolt võimaldatud ametliku veebikanali kui ka Apple’i andmebaasi kaudu võimalik kindlaks teha, kas ja millal telefon on aktiveeritud. Määruskaebuse esitaja on ise pisteliselt IMEI koode kontrollinud ning seeläbi leidnud, et telefonid on osaliselt kasutusele võetud, mis näitab, et telefonid on lõpptarbija leidnud ning tegemist ei ole karussellpettusega. 3) Erinevus kauba kindlustusdokumentidel märgitud ja saadetise tegeliku kaalu vahel tulenes asjaolust, et määruskaebuse esitaja ise kaupa ei kaalunud ning täpne kaal fikseeriti alles vedaja 4
(8)3-15-2569 juures Schenker AS-s. Kaalude erinevus ei saa seega olla maksustamise seisukohalt oluline. Asjaolu, et üks veok ei ole sihtkohariiki liikunud, ei saa kahtluse alla seada teiste tehingute toimumist ega anda alust järelduseks, et määruskaebuse esitaja ei ole klientidele kaupa üldse müünud, seda enam, et kõnealune vedu moodustas tehingutest vaid väikese osa. Lisaks oli selle kauba osas transpordi korraldajaks Novacas UAB ning määruskaebuse esitajal on kauba Eestist väljaviimise kohta üksnes Novacas UAB kinnitus. Arve numbrite muutmine tulenes vajadusest siduda need arve väljastamise kuupäevaga. 4) Tarnijad, kelle poole määruskaebuse esitaja kaupade saamiseks pöördus, on Eesti tuntumad ja ka avalikult telefonide müüki reklaamivad müüjad. Määruskaebuse esitaja on tehingute kohta kõik dokumendid ja teabe tähtaegselt esitanud. OÜ Mõttelend poole pöördumine toimus OÜ Klaar soovitusel. Määruskaebuse esitajal puudus informatsioon, kellelt tarnijad kauba soetasid. Kuna kaup anti üle tarnijate poolt antud juhiste alusel kas ladudest või tarnija müügikohas, puudus määruskaebuse esitajal kahtlus, et kauba müüja ei ole see, kes selle üle andis. Määruskaebuse esitaja ei olnud enne maksumenetluse algust teadlik OÜ-de Appler, Bitrade, Kaliostro Holding ega Hydrowheels olemasolust. Nende äriühingute tegevus ei ole seotud määruskaebuse esitaja maksude arvestusega. 5) Maksuhaldur on maksumenetlusega venitanud ja jätnud maksustamise seisukohalt oluliste isikute käest informatsiooni küsimata. Maksuhalduril oli juba käibemaksu enammakse deklareerimise ajast teada, kellelt on määruskaebuse esitaja kauba soetanud. Arvestades informatsiooni saamise aega, on maksuhaldur määruskaebuse esitaja äripartneritele korralduste tegemisega ning tähtaegade andmisega venitanud, mis on viinud olukorrani, kus heausksel ostjal on suures ulatuses käibevara kinni hoitud. Määruskaebuse esitaja maksukäitumise muutumine on seega tingitud maksumenetlusega venitamisest maksuhalduri poolt, mis on kaasa toonud ligi 250 000 euro väärtuses käibevara eemaldamise käibest ning seeläbi määruskaebuse esitaja tegevuse seiskumise. Aresti kohaldamine on ebaproportsionaalne. 6) Aresti ulatus on vastuolus MTA taotluse sisuga. Kõik määruskaebuse esitaja tehingupartnerid kinnitavad tehingute toimumist ning kaupade edasimüügi kohta välisriiki on esitatud transpordifirma arved. Kaup müüdi üldreeglina ostjale Schenker AS vahendusel ning kauba üleandmise kohta on vormistatud nii transportimise kui ka üleandmise dokumendid. Kauba edasimüük on seega tõendatud ning puudub alus kahtluseks, et tehinguid ei ole toimunud. 5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Määruskaebuse esitaja etteheited põhinevad asjaoludel (arved ja kirjavahetus), mida ta varasemalt ise pole maksuhaldurile esitanud, ehkki maksuhaldur oli kohustanud määruskaebuse esitajat esitama dokumente, mida ta peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks oluliseks. Kui määruskaebuse esitaja pidas vajalikuks ka oma teise juhatuse liikme JK küsitlemist, oleks JK pidanud koos MK-ga maksuhalduri juurde seletusi andma tulema, sest vastav korraldus oli tehtud A-Tech Trade OÜ-le, mitte MK-le isiklikult. Määruskaebuse esitaja ei esitanud enda poolt väidetavalt koostatud IMEI koodide nimekirju maksuhaldurile ning ei rääkinud nende koostamisest ja kauba hoidmisest paari päeva vältel oma kontoris ka suulisel küsitlusel. Küsimustele kauba hoidmise kohta vastas MK, et viis selle Schenkerisse, ehkki oleks võinud maksuhaldurile selgitada, et viis selle esmalt oma kontorisse ning seejärel Schenkerisse. Määruskaebuse esitaja on ise asunud määruskaebuses oma ütlusi muutma, seega on ka etteheited seonduvalt kontrollimenetluse ajalise faktoriga alusetud. Asjaolu, et telefonid on IMEI koodide päringute põhjal osaliselt kasutusele võetud, ei välista võimalikku karussellpettust. Osa telefone ei ole siiski kasutusele võetud ning IMEI koodid võivad olla kusagilt saadud. Ka kehtivate IMEI koodide olemasolu ei tõenda, et tehingud on dokumentidel näidatud viisil toimunud. Määruskaebuse lisana esitatud CMR dokumentide 5
(8)3-15-2569 põhjal ei ole võimalik tuvastada, mida tegelikult transporditi – dokumendid on võõrkeelsed, neil märgitud kaubaühikud ei ühti. Lisaks on dokumente võimalik vormistada ka mittetoimunud tehingute kohta. Seega ei tõenda need dokumendid tehingute toimumist ega muuda maksuhalduri loataotluse lõppjäreldust. Samuti pole sisuliselt põhjendatud, miks, hoolimata maksuhalduri korduvatest korraldustest dokumentide esitamiseks, ei ole määruskaebuse esitaja saanud määruskaebuse lisasid 7-24 esitada juba varasemas maksumenetluses. See näitab kaudselt, et määruskaebuse esitaja juhatuse liikmed ei juhi määruskaebuse esitaja majandustegevust. Väited arvete numeratsiooni muutmise vajadusest ei ole tõsiseltvõetavad. Maksumaksja peab suutma tõendada kaupade riigist välja viimist, kuid üksnes Novacas UAB kinnitus seda ei tõenda. Põhjendatud kahtlust maksupettuses osalemise kohta kinnitavadki enamasti kaudsed tõendid kogumis. Määruskaebuse esitaja kaasaaitamiskohustuse rikkumist näitab määruskaebuse lisade nimekiri (CMR-id), mida määruskaebuse esitaja saanuks esitada juba maksumenetluses. Maksuhaldur ei ole maksumenetlusega venitanud, kuivõrd uurimiskohustuse täitmise tagamiseks on mh tehtud rahvusvahelisi päringuid Läti, Leedu, Küprose ja Poola maksuhalduritele, millele vastamise tähtaeg on 3 kuud.
§ 1361
alusel taotluse esitamisel ja lahendamisel ei saa maksuhaldurilt ega halduskohtult nõuda tõendite kogumiseks maksukohustuslase poole pöördumist, sest see võiks nurjata selle sätte eesmärgi saavutamise. Käibedeklaratsioonide kohaselt olid kaebaja aprilli-juuli 2015 enammaksed oluliselt suuremad kui varasematel perioodidel. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, sest vastasel juhul võib haldusakti täitmine osutuda võimatuks.
- A-Tech Trade OÜ 11.11.2015 täiendavate selgituste kohaselt on maksuhaldur alles loataotluse menetluses selgitanud asjaolusid, mis tema hinnangul on segadust tekitanud. Maksuhaldur on jätnud kontrollimata ja välja nõudmata dokumendid, mille olemasolu kohta tal infot oli. Kontrolli eesmärgiks ei saa olla ainult maksu määramine, välja tuleb selgitada nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Määruskaebuse esitaja juhatuse liikmed ei ole maksukontrolliga kokku puutunud ning neil puudus teave, millist täiendavat informatsiooni maksuhaldurile peaks esitama. Maksuhaldur ei ole küsinud täiendavat teavet ning on valesti tõlgendanud määruskaebuse esitaja ütlusi, rikkudes uurimispõhimõtet. Määruskaebuse esitaja on alati viivitamatult täitnud kaasaaitamiskohustust. Enamus määruskaebuse lisana toodud dokumentidest on maksuhaldurile ka kontrolli käigus esitatud ning nende alusel on maksuhaldur teinud rahvusvahelise kaubaveo päringuid. Määruskaebuse esitaja on revidendile 04.11.2015 saatnud kõikide kontrolliperioodi jooksul ostetud telefonide IMEI koodid, arved, transpordidokumendid, kauba raportid ja ostjate kinnitused kauba vastuvõtmise kohta, samuti fotod kaubast. Esitatud CMR dokumendid on üheselt mõistetavad ning nende alusel on võimalik järeldada veetud kaubakogused ning nende transportimise aeg. Määruskaebuse esitaja ei teadnud enne maksuhalduri poolt kohtule loataotluse esitamist, milliseid dokumente on vaja esitada. Varem on käibemaksutagastused toimunud ka CMR-e esitamata. Maksuhalduri poolt välisriikidele tehtud päringud on tehtud viivitusega. MTA poolt taotletud aresti summa ei ole vastavuses võimaliku maksukohustuse tekkega, sest UAB-ga Novacas tehtud tehingute osatähtsus on kõigi tehingute mahuga võrreldes marginaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 210 lg 4 alusel lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses.
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning A-Tech Trade OÜ määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. 6
(8)3-15-2569 9.
§ 1361
lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust (Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10):
- a)maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust;
- b)kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine;
- c)maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;
- d)sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest;
- e)halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 10. Ringkonnakohtu hinnangul on loetletud eeldused käesoleval juhul täidetud. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.
§ 1361
rakendamiseks peab esinema käimasolev kontrollimenetlus ning kohus ei saa praeguses asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolli menetluse läbiviimise (sh kontrollimenetluse kestuse) õiguspärasusele, sest see väljuks loataotluse piiridest. 11.
§ 1361
eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
§ 1361
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.
§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2013 määrus nr 3-13-1720, p 8). 12. Maksuhalduri poolt A-Tech Trade OÜ suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks saab pidada rahalise nõude määramist (
§ 1361lg 1).
Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise (sh ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud). Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugineb (
§ 1361lg 2 p 2).
13. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
§ 1361lg 1).
Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase 7
(8)3-15-2569 tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist.
§ 1361
alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. 14. MTA 12.10.2015 taotluses on kahtlust, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud sellega, et A-Tech Trade OÜ on käibedeklaratsioonides esitanud teadlikult valeandmeid käibemaksu enammakse deklareerimise eesmärgil ning tegelikkuses ei ole tehingud dokumentides näidatud ja MTA-le deklareeritud viisil ega ka dokumentidel märgitud osapoolte vahel toimunud. Lisaks on maksuhalduri kogutud andmetel äriühingul kohustusi rohkem kui varasid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et arvelduskontol ja kassas olev raha on väga likviidne ja selle olemasolu ei ole maksumenetluse lõppemise ajaks tagatud ning sõltub eelkõige kaebaja tahtest. Kohtu hinnangul on põhjendatud kahtlus, et maksumenetluse tulemusena tehtava maksuotsuse või nõude sundtäitmine võib osutuda ilma ettemaksukonto arestimiseta oluliselt raskemaks või võimatuks.
§ 1361
kohaldamise üheks põhjuseks võib olla maksukohustuslase tegevuses maksupettusele viitavate tunnuste esinemine, millele maksuhaldur on ka käesoleval juhul tuginenud. Taolises olukorras on ühtlasi põhjendatud järeldada maksukohustuslase huvi puudumist likviidsete vahendite omamiseks tulevikus, mille arvelt täita võimalik maksukohustus.
- Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab maksukohuslase õigusi. Samas ei ole kohtu arvates praegusel juhul alust eeldada, et täitmist tagavad toimingud võiksid olla sooritatud ebaproportsionaalses mahus. Arvesse tuleb võtta ka avalikku huvi. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 määrus nr 3-11282, p 9). Praegusel juhul ei saa järeldada, et loa esemeks oleva täitetoimingu mõju maksukohustuslase õigustele ja huvidele on sedavõrd intensiivne, et kaalub eelnimetatud avaliku huvi üles. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna muud tõhusad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad, on põhjendatud äriühingu ettemaksukonto arestimine vaidlusalusel perioodil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude suuruses summas. MTA taotluses on arusaadavalt märgitud muu hulgas andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.
- Eelneva põhjal jääb A-Tech Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8
(8)