← Eesti

1-15-9085/15

Obsah (5)§ 245§ 248§ 318§ 247§ 326

1-15-9085 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-9085 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

§ 245

lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas karistuse liik ja määr (p 8) ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana (p 12). Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr (

§ 245lg 3).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. aprilli
  2. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda

§ 248

lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

§ 318

lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (

  1. peatüki
  2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole 2

(4)kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis. Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole.
  1. oktoobril 2015 prokuröri Raigo Aasa, süüdistatava Vitali Borissovi ja kaitsja Talvi Vaske vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et V. Borissovile mõistetakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus 4 aastaks 1 kuuks ja KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 9 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõistetakse vangistus 4 aastaks 1 kuuks algusega
  2. juulist
  3. Karistusest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva. Lisaks sellele lepiti kokku, et V. Borissov peab hüvitama sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 756 eurot ja määratud kaitsja tasu 288 eurot (tl 175-178).
  4. novembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et V. Borissov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Kaitsja on taotlenud võimaldada V. Borissovil menetluskulude tasumist ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 192-193). Apelleeritud kohtuotsusega ongi V. Borissov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud. Kohus on rahuldanud kaitsja taotluse ja võimaldanud V. Borissovil tasuda kriminaalmenetluse kulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 194-196). Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Lisaks sellele on kohus V. Borissovilt välja mõistnud määratud kaitsjale makstud tasu kohtuistungil osalemise eest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav V. Borissov on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

  1. novembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  3. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

§ 247

lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt

§ 318

lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust. 3

(4)5. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava V.

Borissovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.