KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar
- a, Tallinn Haldusasja number 3-15-3240 Haldusasi E.A.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON
- Jätta E.A.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
- Tagastada pärast määruse jõustumist 06.01.2016 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot E.A.ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2). ASJAOLUD
- Tallinna Vangla teavitas 21.12.2015 kinnipeetav E.A.it (taotleja), et on algatanud tema suhtes distsiplinaarmenetluse seoses sellega, et 17.12.2015 sai teabe- ja uurimisosakond oma valdusesse videofaili, millest on näha, kuidas Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kinnipeetav E.A. istub laua taga, kus on sülearvuti, ning lehitseb erinevate jalanõude pilte.
- Taotleja esitas 30.12.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse palvega keelata Tallinna Vanglal koostatava distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmisele pööramine. Tallinna Vangla määrab taotlejale hiljemalt 17.01.2016 distsiplinaarkaristuse. Taotleja soovib seda vaidlustada, kuid vanglal on kombeks pöörata karistus täitmisele enne vaideotsuse ja samuti enne kohtuotsuse tegemist. Taotleja soovib, et vangla ei pööraks otsust täitmisele enne kohtuotsuse jõustumist. Taotleja leiab, et ilma tema loata ei tohi teda filmida ega pildistada. Samuti ei ole lubatud ilma kohtu loata viia läbi jälitustegevust. Video esitamine Tallinna Vanglale ehk levitamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. Juhul, kui kohus ei ole pädev otsust tegema, palub taotleja esitada taotlus pädevale asutusele.
- Kohus jättis 31.12.2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis taotlejale tähtpäeva riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
- Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja 06.01.2016 tasunud riigilõivu 15 eurot. 3-15-3240 KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
- Eeltoodust nähtuvalt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule kas kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal. Kohtupraktikas on tunnustatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigust ka olukorras, kus vaideotsus on juba tehtud, kuid kaebust ei ole veel kohtule esitatud.
- Kohtule esitatud taotlusest nähtub, et kinnipeetava suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus ja talle on esitatud sellekohane teade. Taotlusest nähtuvalt ei ole pooleli ühtegi kohtu- ega vaidemenetlust, samuti ei ole tehtud vaideotsust, seetõttu puudub taotlejal praeguses menetlusetapis õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada ja taotlus tuleb läbivaatamatult tagastada.
- Menetluse algatamise teade ei saa reeglina isiku õigusi rikkuda. Haldusorgan peab pärast haldusmenetluse algatamist korrektselt läbi viima menetluse ja selle tulemusel kas andma välja haldusakti või teavitama menetlusosalist otsustusest jätta haldusakt andmata. Haldusorgan ei ole distsiplinaarmenetluse algatamisel taotleja suhtes otsust veel langetanud – kas kinnipeetavat karistatakse või mitte – vaid alles viib läbi menetlustoiminguid. Juhul, kui vangla otsustab taotlejale määrata distsiplinaarkaristuse, peab taotleja selle vaidlustamise soovi korral esmalt esitama vaide vanglateenistusele (vangistusseaduse § 11 lg 5) ja alles pärast vangla poolt vaideotsuse tegemist on kinnipeetaval õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Siiski võib enne vaideotsuse tegemist taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist ehk haldusakti täitmise peatamist HKMS § 249 lg 2 alusel, kuid sellisel juhul peab taotleja olema vanglale esitanud eelnevalt vaide. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa esitada väljaspool vaideja kohtumenetlust.
- Taotleja tasus 06.01.2016 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot. RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tagastatakse riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Riigikohus on kohaldanud HKMS § 104 lg 5 p 3 analoogia alusel ka juhtudel, mil esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 19.06.2013 määrus asjas nr 3-3-132-13 p-d 14 ja 15). Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada selle tasunud isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 2
(2)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.