← Eesti

3-14-52678/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52678 Haldusasi AS kaebus Tallinna Vangla tekitatud 34 174,40 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AS Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada AS määruskaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a määruse haldusasjas nr 314-52678 resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata AS kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 20.09.2010–14.07.
  8. Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata AS kahju hüvitamise kaebus ajavahemikku 20.09.2010–14.07.2011 puudutavas osas (seonduvalt ebapiisava põrandapinna, pesemisvõimaluse ja õhuvahetusega) halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. AS esitas 14.07.2014 Tallinna Vanglale taotluse 34 174 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (põrandapind, ülerahvastatus, piiratud võimalus duši kasutamiseks, ventilatsioon, liikumispiirangud) Tallinna Vanglas ajavahemikul 23.12.2008–14.07.
  10. Taotluse kohaselt sai AS kahju 3-14-52678 tekkimisest teada 15.11.2013 ajakirjanduse vahendusel, milles kajastati Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohti inimõiguste rikkumisest Tallinna Vanglas.
  11. Tallinna Vangla tagastas 01.10.2014 vastusega nr 5-18/14/19728-2 AS kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 23.12.2008–14.07.2011 osas läbivaatamatult ning ülejäänud osas jättis taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et ajavahemiku 23.12.2008– 14.07.2011 osas ei ole taotlus tähtaegne ning mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puudusid.
  12. AS esitas 03.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt perioodil 26.12.2008–14.07.2014 inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (ruumipuudus, ülerahvastatus, ventilatsioon, valgustus, müratase) tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja sai kahju tekkimisest teada EIK 19.12.2013 otsusest asjas Tunis vs. Eesti, milles tuvastati inimväärikust alandavad kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas.
  13. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta kaebus perioodi 26.12.2008– 14.07.2011 osas ning ebapiisava valgustuse ja kõrge müratasemega tekitatud kahju osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Ajavahemikku 26.12.2008–14.07.2011 puudutavas osas ei olnud taotlus vanglale esitatud tähtaegselt. Nõude esitamise tähtaega tuleb hakata arvestama hetkest, kui taotluse esitaja hakkas väidetavaid kannatusi reaalselt tajuma. Ruumipuudust ja sellega kaasnevat mõju pidi AS hakkama tajuma alates Tallinna Vanglasse saabumisest 23.12.
  14. Kaebaja on varem viibinud ka teistes kinnipidamisasutustes (Ämari Vangla, Harku ja Murru Vangla, Põhja Prefektuuri arestimaja), mille tingimused kindlasti Tallinna Vangla omadest erinesid. Lisaks on kaebaja olnud ka varem Tallinna Vanglasse paigutatud (erinevatel perioodidel aastatel 2003, 2004, 2005 ja 2008) ning pidi väidetavast õiguste rikkumisest saama teada koheselt. Taotlus on esitatud aga alles pärast seda, kui tekkis teoreetiline võimalus saada Eesti riigilt raha (tulenevalt EIK 19.12.2013 otsusest). Seetõttu on õigustatud piiritleda kaebetähtaeg rangelt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud kolme aastaga. Selles, kas isiku õigusi ja huve rikutakse või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi. Kaebajal ei esinenud objektiivseid takistusi taotluse tähtaegseks esitamiseks. Seadusandja poolt kehtestatud kolmeaastane tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida. Arvestades, et kaebaja esitas nõude kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale 14.07.2014, siis saab tähtaegseks lugeda kahju hüvitamise nõude sellele eelneva kolme aasta osas ehk alates 15.07.
  15. Ebapiisava valgustuse ja kõrge müratasemega tekitatud kahju osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest vanglale esitatud kahjunõudes ei ole AS märkinud, et talle oleks tekkinud kahju ka kambrite ebapiisava valgustuse ning müra tõttu.
  16. Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2015 määrusega AS kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 26.12.2008–14.07.2011, ning osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Vangla kambrite ebapiisava valgustuse ja kõrge mürataseme tõttu (resolutsiooni p 1). Kinnipeetav saab esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le
  17. Kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja taotluse õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja 2

(4)3-14-52678 ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks ei esita taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt ka Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-178-13, p-d 18 ja 19). Ajavahemiku 26.12.2008–14.07.2011 osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest AS esitas selles osas 14.07.2014 kahju hüvitamise taotluse vanglale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumisega. Vastustaja leiab õigesti, et taotluses ja kaebuses märgitud inimväärikust alandavad kinnipidamistingimused pidid olema kaebajale tuntavad juba Tallinna Vanglas viibimise ajal ning sellise kahju tekkimine ei saa olla seostatav õigusaktidega või teise isiku suhtes tehtud kohtuotsusega tutvumisega. Kahju hüvitamise nõuet saab tähtaegseks lugeda üksnes 14.07.2014 eelneva kolme aasta osas ehk alates 14.07.
  1. Vastustajale esitatud taotlusest ei nähtunud ka tähtaja ennistamise aluseks olevaid põhjendusi või asjaolusid, mistõttu tagastas Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse kõnealuse ajavahemiku osas õiguspäraselt. Seega ei ole kaebaja selles küsimuses läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ning kaebus tuleb vastavas osas jätta HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Samadel alustel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ka seoses kõrge mürataseme ja ebapiisava valgustusega, sest nende aspektide osas ei ole kaebaja enne kohtu poole pöördumist vanglalt kahju hüvitamist taotlenud ja seega on kohtueelne menetlus läbimata ka nimetatud osas.
  2. AS esitas halduskohtu määruse peale 09.03.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.03.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. AS palub määruskaebuses (ja 26.06.2015 täiendustes) halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebajal oli enne 19.12.2013 võimalik esitada nõue üksnes õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks ning alates 19.12.2013 saab nõuda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Seda põhjusel, et lahendist Tunis vs. Eesti tulenevalt olid Tallinna Vanglas 26.12.2008–19.12.2013 valitsenud tingimused Eesti Vabariigi hinnangul õiguspärased ning alles EIK otsusega tunnistati need õigusvastasteks. Ebaõige on väide, et kaebaja pidi kahju tekitamisest saama teada varem. Pole võimalik eeldada, et isikud tajuvad neile kahju tekkimist juba alates vangistuse esimesest päevast. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et kõik vangistuses viibivad isikud seda üldse mõistavad. Ühestki seadusest ei tulene, et kahjunõue tuleks esitada vahetult pärast kahju tekitamist. Kaebaja sai kahjust teada, kui ta paigutati teise eluosakonda (
  4. a juunis) ning alles 15.11.2013 ajalehest „Postimees“ selgus talle, et tema kannatused vangistuses olid lubatust suuremad (kuni selle ajani mõistis kaebaja, et tema nõue olnuks ilmselgelt perspektiivitu, sest 2,5 m2 kambripinda kinnipeetava kohta loeti seaduse järgi õiguspäraseks). Kaebajale on tekitatud kahju jätkuva toiminguga katkematult alates 26.12.2008 ning arvestada tuleb kinnipidamise kumulatiivset mõju (vt lahend nr 3-3-1-93-13).
  5. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
(4)3-14-52678
  1. VangS § 11 lg 8 kohaselt peab kinnipeetav enne vangla tekitatud kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumist olema esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla peab olema taotluse tagastanud või jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastane kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Seetõttu ei oma tähtaja kulgemahakkamise seisukohast mingit tähtsust, millal sai AS teada kohtulahenditest, millest ta järeldas kinnipidamistingimuste õigusvastasust ning hüvitisenõude esitamise võimalikkust. Kahju tekitamise õigusvastasuses ja oma õiguste rikkumises peab kaebaja jõudma selgusele kaebetähtaja jooksul. Jätkuva toiminguga (sh inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab siiski enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-20-15, p 12; nr 3-3-1-93-13, p 14). Kogu ühes vanglas kinnipidamise perioodi ei saa siiski eelduslikult pidada jätkuvaks toiminguks, vaid hinnata tuleb ka kinnipidamistingimuste muutust vangistuse kestel (vt lahend nr 3-3-1-20-15, p 13).
  2. AS esitas Tallinna Vanglale 14.07.2014 kahju hüvitamise taotluse (tl 33-35p), milles soovis 34 174 euro suurust hüvitist inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamise eest perioodil 23.12.2008–14.07.2014 (kokku 2015 päeva). Tallinna Vangla jättis 01.10.2014 vastusega nr 5-18/14/19728-2 (tl 30-32p) taotluse perioodi 23.12.2008–14.07.2011 osas läbi vaatamata ja perioodi 14.07.2011–14.07.2014 osas rahuldamata. Tallinna Vangla ei ole taotluse läbi vaatamata jätmisel võtnud arvesse, kas tegemist oli jätkuva toiminguga või mitte, lugedes RVastS § 17 lg 3 järgi taotluse mittetähtaegseks kogu perioodi osas, mis käsitles varasemat aega kui kolm aastat enne taotluse esitamist. Kinnipeetava liikumiste kohta Tallinna Vangla poolt kohtumenetluses esitatud vangiregistri infosüsteemi andmetest (tl 87; tl 100) nähtuvalt on AS 17.09.2010–20.09.2010 viibinud Tallinna Vangla Maardu üksuses (s.o vanglate haiglas). Ehkki tegemist on viibimisega samas vanglas, võib nimetatud ümberpaigutamist lugeda siiski selliseks sündmuseks, mis katkestas 23.12.2008 alanud jätkuva toimingu, sest kinnipidamisrežiim muutus ilmselgelt oluliselt (vrd lahend nr 3-3-1-20-15, p-d 13 ja 15). Ringkonnakohus leiab seetõttu, et halduskohus on AS kahju hüvitamise kaebuse perioodi 20.09.2010–14.07.2011 osas (seonduvalt ebapiisava põrandapinna, pesemisvõimaluse ja õhuvahetusega) jätnud ebaõigesti läbi vaatamata ning kaebus tuleb selles osas saata halduskohtule menetluse jätkamiseks.
  3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja seoses kõrge mürataseme ja ebapiisava valgustusega Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist taotlenud, seega on selles osas kohtueelne menetlus läbimata ning Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2015 määrusega kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.