← Eesti

3-14-50867/22

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 90§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50867 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja 3-14-50867 kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 30.05.2011 otsusega nr 12.2-7/306-1 AS-le Salvete tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatiseks 100 000 eurot.
  2. AS Salvete maksis 31.05.2011 tagatissumma MTA pangakontole. MTA registreeris kütuse müügi AS Salvete tegevusalana majandustegevuse registris (MTR) 01.06.2011 (registreeringu number VKM000707).
  3. MTA 30.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/11227-12 vähendati AS Salvete
  4. a septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonidel (KMD) kajastatud 20% määraga maksustatud käivet 1250,01 euro võrra ja käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 249,99 euro võrra; vähendati
  5. a septembri kuni
  6. a oktoobri KMD-del deklareeritud sisendkäibemaksu 94 645,21 euro võrra; määrati tasumiseks käibemaksu 94 395,22 eurot, tulumaksu 149 312,72 eurot ja sotsiaalmaksu 234 634,24 eurot. Kokku tuli kaebajal maksuotsuse alusel tasuda 478 342,18 eurot. Maksustamise aluseks oli maksuhalduri hinnang, et AS Salvete poolt Jõeoti 7 kinnistule eramu ehitamise ja sisustamise kulude näol on tegemist erisoodustusega äriühingu juhatuse liikmele.
  7. AS Salvete esitas 04.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.07.2013 maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1853).
  8. AS Salvete esitas 09.04.2014 MTA-le taotluse tagatise vabastamiseks seoses vedelkütuse müügi lõpetamisega.
  9. MTA teavitas 10.04.2014 AS-i Salvete e-kirja teel vajadusest esitada esmalt taotlus MTR kande kustutamiseks. Ühtlasi paluti, et juhul kui AS Salvete ei tegele enam kütuse impordiga, esitada avaldus ka selle registreeringu kustutamiseks (registreeringu number VKI000028). AS Salvete esitas 11.04.2014 MTA-le avalduse mõlema registreeringu kustutamiseks MTR-st.
  10. MTA jättis 23.04.2014 otsusega nr 13-10/18096 AS Salvete taotluse tagatise vabastamiseks rahuldamata. 1) MTA määras AS-le Salvete 30.07.2013 maksuotsusega tasumisele kuuluva maksukohustuse summas 478 342,18 eurot. Käibemaksu osas on maksuhaldur maksuotsusega tuvastanud AS Salvete poolt ehituskuludelt tasutud käibemaksu põhjuseta mahaarvamise, mille võrra on vähendatud kütuse käitlemise käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu summat 94 561,88 euro võrra. Maksuotsuse jõustumise korral lisandub sellele arvestuslik intress. 2) MKS § 126 lg 1 kohaselt vabastab maksuhaldur tagatise, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki, on lõppenud või on kehtetuks tunnistatud või tühistatud, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on pooleli kohtuvaidlus maksuotsuse alusel tasumisele kuuluvate maksukohustuste osas. Maksuotsuse jõustumise korral tekib AS-l Salvete eelnevalt tagatud kütusekäitleja käibemaksu kohustus, millele lisandub arvestuslik intress, mis koos võivad ületada tagatissummat. Tegemist on MKS § 126 lg 1 mõistes tekkida võiva nõudega, mis nõuab esitatud tagatise olemasolu. Seetõttu puudub maksuhalduril kuni kohtuvaidluse lõppemiseni alus tagatise tagastamiseks.
  11. AS Salvete esitas Tallinna Halduskohtule 20.05.2014 kaebuse MTA 23.04.2014 otsuse tühistamiseks. 2

(8)3-14-50867 1) Vedelkütuse käibemaksutagatis saab tagada ainult vedelkütuse käitlemisega seotud käibemaksunõudeid. Kütusekäitlejate käibemaksutagatis on reguleeritud käibemaksuseaduses (KMS) ja vedelkütuse seaduses (VKS). KMS § 442 kohaselt nõutakse tagatist kõigilt kütuse müüjatelt vastavalt VKS-le. Tagatisele kohaldatakse MKS § 120-127 koosmõjus VKS-s sätestatud erisustega. KMS § 442 eesmärk on võidelda käibemaksupettustega, mis maksuhalduri hinnangul on eriti suuremahulised aktsiisikaupade puhul. Tagatise nõudmine on erandlik olukord, kus peab eksisteerima põhjendatud kahtlus, et veel tasumisele mittekuuluv maks võib jääda laekumata ja tasumata ajal, mil see tuleks tasuda, või maksusumma kättesaamisega tekib suuri probleeme. Teistes tegevusvaldkondades ei ole käibemaksutagatise esitamist kehtivas õiguses ette nähtud. Käibemaksutagatise esitamine on üks eeltingimustest kütuse müügiga tegelemiseks. Tagatise vabastamist reguleerib MKS § 126. Tagatise kasutamine teiste maksuhalduri ees tekkinud või tekkida võivate nõuete tagamiseks on lubatud ainult maksukohustuslase enda taotlusel. Seega, käibemaksutagatise vabastamisest keeldumine seoses maksukohustuslase teistest tegevusvaldkondadest tekkida võivate maksunõuete täitmata jätmise riskiga on õigusvastane. Vastustaja põhjendus ehituskulude sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ja kütusekäitleja käibemaksukohustuse omavahelise seose kohta on arusaamatu. Kütuse müügilt käibemaksu korrektse arvestamise ja ehitusvaldkonnas tekkinud sisendkäibemaksu vahel puudub seos. Vastupidine järeldus eeldaks käibemaksutagatise olemasolu nõude laiendamist ka maksumaksja teistele tegevusvaldkondadele. Selles asjas on vastustaja omavoliliselt asunud laiendama esitatud tagatise rakendusala – seadusandja poolt kütuseäris lokkavate käibemaksupettuste ohjeldamiseks mõeldud ettevaatusabinõu eesmärgipärast rolli on seadusevastaselt moonutatud. 2) Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlustatud maksuotsuses sisalduvad MTA väited ehituskulude sisendkäibemaksu alusetu arvesse võtmise kohta on õigustatud, millega kaebaja ei nõustu, puudub alus kahe erineva tegevusvaldkonna seostamiseks. Kütuse käitlemisega seonduvate käibemaksuriskide maandamiseks ette nähtud meetme muutmine üleüldiseks käibemaksu tasumise tagamise vahendiks on põhiseadusevastane. Teistes ettevõtlusvaldkondades ei eksisteeri sellises mahus käibemaksuriske, mis õigustaks ettevõtlusvabaduse sarnast piiramist. Ka kütuse käitlemise valdkonna siseselt on tagatise kohaldamisest vabastatud madalama riskiprofiiliga tegevusalad – lennukikütuse ja vedelgaasi käitlemine. Sellest järeldub selgelt seadusandja eesmärk välistada tagatise nõudmine tegevusvaldkondades, kus see oleks kaitstava hüvega võrreldes ebaproportsionaalne. 3) MTA ei ole kaebaja tegevuses kütuse käitlejana tuvastanud ühtegi maksuõigusrikkumist, mis annaks aluse tagatise vabastamisest keelduda. Otsuses sellekohane põhjendus puudub. Seega on MTA otsus keelduda kaebaja tagatise vabastamisest nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane ning kuulub tühistamisele. 4) Vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 21 võib maksuhaldur nõuda tagatise esitamist haldusakti täitmise peatamise korral. Vaidlustatud otsuse põhjenduse kohaselt on tagatise vabastamisest keeldumine seotud poolelioleva kohtuvaidlusega, mis nõuab esitatud tagatise olemasolu. Kaebaja on välja toonud faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis keelavad kindla riski maandamiseks esitatud tagatise kasutamist teiste sama maksukohustuslase tekkinud või tekkida võivate nõuete tagamiseks. Pooleliolevas kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-13-1853 on Tallinna Halduskohtu 10.09.2013 määrusega rahuldatud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt, peatatud vaidlustatud maksuotsuse täitmine, jättes maksuhaldurile võimaluse sooritada üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 sätestatud täitetoiminguid. Seega on jõustunud kohtumäärusega maksuhalduril keelatud pöörata sissenõudeid kaebaja rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Maksuhaldur on seadnud nimeta3
(8)3-14-50867 tud kohtulahendi alusel kaebaja varale keelumärked, tagamaks maksuotsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise korral maksuotsuse täitmisele pööramise võimalikkus tulevikus. Vaidlustatud otsus eirab seadusjõus kohtulahendit, muutes selle sisutühjaks, ning on sellest tulenevalt õigusvastane.
  1. Maksu- ja Tolliamet palus 25.08.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu, et kaebaja kütuse müügilt arvestatud käibemaksu ja ehitusvaldkonnas tekkinud sisendkäibemaksu vahel puudub seos. Maksuotsusest nähtuvalt koosnes kontrolliperioodil äriühingu 20% määraga maksustatav käive peamiselt mootorikütuse müügist. Ka äriühingu
  2. a ja
  3. a majandusaasta aruannete kohaselt moodustas 99% kogukäibest vedelkütuse hulgimüük ning
  4. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu tegevusalaks vedelkütuse müük. Seega ei ole vaidlust selles, et kontrolliperioodil koosnes 20% määraga maksustatav käive sisuliselt ainult vedelkütuse müügist. Maksuhaldur ei ole kontrolli tulemusel korrigeerinud isiku 20% määraga maksustatavat käivet ja 20% määraga käibemaksu. Näiteks on kaebaja
  5. a septembri KMD-l kajastanud sisendkäibemaksu summas 3 809 893 eurot, kuid maksuhaldur on kontrolli tulemusel asunud seisukohale, et sisendkäibemaksu on lubatud maha arvata üksnes summas 3 752 053 eurot. Selle tulemusel ei tekkinud isikul septembris 2010 enammakset summas 12 510 eurot, vaid hoopis tasumisele kuuluv käibemaks summas 45 330 eurot. Kokkuvõttes saab eelnevast teha järelduse, et kuna 20% määraga maksustatav käive on seotud kütuse müügiga, siis automaatselt mõjutab mistahes valdkonnaga seotud sisendkäibemaks kütuse müügiga seotud käibemaksu tekkimist ja sellest tulenevalt ka tasumise kohustust. 2) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tagatise tagastamata jätmine eirab haldusasjas nr 3-13-1853 tehtud kohtumäärust. Tagatise vabastamise alused tulevad MKS §-st 126 ning kui neid aluseid ei esine, siis ei ole maksuhalduril võimalik tagatist vabastada. Seejuures ei ole tagatise vabastamisest keeldumise näol tegemist sissenõude pööramisega kaebaja rahalistele nõuetele või varalistele õigustele.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2014 otsusega AS Salvete kaebuse rahuldamata. 1) MTA 30.07.2013 maksuotsuses märgitakse, et äriühingu 20% määraga maksustatav käive kontrolliperioodil (
  7. a september -
  8. a oktoober) koosnes peamiselt mootorikütuse müügist. Maksuhaldur selgitab, et maksuotsuses ei kontrollita kaebaja põhitegevusalaks oleva mootorikütuse hulgimüügi deklareerimise ja sellega seonduvate kulutuste sisendkäibemaksuna mahaarvamise õigsust, vaid ainult kaebajale kuuluval Jõeoti 7 kinnistul toimunud ehitustööde käibe arvestamise ja deklareerimise õigsust (maksuotsuse p 1.2). Maksuotsuses leiti, et kaebajal puudus oma sisendkäibemaksu arvestuses õigus kajastada Jõeoti 7 eramu ehitus- ja sisustuskulutusi. Maksuhaldur asus otsuses seisukohale, et Jõeoti 7 eramu ehitus- ja sisustuskuludelt
  9. a septembrist kuni
  10. a oktoobrini tasutud käibemaks kuulub välja arvamisele kaebaja sisendkäibemaksu hulgast, mistõttu tuleb kaebajal tasuda käibemaksu kokku summas 94 645,21 eurot (maksuotsuse p 2). Asjaolu, kas maksuotsuses on õiguspäraselt leitud, et kaebaja on sisendkäibemaksu alusetult deklareerinud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks, vaid haldusasja nr 3-13-1853 esemeks, mille menetlus on pooleli. Praeguse seisuga on maksuotsus kehtiv. Äriregistri väljavõttest nähtub, et perioodil 28.06.2010-29.05.2014 oli kaebaja põhitegevusalaks mootorikütuse hulgimüük. Kaebaja
  11. a,
  12. a ja
  13. a majandusaasta aruannetest nähtub, et nimetatud perioodidel oli kaebaja põhitegevuseks vedelkütuse hulgimüük, mis moodustas 99% kaebaja kogukäibest. Nimetatud perioodil tegeleti ülejäänud osas kinnisvaraprojektide lõpetamisega, müügiga ja renditeenusega. 2) Eeltoodust ning maksuotsuse lisast 2 nähtub, et vastustaja pole vähendanud kaebaja poolt kütuse tehingutelt deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet, vaid on maksumenetluse 4
(8)3-14-50867 tulemusel asunud seisukohale, et kaebaja on lubatust rohkem kajastanud sisendkäibemaksu. Seega on kaebaja ehitusvaldkonnast tekkinud sisendkäibemaksu ja kütuse müügilt tekkinud käibemaksu vahel otsene seos. Nimelt on tekkinud olukord, kus kaebaja on vähendanud oma kütusemüügilt tekkinud käibemaksu maksmise kohustust läbi selle, et ta on deklareerinud ehitusvaldkonnas tasutud sisendkäibemaksu, mille deklareerimise õigust kaebajal maksuotsusest tulenevalt polnud. Kaebaja seisukoht, et maksunõue pole seotud kütuse müügiga, võiks olla asjakohane näiteks juhul, kui kütuse müük oleks olnud vaidlusalusel perioodil kaebaja lisategevusalaks ning kaebaja käive oleks moodustunud peamiselt ehitusvaldkonnas tegelemisest (vt näiteks otsus haldusasjas nr 3-13-2299). Käesoleval juhul on aga tõendatud, et kaebaja on vaidlusalusel perioodil tegelenud peamiselt kütuse müügiga (see moodustas 99% kaebaja käibest), mistõttu on ilmne, et ehitusvaldkonnast tekkinud sisendkäibemaksu deklareerimise eesmärk oli kütuse müügist tekkiva käibemaksu maksmise kohustuse vähendamine. 3) Kaebaja on õigesti viidanud, et tagatise eesmärk on võidelda käibemaksupettustega kütuse müügi valdkonnas. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis maksuotsuses tuvastatud sisendkäibemaksu õigusvastase deklareerimise kaudu on kaebaja vähendanud kütusetehingutelt tekkinud maksukohustust. Just selliste käibemaksupettuste vältimiseks ongi VKS §-s 41 sätestatud tagatis ette nähtud. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et vastustaja on asunud laiendama esitatud tagatise rakendusala. 4) Vastustaja on kaebaja tagatise vabastamisest õiguspäraselt keeldunud, tuginedes MKS § 126 lg-le
  1. Ka seaduseelnõu 895 SE seletuskirjast tuleneb, et tagatisele kohaldatakse MKS § 120-127 koosmõjus VKS-s sätestatud erisustega. Kui kohtud peaksid leidma, et 30.07.2013 maksuotsus on õiguspärane, tekib kaebajal käibemaksu tasumise kohustus, mis tuleneb kütuse müügist. Kütuse müügist tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks esitatud tagatise vabastamiseks puudus seega MKS § 126 lg 1 p-st 1 tulenevalt alus – käibemaksunõue, mille tagamiseks kaebaja on tagatise esitanud, tekib 30.07.2013 maksuotsuse jõusse jäämisel. 5) Kaebaja on ekslikult võrdsustanud tagatise vabastamata jätmist MKS §-s 130 sätestatud maksuhalduri täitetoiminguga. MKS § 130 sätestab maksuvõla sundkorras sissenõudmise toimingud, mida maksuhaldur saab teha, kui isik pole rahalist kohustust täitnud. MKS § 126 sätestab aga tagatise vabastamise alused. Maksuvõla sundtäitmine ning tagatise vabastamine on erinevad õiguslikud kategooriad ning neil on erinevad õiguslikud tagajärjed – esimesel juhul teostab maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks MKS § 130 lg-s 1 sätestatud toiminguid ning teisel juhul kontrollib maksuhaldur, kas taotluse esitaja tagatise vabastamiseks esinevad MKS § 126 sätestatud alused. Viimast on maksuhaldur käesoleval juhul ka õiguspäraselt teinud. Seetõttu on alusetud kaebaja väited, et vaidlustatud otsus eirab halduskohtu 10.09.2013 määrust haldusasjas nr 3-13-
  2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. AS Salvete palub 22.12.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. MTA keeldumine käibemaksutagatise vabastamisest on õigusvastane ning eirab seadusjõustunud kohtulahendeid. 2) MTA 23.04.2014 otsusega on õigusvastaselt laiendatud vedelkütuse käibemaksutagatist ka muudele, vedelkütuse käitlemisega mitteseotud käibemaksunõuetele. MTA põhjendus, millega on täielikult ja üllatavalt nõustunud halduskohus, ehituskulude sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ja kütuse käitleja käibemaksukohustuse omavahelise seose kohta on arusaamatu ega ole õiguspärane. Kütuse müügilt käibemaksu korrektse arvestamise ja ehitusvaldkonnas 5
(8)3-14-50867 tekkinud sisendkäibemaksu vahel puudub relevantne seos ning MKS § 126 lg 1 ei võimalda kahe erineva tegevusvaldkonna seostamist. Vastupidine järeldus eeldaks käibemaksutagatise olemasolu nõude laiendamist ka maksumaksja teistele tegevusvaldkondadele. Kütuse käitlemisega seonduvate käibemaksuriskide maandamiseks ette nähtud meetme (tagatise) muutmine üleüldiseks käibemaksu tasumise tagamise vahendiks tagatise vabastamisest keeldumise näol on põhiseadusevastane – põhiseaduse §-st 32 tuleneva põhiõiguse ülemäärane riive. Teistes ettevõtlusvaldkondades ei eksisteeri sellises mahus käibemaksuriske, mis õigustaks ettevõtlusvabaduse ja omandi sarnast piiramist. Ka kütuse käitlemise valdkonna siseselt on tagatise kohaldamisest vabastatud madalama riskiprofiiliga tegevusalad – lennukikütuse ja vedelgaasi käitlemine. Sellest järeldub selgelt seadusandja eesmärk välistada tagatise nõudmine tegevusvaldkondades, kus see oleks ebaproportsionaalne võrreldes kaitstava hüvega. KMS § 442 lg-s 1 märkimata kaupade ja teenuste tehingutelt tekkida võiv maksukohustus on maksuhalduril tagatav MKS §-s 1361 sätestatud korras, mitte aga VKS alusel. Puudub vaidlus, et MTA ei ole kaebaja tegevuses kütuse käitlejana tuvastanud ühtegi maksuõigusrikkumist, mis annaks aluse tagatise vabastamisest keelduda. Asjassepuutumatu ja eksitav on halduskohtu hinnang kaebaja tegevusele sisendkäibemaksu deklareerimisel kui käibemaksupettusele – 30.07.2013 maksuotsuses ei heideta kaebajale ette maksupettuses osalemist või näiteks võltsarvete esitamisest teadmist või teadma pidamist, mis võiks põhimõtteliselt raskendada ausa konkurentsi soodustamist kütuseturul. 3) Halduskohtu arvates MTA 23.04.2014 otsus ei eira halduskohtu 10.09.2013 määrust haldusasjas nr 3-13-1853. Kaebaja sellega ei nõustu. MTA 23.04.2014 otsusega on rikutud nii varasemaid seadusjõustunud kohtulahendeid kui ka ülemääraselt riivatud kaebaja omandit, sest 23.04.2014 otsuse jõusse jätmisega on MTA saavutanud 30.07.2013 maksuotsuse täitmise tagamiseks n-ö topelttagatise. MTA võimaliku 94 645,21 euro suuruse käibemaksunõude, mis on määratud 30.07.2013 maksuotsusega, täitmise tagamiseks on MTA kasuks seatud järgmised tagatised. MTA esitas MKS § 1361 lg 1 alusel 28.05.2013 halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. Halduskohus rahuldas 29.05.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1143 MTA taotluse osaliselt, lubades kaebaja kahele kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuid jättis rahuldamata MTA taotluse seada arest kaebaja tagatiste pangakontole. Sellest tulenevalt võib öelda, et eelnimetatud kohtumäärusega lubatud kohtulikud hüpoteegid on piisavaks tagatiseks käibemaksunõudele kaebaja vastu. Pooleliolevas kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-13-1853 on halduskohtu 10.09.2013 määrusega rahuldatud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt, peatatud vaidlustatud maksuotsuse täitmine, jättes samas MTA-le võimaluse sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 sätestatud täitetoiminguid. Seega on jõustunud kohtumäärusega maksuhalduril keelatud pöörata sissenõudeid kaebaja rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (vt MKS § 130 lg 1 p 6 redaktsiooni, mis kehtis kõnealuse kohtulahendi tegemise ajal). Ka sellest tulenevalt saab väita, et maksuotsusega määratud käibemaksusumma sissenõudmine on piisavalt tagatud. Kui MTA 23.04.2014 otsuse ainsaks eesmärgiks on 30.07.2013 maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmise tagamine, on tegemist kaebaja omandiõiguse ebaproportsionaalse riivega ning varasemate seadusjõus kohtulahendite (nii 10.09.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1853 kui ka 29.05.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1143) sisutühjaks muutmisega. MTA 23.04.2014 otsus on sellest tulenevalt õigusvastane. 4) Halduskohus jättis lahendamata enammakstud riigilõivu tagastustaotluse. Vaidlustatud 23.04.2014 otsuse näol ei ole tegemist maksusumma, sunniraha või muu makse määramisega 6
(8)3-14-50867 ega sanktsiooni rakendamisega või nende sissenõudmisega või tagamisega. MTA tegevus seisneb käibemaksutagatise vabastamisest keeldumises, mida riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 4 ei reguleeri. Kaebaja taotles 29.05.2014 enammakstud riigilõivu tagastamist. Halduskohus ei võtnud selle taotluse suhtes seisukohta menetluse käigus (nt

§ 90lg 1 alusel kohtumäärusega) ega ka kohtuotsuses.

Tegemist on olulise menetlusliku minetusega, mille saab ringkonnakohus kõrvaldada.

  1. Maksu- ja Tolliamet palub 03.02.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei ole täpsustanud, millist materiaalõiguse normi on kohus ebaõigesti kohaldanud ning millist kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud. 2) Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu põhjendusega, kuna Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-49-14 tehtud otsuses sama teemat käsitlenud. Äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest, kusjuures käibemaksukohustuse suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada maksukohustuslase kõiki tehinguid, mitte üksnes tehinguid kütusega. 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MTA otsus eirab halduskohtu 10.09.2013 määrust haldusasjas nr 3-13-1853 ja 29.05.2013 määrust haldusasjas nr 3-13-1143, ning jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja on ekslikult võrdsustanud tagatise vabastamata jätmise MKS §-s 130 sätestatud maksuhalduri täitetoimingutega. Tagatise ja selle vabastamise regulatsioon ning MKS § 1361 ei suhestu omavahel selliselt, nagu kaebaja seda soovib. Isegi olukorras, kus hüpoteegid tagavad täielikult maksuotsuse alusel tekkinud nõuet kaebaja vastu, ei ole maksuhalduril võimalik vabastada kaebaja tagatist, kui ei esine MKS § 126 lg-s 1 sätestatud aluseid. Antud juhul on maksuhaldur keeldunud tagatise vabastamisest MKS § 126 lg 1 p 1 alusel, kuna ei saanud asuda seisukohale, et nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei ole tekkinud. Maksuotsuse peatamine selliselt, et MTA-l on keelatud pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, ei ole mingis puutumuses tagatise vabastamisest keeldumisega. Kui tagatise vabastamise nõuded ei ole täidetud, siis tagatist vabastada ei ole võimalik. Tagatise vabastamata jätmise näol ei ole tegemist sissenõude pööramisega kaebaja rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. 4) Halduskohus on 03.06.2014 määrusega lahendanud kaebaja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, jättes selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning AS Salvete apellatsioonkaebus ei anna alust selle muutmiseks.
  3. Nn kütusemüüja tagatis on oma olemuselt vedelkütuse müügi tehingutega kaasneva käibemaksukohustuse tagamise vahend (KMS § 442 ja VKS § 41). Halduskohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud vahend on ette nähtud tagama maksulaekumist muu hulgas olukorras, kus tagantjärele tuvastatakse, et kütusetehinguga kaasnevat käibemaksukohustust on vähendatud alusetult deklareeritud sisendkäibemaksuga. Vastav järeldus on kooskõlas kütusemüüja tagatise kehtestamise eesmärkidega, mis on leidnud kinnitust ka Riigikohtu praktikas. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-49-14 leidnud järgmist: „[T]ekkida võiva käibemaksukohustuse tuvastamisel võib arvesse võtta nii eelnevatel maksuperioodidel esitatud käibedeklaratsioonide kontrollimise tulemusel tekkida võivaid kui ka tulevikus deklareeritavaid võimalikke käibemaksukohustusi. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et VKS piirab tagatise suuruse määramisel 7

(8)3-14-50867 arvesse võetavad asjaolud kitsalt üksnes kütuse võõrandamise tehingutega. Vedelkütuse seadus ei sätesta sellist kitsendust ning see ei arvestaks ka eelnimetatud käibemaksu tagatise eesmärkidega. Tagatise kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine. Kuid tagatise eesmärgiks on ka tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest, kusjuures käibemaksukohustuse suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada maksukohustuslase kõiki tehinguid, mitte üksnes tehinguid kütusega. Võltsarvete alusel sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamisega saavutaks äriühing maksu- ja konkurentsieelise ka kütuseturul ning see ei aitaks kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja maksupettuste vähendamisele nimetatud valdkonnas“. Olgugi, et käesolevas asjas ei ole MTA 30.07.2013 maksuotsuse aluseks võltsarvete kasutamine AS Salvete poolt, vaid alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine sisult õigete arvete alusel (KMS § 29 lg-s 1 nimetatud eeldused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei olnud täidetud), ei muuda see lõpptulemust, milleks on kütusemüügi tehingutega kaasneva käibemaksukohustuse alusetu vähendamine ebaõige sisendkäibemaksu deklareerimise kaudu. Seega on halduskohus põhjendatult järeldanud, et MTA 30.07.2013 maksuotsuse ja kütuse müügilt tekkinud käibemaksukohustuse vahel esineb seos, mis võimaldab rakendada kaebaja poolt tasutud kütusemüüja tagatist maksuotsuse alusel tuvastatud käibemaksukohustuse katteks. Järelikult ei ole täidetud MKS § 126 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus tagatise vabastamiseks. MTA 30.07.2013 maksuotsus jõustus käibemaksu määramist puudutavas osas 21.10.2015 (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-27-15). 15. Asjaolu, et maksuotsuse täitmise tagamiseks on maksuhalduril ka alternatiivsed võimalused (MKS § 1361 ja § 130 lg 1 p-d 1-51), ei mõjuta kütusemüüja tagatise rakendamise võimalikkust, kui vastavad eeldused (MKS § 126 lg 1, § 127 lg 2) on täidetud. 16. Halduskohus on lahendanud kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks 03.06.2014 määrusega, jättes selle rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebajalt riigilõivu nõudmine summas 750 eurot on kooskõlas kuni 31.12.2014 kehtinud RLS § 571 lg-ga 4 ja alates 01.01.2015 kehtiva RLS § 60 lg-ga 4. Kütusemüüja tagatise (100 000 eurot) vabastamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamise näol on tegemist kaebusega maksuhalduri tegevuse peale maksusumma tagamisel. Nimelt on maksuhaldur jätnud tagatise vabastamata põhjendusega, et see tagab maksuotsusega tuvastatud käibemaksukohust. Seega ei ole ka kaebaja vastuväide ringkonnakohtu tegevusele apellatsioonkaebuselt 750 euro suuruse riigilõivu nõudmisel põhjendatud. 17.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses 1739,17 eurot, sh riigilõiv 750 eurot)

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.