KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52949 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla 11.08.2014 käskkirja nr 1040 ja 08.10.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/22523-4 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.B. Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 05.11.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9). Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla 11.08.2014 käskkirjaga nr 1040 karistati A.B.t kaaskinnipeetavaga suhtlemisel viisakusreeglite rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4-ööpäevaks katseajaga 3 kuud.
- A.B. esitas 14.08.2014 vaide 11.08.2014 käskkirja nr 1040 kehtetuks tunnistamiseks, mille Tallinna Vangla jättis 08.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/22523-4 rahuldamata. 1
- A.B. esitas 11.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse 11.08.2014 käskkirja nr 1040 ja vaideotsuse nr 5-15/14/22523-4 tühistamiseks. Kaebaja kaebuses esitatud kahjunõude, mis vaidlustatud käskkirjadega õiguslikult ei seondu, eraldas kohus eraldi menetlemiseks. Tallinna Halduskohus võttis 06.04.2015 määrusega kaebuse menetlusse tühistamisnõuetes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja taotleb Tallinna Vangla käskkirja nr 1040 ja vaideotsuse nr 5-15/14/22523-4 tühistamist. 4.1 Kaebaja selgitab, et Tallinna Vanglasse saabudes paigutati ta kambrisse, milles oli neli eestlasest kinnipeetavat, kes ei rääkinud vene keelt, peale R.H. Kambrikaaslased olid sallimatud vene keelt rääkivate kinnipeetavate suhtes ja kaebaja suhtes. Alates kaebaja paigutamisega kambrisse 40, algasid põhjendamatud pretensioonid R.H. poolt, kes väljendas kõigi kambrikaaslaste arvamust, kuna valdas ainukesena vene keelt. Kaebaja teavitas kirjalikult vangla julgeolekuosakonda ja Justiitsministeeriumi, et sellised tingimused on inimväärikust alandavad. Olukord kambris muutus pingeliseks ning toimus kolm kaklust, kaks 16.07.2014 ja üks 22.07.
- Need on kajastatud ettekannetes nr 1740 ja 1741 ning 22.07.2014 algatati kriminaalasi I.A. suhtes. R.H. vastu kriminaalasja ei algatatud, kuna kaebajal paluti mitte kirjutada avaldust. 4.2 Kaebaja leiab, et käskkiri nr 1040 on õigusvastane. Esinevad asjaolud, mis peaksid välistama kaebaja süü. Vangla vastutab julgeoleku eest vanglas vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 2 järgi ning kaebaja teavitas vanglat julgeolekuohust vastavalt VangS § 67 lg-le
- Vangla jättis reageerimata. Selle tagajärjel kannatas kaebaja füüsiliselt ja emotsionaalselt ning on esitanud vanglale kahjunõude kannatuste kompenseerimiseks. Kaebaja seisukohad on täpsemalt esitatud vanglale esitatud vaides.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.1 Tallinna Vangla kodukorra punkt 1.11.1 alusel on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vanglateenistuse ametniku poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama Teievormi. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. 5.2 Distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Kardo Pardeli 16.07.2014 ettekandega nr
- 5.3 Kaebaja möönab, et vaidles R.H. ja võis öelda valvuri ettekandes märgitud ebatsensuursed sõnad. Kaebaja leiab, et ei ole õiglane, et ettekandes ei toodud välja R. H. sõimusõnu tema suunas. Vastustaja on kaebajat karistatud, kuna ta ei järginud kaaskinnipeetavaga suheldes üldtunnustatud viisakusreegleid. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebuse esitaja poleks teadlik vanglas kehtivatest eeskirjadest ja korrast. Kaebaja on rikkumist tunnistanud. Kaebaja on andnud ütlusi toimunu kohta, talle on 11.08.2014 tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebajal vastuväiteid ei olnud ning lisaks on distsiplinaarmenetluse raames võetud ütlusi kaebaja kambrikaaslastelt. Vastustaja on piisava selguse ja täpsusega fikseerinud asjaolud, mis on vajalikud sündmuse asjaolude esitamiseks ja mis on tõendatud asjakohaste tõenditega. Kaebaja arusaam, et tema süü on tuvastatud asjaolude kohaselt välistatud, on väär. Asjaolu, et kaebaja on vanglat hoiatanud võimalikest probleemidest, ei muuda fakti, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes ebaviisakaid sõnu. Kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitused ei õigusta tema poolt distsipliinirikkumise toimepanekut. 2 Tegemist on distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning käskkiri nr 1040 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Distsiplinaarmenetluse protokoll kinnitab, et menetluses olid kogutud tõendid, kaebaja oli saanud anda seletuskirja. Distsiplinaarmenetlus antud asjas on läbi viidud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole nõustunud määratud karistusega, ei tähenda, et määratud karistus ei oleks õiguspärane. Käskkirjaga määratud karistus on kaalutletud. Käesoleval juhul ei esinenud sellised erandlikke põhjuseid, mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. 5.4 Kaebusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud vaideotsusega on kaebaja õigusi rikutud. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaideotsus nr 5-15/14/22523-4 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
- Käesoleva vaidluse lahendamisel on keskseks küsimuseks see, kas kaebaja poolt märgitud asjaolud (väidetav pikaajaline pingeline olukord kambris; 21.07.2014 9.45 paiku toiminud sõnelus R.H. kambris võimlemisharjutuste tegemise teemal ning väidetav R.H. sõim kaebaja suhtes) olid sellised, mille tõttu oli ebaviisakate väljendite kasutamine kaebaja poolt kaaskinnipeetava suhtes vältimatu ning kas määratud karistus on proportsionaalne.
- Vaidlus puudub selles, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes ebaviiskaid väljendeid (öeldes, „mine perse raisk“). Kaebaja ei ole oma tegu eitanud. Vaidlus puudub kaevatava käskkirja andnud ametniku pädevuse üle. Vaidlus puudub ka selles, et Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkt 1.11.1 keelab kaaskinnipeetavaga suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid väljendeid ja kohustab järgima üldtunnustatud viisakusreegleid. Kaebaja ei eita, et oli kodukorra vastava punkti sisust teadlik. Kaebaja ei eita, et on teadlik VangS § 67 p-st 1, mis kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju.
- Kohus nõustub kaevatavas käskkirjas tooduga, et distsiplinaarkorras karistamist ei välista see, kui kinnipeetav vastab teise kinnipeetava sõimule omapoolse sõimuga. Kodukorras ei ole kehtestatud viisakusreeglite järgimise kohustust klausliga, et nendest tuleb kinni pidada üksnes olukorras, kus teised käituvad viisakalt ja sõbralikult. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kaebaja teo kohta koostatud ettekandes nr 1740 kajastati R.H. väidetavad sõimu kaebaja aadressil, mida kaebaja soovib ilmselt käsitleda enda provotseerimisena. Samuti ei oma tähtsust, kas kaebaja tundis ennast kambris, kus ta viibis aktsepteerituna ning kas kambrikaaslaste poolt võis esineda kiusu rahvuslikul pinnal ja kas vangla oleks pidanud sellist kaebajapoolset väidet tõsisemalt võtma. R.H. karistamise põhjendatus ja kaebaja julgeoleku tagamine temale määratud kambris ei puutu käesolevas vaidluses asjasse. Kohus ei pidanud käesolevas kohtumenetluses välja selgitama, kas vanglaametnik, kes kuulis kaebaja poolt ebaviisakate väljendite kasutamist, kuulis tegelikult ka R.H. poolset sõimu. Kinnipidamisasutuses ei ole õiguspärane reageerida sõimule sõimuga ning julgeolekutunde puudumisele tuleb reageerida pöördumistega vangla poole (vajadusel tulla kaebusega kohtusse), mitte kambrikaaslaste sõimamisega. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga nagu olnuks ebatsensuursete väljendite kasutamine vältimatu. Kohtule ei ole teada, et kaebajal esineks mingi meditsiiniline seisund, mis ei võimalda tal oma sõnu kontrollida. Kaebaja väide, et ebaviisakale suhtlusvormile üleminek aitas tal oma õigusi kaitsta on ebaloogiline ja arusaamatu. Pigem tuleks 3 mõistusepäraseks pidada seda, et viisakas käitumine kambrikaaslastega aitab konfliktide teket ära hoida. Viisakusreeglitest kinnipidamine vanglas on eriti oluline põhjusel, et tegemist on kinnise asutusega, kus kinnipeetavad paratamatult üksteisega kokku puutuvad ning on seejuures piiratud ruumis, kus ei ole võimalik tagada kõigile individuaalselt sobival määral privaatsust. Ebaviisakas suhtlemine kirjeldatud tingimustes on ilmselgelt ohuks avalikule korrale, raskendades selle tagamist vanglas.
- Kaevatava käskkirja andmisel on järgitud menetlusnõudeid. 21.07.2014 tutvustati kaebajale ettekannet 1740 ja teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest. Kaebajat on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga (tlk 22 pöördel, allkiri protokollil). Tähtsust ei oma, kas kaebaja sai koheselt protokollile märkida, et tema arvates oli sõimamine vältimatu, kuivõrd kohus eelnevalt selgitas, et see seisukoht on ekslik ega oleks seetõttu menetluse käigu osas midagi muutnud. Kaebajale anti distsiplinaarmenetluses võimalus korduvalt selgitusi anda. Haldusorgan on järginud uurimisprintsiipi nõuetekohaselt. Kaebaja suhtes läbiviidavas distsiplinaarmenetluses puudus igasugune vajadus selgitada, mitu korda ja keda on kaebaja probleemidest kambris hoiatanud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida kambrikaaslasi. See ei vabasta vanglat kohustusest tagada kinnipeetava julgeolek karistuse kandmise ajal, kuid see ei ole käesoleva vaidluse teema. Hinnang sellele, kas kaebaja ümberpaigutamisel oleks ta jätnud ebatsensuursed väljendid kasutamata, ei muuda olematuks kaebaja distsiplinaarrikkumist. Näiteks kui mõrtsukas väidab, et kui nuga oleks olnud luku taga ei oleks ta tapmist sooritanud, ei muuda tapmist olematuks ega vabasta vastutusest.
- Haldusorgan on karistuse valikul juhindunud kehtivast õigusest (VangS § 63 lg 1, § 65 lg 2) ning käskkirjas karistuse määramist põhjendanud. Kohtul ei ole alust pidada määratud karistust ebaproportsionaalseks. Kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Muud distsiplinaarkaristused ei oleks rikkumise raskust ja karistuse soovitavat mõju arvestades olnud samal määral eesmärgipärased. Tingimisi karistuse määramine tähendas, et kaebaja ei pea minema reaalselt kartserisse, kui ta suudab oma käitumist kontrollida.
- Kaebusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud vaideotsusega on kaebaja õigusi rikutud, mistõttu võib järeldada, et selle eraldiseisvaks vaidlustamiseks alust ei ole ning kaebus vaideotsuse tühistamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 4