lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Maakohus arvestas karistuse mõistmisel, et menetlusaluse isiku A. Bogdanovi karistust kergendab süü tunnistamine,
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. A. Bogdanovit on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud 19-l korral, kusjuures korduvalt ka analoogsete liiklusalaste väärtegude eest. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu 03.09.2012 otsusega mõisteti A. Bogdanovile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 20 päeva, milline asendati 40 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu otsusega 29.01.2013 mõisteti A. Bogdanovile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 5 päeva, milline asendati 10 tunni üldkasuliku tööga. Määratud rahatrahvid on tal tasutud osaliselt. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks A. Bogdanovi karistamist arestiga LS § 201 lg 2 järgi, sest eelnevad karistused valdavalt rahatrahvide näol ja muuhulgas eelnimetatud karistused LS § 201 lg 2 järgi, kus mõistetud arest on asendatud üldkasuliku tööga, ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi analoogseid väärtegusid toime ei paneks. Arvestades seda, et A. Bogdanov ei ole varem pidanud aresti kandma, vaid talle mõistetud arestid on asendatud üldkasuliku tööga, võib mõistetav arest olla ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi võib A. Bogdanovit karistada rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Maakohtu hinnangul on karistuse mõistmisel täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 2 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku A. Bogdanovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Bogdanovile mõistetud karistuse osas ning palub teha uus otsus, millega mitte mõista A. Bogdanovile karistuseks aresti. Apellatsiooni kohaselt tunnistab A. Bogdanov oma süüd, kuid palub mõista talle aresti asemel teiseliigiline karistus. A. Bogdanov on küll korduvalt väärteokorras karistatud, kuid ta on tasunud talle mõistetud trahve ja tasub neid ka edaspidi. Kaitsja väidab, et A. Bogdanov on teinud lõpuks oma tegudest vajalikud järeldused. Kohtuvälise menetleja seisukoht Apellatsioonile esitas kirjalikud vastuväited kohtuväline menetleja, kes palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Vastuväidetes märgitakse, et A. Bogdanov näitab järjepidevate liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemistega oma hoolimatut suhtumist liikluskultuuri ja tal puudub vähimgi tahtlus liikluskorrast kinni pidada, mida näitab see, et ei rahatrahvid ega üldkasulik töö pole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma. Käesoleval juhul on täidetud A. Bogdanovi poolt toimepandud väärtegude objektiivsed koosseisud. Subjektiivsest küljest on A. Bogdanov väärteod toime pannud otsese tahtlusega, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 201 lg 2 ja LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud A. Bogdanov. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Bogdanovi karistust kergendab süü tunnistamine,
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. Bogdanovit on varem väärtegude toimepanemise eest 19-l korral karistatud, kusjuures korduvalt ka analoogsete liiklusalaste väärtegude eest. Eraldi väärib märkimist, et Viru Maakohtu otsusega 03.09.2012 mõisteti A. Bogdanovile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 20 päeva, milline asendati 40 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu otsusega 29.01.2013 mõisteti A. Bogdanovile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 5 päeva, milline asendati 10 tunni üldkasuliku tööga. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks A. Bogdanovi karistamist arestiga LS § 201 lg 2 järgi, sest eelnevad karistused valdavalt rahatrahvide näol ja muuhulgas need karistused LS § 201 lg 2 järgi, kus mõistetud arest on asendatud üldkasuliku tööga, ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi analoogseid väärtegusid toime ei paneks. Arvestades seda, et A. Bogdanov ei ole varem pidanud aresti kandma, vaid talle mõistetud arestid on asendatud üldkasuliku tööga, oli kohtu poolt mõistetud arest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi karistas kohus A. Bogdanovit rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtu hinnangul olid karistuse mõistmisel täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Vastuväidetes märgitakse, et liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, apellatsiooniga ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et Viru Maakohtu 15.05.2013 otsuses esitatud motiivid ja järeldused A. Bogdanovile mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ja asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 145 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on kinnitanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajaduse korral võib lisada oma põhistused. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks A. Bogdanovile väärteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud arestiga mittenõustumine. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus on 15.05.2013 otsuses asjakohaselt motiveerinud, miks on A. Bogdanovile põhjendatud karistuseks aresti mõistmine ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega täielikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul põhjendatud karistusena aresti mõistmine. Maakohus on arvestanud kõigi
§-st 56 tulenevate karistuse alustega, mistõttu ei ole apellatsiooni põhjendused sellised, mis tooks kaasa A. Bogdanovile määratud aresti tühistamise. Maakohus on oma otsuses märkinud, et A. Bogdanovit on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud 19-l korral, kusjuures korduvalt ka analoogsete liiklusalaste väärtegude eest. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu 03.09.2012 otsusega mõisteti A. Bogdanovile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 20 päeva, milline asendati 40 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu otsusega 29.01.2013 mõisteti A. Bogdanovile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 5 päeva, milline asendati 10 tunni üldkasuliku tööga. Määratud rahatrahvid on tal tasutud osaliselt. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks A. Bogdanovi karistamist arestiga LS § 201 lg 2 järgi, sest eelnevad karistused valdavalt rahatrahvide näol ja muuhulgas eelnimetatud karistused LS § 201 lg 2 järgi, kus mõistetud arest on asendatud üldkasuliku tööga, ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi analoogseid väärtegusid toime ei paneks. Arvestades seda, et A. Bogdanov ei ole varem pidanud aresti kandma, vaid talle mõistetud arestid on asendatud üldkasuliku tööga, mõisteti arest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Maakohtu hinnangul on karistuse mõistmisel täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Bogdanovile on antud võimalusi teha liiklusseaduse rikkumistest tulenevalt õiged ja vajalikud järeldused oma edasise elu korraldamiseks. Paraku ei ole varasemad karistused mingit arvestatavalt positiivset eripreventiivset toimet tema käitumisele avaldanud. Maakohus leidis seega õigustatult, et üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel, arvestades A. Bogdanovi poolt analoogsete rikkumiste varasemalt toimepanemist, on põhjendatud ning ainumõeldav karistus arest. See on kooskõlas üldise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et põhikaristusena on maakohus kohaldanud aresti selle sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Arvestades asjaolu, et A. Bogdanovit on varasemalt 19 korda väärteokorras karistatud, on arest 10 päeva antud juhul põhjendatud. 4 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.