KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-2122 Tsiviilasi Tallinna linna

) § 140 järgi puudub, kuna tegemist ei ole ajutise olukorraga, vaid lapse ema aastate jooksul tekkinud käitumise tulemusega. Seega pidas kohus põhjendatuks lapse emalt täieliku hooldusõiguse äravõtmist lapse suhtes.

§ 171lg 1 alusel tuleb määrata lapsele eestkostja.

Asja menetluse käigus on lapse vanaema andnud nõusoleku asuda täitma eestkostja ülesandeid. Samas ei ole ta usutavalt põhistanud oma võimeid asuda täitma 8-kuuse lapse eest hoolitsemist ja kasvatamast (tl 109 pöördel, tl 112-113). Asjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et vanaema ise ei hoolitsenud ja ei kasvatanud piisavalt oma last (vt nt tl 33, tl 42, tl 112-113). Vanaema ei suutnud selle tegemata jätmist selgitada. Seetõttu ei pidanud kohus vanaema sobivaks eestkostja kandidaadiks. 12. Tulenevalt

§ 176lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 557 lg-st 21 määras kohus lapse eestkostjaks avaldaja kuni lapse täisealisteks saamiseni.

1. Maakohus jättis avaldaja ning lapse ema ja vanaema menetluskulud nende endi kanda ja lapsele määratud esindaja tasu riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).t Määruskaebus
2. Lapse vanaema OJ esitas määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas ning teha uus määrus, millega määrata lapse eestkostjaks vanaema. Maakohus on rikkunud oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Avaldaja eestkostjaks määramine ei ole põhjendatud, see ei ole kooskõlas lapse huvidega ning purustab lapse sidemed emaga ja teeb võimatuks pere edasise taastamise. Maakohus ei ole määruses tuginenud ühelegi tõendile, mis ei võimaldaks määrata vanaema lapse eestkostjaks. Maakohus ei võtnud arvesse vanaema tõendeid ja selgitusi. Maakohtu põhjendused selle kohta, miks vanaema ei sobi eestkostjaks on paljasõnalised ja subjektiivsed. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vanaemal on veel üks tütar, kes saab oma eluga hakkama. Vanaemal on elukaaslane, kes toetab teda materiaalselt ning vajaduse korral võib toetada ka lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Menetluse edasine käik 3
3. Eestkosteasutus palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Lapse ema nõustus määruskaebusega.
4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 20.10.2015 vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 18.

§ 171

lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-98-11 öelnud, et viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et iga lapse kui piiratud teovõimega alaealise isiku isiklikud ja varalised õigused ja huvid oleks alati ja täielikult kaitstud. Eestkostja määramise eesmärgiks on tagada lapse õiguste ja huvide täielik kaitse kuni tema täisealiseks saamiseni ka juhul, kui lapsel ei ole vanemaid, kes seda teeksid.

§ 174

lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et lapse vanaema ei ole võimeline eestkostja kohustusi täitma ning lapse vanaema eestkostjaks määramine ei teeni lapse parimaid huve. Maakohus on sellist seisukohta ka põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asuda kogutud tõendite põhjal teistsugusele seisukohale. Lapse vanaema mittenõustumine maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Toimiku materjalist nähtuvalt esines vanaemal oma lapse (lapse ema) kasvatamisega probleeme. Vastuseks märkis vanaema vaid, et ta ei saanud lapse kasvatamisega hakkama, sest käis tööl ja üldse olidki Maardus kõik lapsed sellised (tl 47, 48). Selline suhtumine näitab, et vanaema ei ole võtnud lapse kasvatamist tõsiselt ja on näidanud äärmist hoolimatust. Ringkonnakohus nõustub lastekaiste töötaja seisukohaga, et nii väikese lapsega ei saa katsetada, kas vanaema seekord saab lapse kasvatamisega hakkama (tl 34, 47). Vanaemal oli oma korter Maardus, mille ta kaotas suure üürivõla tõttu, see on oma eluviisidest tingitud asjaoludel. 21.04.2015 lastekaitse spetsialisti vastuvõtul ei osanud vanaema ega tema elukaaslane midagi selgitavat vastata küsimusele, kuidas nad nii väikese lapse kasvatamisega hakkama saavad. Lastekaitse spetsialist sõnul on väheusutav, et vanaema elukaaslane on võimeline naist koos imikuga moraalselt toetama.
3. Toimiku materjalist nähtuvalt ei oma vanaema elamispinda. Vanaema elab oma teisele tütrele (OJ) kuuluvas korteris ning väidab, et korter on elamiseks vaba, kuna tütar elab välismaal. Avaldajale teadaolevalt on tegelik olukord aga selline, et OJ kuuluvas korteris elavad lisaks temale ja tema lapsele veel vanaema koos oma elukaaslasega. Kahetoalisesse korterisse on raske veel üht last juurde mahutada. Samuti ei kata vanaema sissetulek, palk ja pension kokku 291,31 eurot, ühegi inimese elementaarseid vajadusi ning ei ole ammugi piisav lapse eest hoolitsemiseks ja tema vajaduste igakülgseks rahuldamiseks. Asja materjalist tulenevalt on vanaema elukaaslane küll kinnitanud, et ta toetab lapse kasvatamisel materiaalselt (tl 103), kuid murettekitavaks 4 on elukaaslase probleemid alkoholiga (tl 112). Vastuses määruskaebusele (tl 156-158) on avaldaja välja toonud, et aadressile XXXXX XX-XX on selle aasta suvel välja kutsutud politsei vanaema elukaaslasele, kes viibis korteris alkoholijoobes. Seega võivad kodused tingimused osutuda raskeks väikelapse kasvatamisel ning tagatud ei pruugi olla lapse parimad huvid ning stabiilne elukeskkond.
4. Toimiku materjalist nähtuvalt on vanaemal probleeme ka tervisega. Maardu Linnavalitsuse lastekaiste töötaja arvamusest (tl 112-113) tulenevalt väitis vanaema lastekaitse spetsialistile, et tal on tervisega probleeme, ta põeb reumatoid artriiti. Samuti on vormistatud vanaemale puue. Seega võib ka vanaema isikust tulenevalt osutuda lapse kasvatamise raskeks. Laps on sündinud võõrustusnähtudega ning alustati võõrutusravi morfiiniga, mis kestis kokku 1,5 kuud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et avaldajal on paremad võimalused lapse tervise eest hoolitsemiseks ja edasise võimaliku ravi tagamiseks.
5. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et avaldaja hoole all on lapse huvid oluliselt paremini kaitstud.
6. Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda (v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 5