KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-53195 Hal

§ 28

lõike 1 eesmärki silmas pidades ja lõikeid 1 ja 2 koosmõjus tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et vanglas telefoniteenuseid pakkuva isiku valik ei puuduta kinnipeetavate õigusi. Telefonioperaatori valikul võivad olla kinnipeetavate varalistele õigustele või õigusele vanglaväliseks suhtluseks märkimisväärsed tagajärjed. Kõrge hinnaga telefoniühenduse loomine ei täida vanglavälise suhtlemise eesmärki soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (

§ 23lg 1).

Telefoni kasutamise võimaluste loomine võib olla keerukas ja kulukas, samuti on õigustatud telefonikõnede tasu jätmine kinnipeetavate kanda, ent vaadeldavatest sätetest ei saa teha järeldust, et vangla ei pea tehniliste võimaluste olemasolu korral hoolitsema selle eest, et kinnipeetavate kulutused telefoniteenusele ei oleks ebamõistlikult suured. Kuigi kinnipeetaval ei ole õigust nõuda telefoniteenuse pakkuja leidmiseks riigihanke korraldamist, on vanglal kohustus tehniliste võimaluste olemasolu korral leida operaator, kes pakub kinnipeetavatele telefonikõnesid mõistliku hinnaga. Ringkonnakohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et teenuse hind, mis on väljaspool vanglat viibivatele isikutele pakutavast mitu korda kõrgem, on igal juhul mõistlik. 3. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 27.05.2015 määrusega menetlusse. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu. 4. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2015 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Sideteenuse kasutamise raames tekkinud vaidlus on eraõiguslik ning kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse. Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vaidlus

§ 28

lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise üle kuulub halduskohtu pädevusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 määrus asjas 3-15-736, punktid 10 ja 11). Pole vaidlust, et vastustaja tagas kaebajale võimaluse telefoni kasutada. Vaidlus on selles, kas tagatud sideteenuse hinda saab pidada sedavõrd ebaproportsionaalseks, et sellega põhjustati kaebajale varaline kahju. Tallinna Vangla delegeeris telefoniteenuse osutamise 2004. aastast kuni 10.06.2014 edasi OÜ-le Top Connect. Telefoni kasutamisel tekkis kaebaja ja OÜ Top Connect vahel võlaõiguslik teenuse osutamise leping. Seega sai kaebajale sideteenuse kõrge hinna tõttu kahju tekkida vaid võlaõigusliku lepingu raames. Kaebajale väidetava kahju tekkimine ei seondu mingil määral vangla avalik-õigusliku kohustusega tagada kinnipeetava õigus telefoni kasutamisele, vaid otseselt vastava õiguse kasutamisega. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-72-11 punktis 10 on asutud seisukohale, et

alusel kinnipeetavatele tagatud kaupade ostmise võimaluse kasutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel võlaõiguslik lepinguline suhe. Kohus leiab, et tekkinud vaidlus on sarnane kinnipeetavatele sisseostude võimaldamisega tekkinud vaidlustega. Riigikohus leidis lahendis asjas nr 3-3-1-72-11, et vangla ja kinnipeetava vahel tekkis müügilepingu sõlmimisel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtu hinnangul puudub põhjus, miks telefoni kasutamise puhul tuleks olukorda põhimõtteliselt teisiti tõlgendada. Sellest, et ametiasutus peab kohaldama üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme, ei tule järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seejuures on aga oluline erinevus, et vastav võlaõiguslik suhe ei teki praegusel juhul vangla ja kinnipeetava vahel, vaid kinnipeetava ja vastava teenusepakkuja OÜ Top Connect vahel. Seesugusele seisukohale annab kinnitust ka Riigikohtu seisukoht lahendis asjas nr 3-3-1-48-12 (p 10), milles Riigikohus eristas selgelt vangla kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste (praegusel juhul analoogselt kasutada telefoniteenust) ja 2

§ 48lg 1), telefoniteenuse osutamiseks selline volitus seaduses puudub.

1. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Telefoniteenuse osutamine vanglas on avalik teenus. Vangla ei pea seda teenust ise osutama, vaid võib selle volitada edasi eraõiguslikule isikule. Telefoniteenust vanglas osutas halduslepingu alusel OÜ Top Connect, kellega vanglal oli küll lepinguline suhe, kuid kellel seejuures tekkis kinnipeetavatega eraõiguslik suhe. Kaebaja ei väida, et telefoniteenuse hindade tõttu oli telefoniteenuse kasutamine takistatud või jäi üldse kasutamata. Vangla ei ole seega takistanud kaebaja telefoni kasutamise võimalust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohtule ei ole esitatud Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud lepingut, mille põhjal oleks võimalik hinnata, kas helistamise teenust pakkus kinnipeetavatele vahetult OÜ Top Connect või oli tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille alusel tasus OÜ-le Top Connect teenuse eest vangla, kes pakkus kinnipeetavatele võimalust sama hinnaga helistada. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 1 näeb ette kõnekaardi väljastamise kinnipeetavale vangla poolt. Seega on alust arvata, et teenuse eest ka tasutakse kinnipeetavate poolt vanglale, erinevalt vangla kauplusest ostmisest (kauplusest sisseostude tegemisel kajastub kinnipeetava vanglasisesel kontol tasumine kaupluse pidajale, nagu nähtub toimikus sisalduvast kaebaja K-Raha väljavõttest). Hilisemat Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingut on ringkonnakohus haldusasjas nr 3-15-736 käsitanud tsiviilõigusliku lepinguna, mitte halduslepinguna, ning märkinud, et kõneteenuse kasutamise eest tasub kinnipeetav ning seega on kinnipeetava ja sideteenuse osutaja vahel eraõiguslik suhe.
3. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-72-11, et vangla võib kinnipeetavaga olla kõrvuti avalik-õigusliku suhtega ka tsiviilõiguslikus suhtes, müües kinnipeetavale kaupa. Ringkonnakohtu arvates saab sellise võlaõigusliku lepingu sõlmida ka teenuste osutamiseks, sh telefoniteenuse osutamiseks. Tähtsust ei oma, et kaupluse pidamise üleandmise võimalus eraõiguslikule isikule on

§ 48lg-s 1 otsesõnu ette nähtud.

Eraõiguslike lepingute sõlmimiseks ei ole vajalik seaduses volitusnormi kehtestamine. 10. Kinnipeetava ja talle telefoni kasutamise teenust osutava isiku vahelistes suhetes on kõne hind eelnevalt paika pandud ning seda ei lepita kokku kinnipeetava ja teenuse osutaja vahel. Kõne hind oli määratud kindlaks OÜ Top Connect ja vangla vahel sõlmitud eraõigusliku lepinguga. Sellise lepingu sõlmimisel täitis vangla avalikke ülesandeid (

§ 28lg 1). Vangla poolt sellise lepingu sõlmimisel – nagu ka lepingu muutmiseks või uue, 3

§ 28lg-st 1 tulenevate ülesannete täitmisel.

Tegemist on seetõttu avalikõiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõudega.

1. Praegune vaidlus erineb ringkonnakohtu arvates Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-3-1-78-08 käsitletud juhtumist, kus kaebajale tsiviilõigussuhtes teenuse osutamise hind oli samuti määratud mitte tsiviilõigussuhtes, vaid halduslepinguga, mille pooleks kaebaja ei olnud, ent kus kaebuse rahuldamine ei oleks parandanud kaebaja olukorda. Praegune vaidlus erineb ka haldusasjas nr 3-12-1297 käsitletud juhtumist, kus kinnipeetavale telefoni kasutamisel tekkinud kahju ei tekkinud vangla poolt telefonioperaatoriga sõlmitud lepingu tingimuste tõttu, vaid kinnipeetava ja operaatori vahelises tsiviilõigussuhtes operaatori kohustuste rikkumise tõttu.
2. Praegune vaidlus on sarnane halduskohtu viidatud Riigikohtu erikogu lahendatud asjaga nr 3-3-1-48-12, milles erikogu leidis, et vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ise otsustada juurdehindluse tegemise üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraisik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga sõlmitud lepingus. Kuna vanglal lasus kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning kaebaja vaidlustas juurdehindluse määra, siis on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Seetõttu kuulub kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Praeguses asjas vaidlusalusel juhul oli vanglal kohustus tagada kaebajale võimaluse korral telefoni kasutamise võimalus. See võimalus saab olla reaalne, kui teenuse hind ei ole ebamõistlikult suur. Vanglal oli võimalik tagada telefoni kasutamise teenuse mõistlik hind operaatoriga sõlmitud lepingus. Kaebaja tõstatatud vaidlus on avalik-õiguslik ning kahju hüvitamise aluseks saab olla riigivastutuse seadus.
3. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada ja halduskohtu 30.11.2015 määrus tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 4