lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ning ringkonnakohus käsitleb ka M. Šarikovi kaebust menetluskuludesse puutuvalt määruskaebusena.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata ka juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Esitatud kaebusest nähtuvalt taotleb M. Šarikov jätta süüdimõistmisel temalt välja mõistmata sundraha 975 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 360 eurot. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus
lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. 29.03.2015 jõustus
-i redaktsioon, mille kohaselt on
Nimelt märgitakse
lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana kokkuleppesse. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis
Šarikovi taotluse rahuldamiseks puudub. Samuti osutab kohtukolleegium Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv
, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib
, mille kolmandas lõikes viidatakse
§-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus M. Šarikovilt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega, kuna puuduvad sellised asjaolud, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud menetluskulude osas ning puudub ka seaduslik alus M. Šarikovi taotluse rahuldamiseks, tuleb Harju Maakohtu 2.12.205 otsus vaidlustatud osas jätta muutmata ja tühistamata. Isikule, kes omab nelja kehtivat kriminaal- ja kuute väärteokaristust (kd I, tl, 113120) ning kes vabanes viimase karistuse kandmiselt alles 13.04.2015, ei saa tulla üllatusena kohustus hüvitada süüdimõistva otsuse korral menetluskulud. 4. Ülaltoodust tulenevalt ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see määrusega jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.