KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-50958 Tsiviila

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga. Puudutatud isiku territooriumi esteetilise välimuse hoidmisega kaasnevat kulu ei saa käsitleda TeeS § 37 lg 3 alusel hüvitisena tee kasutamise eest ning sellise kulu hüvitamine avaldajate poolt ei ole põhjendatud. Tänava ja jalgradade ääres asuvate ning liikumist või vaadet takistavate puude ja põõsaste kärpimine, korrastuslõikused 400 euro ulatuses.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga ning sellise kulu hüvitamine avaldajatel poolt ei ole põhjendatud. Prahikorje teemaal ja tee kaitsevööndis (22 716 m2) 1753 euro ulatuses.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga ning sellisel kulu hüvitamine avaldajate poolt ei ole põhjendatud. Tänavavalgustus, sh lampide vahetus, tehnovõrgu hooldustööd 10 663 eurot.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga, vaid puudutatud isiku territooriumi korrashoiu kuluga üldiselt ning sellise kulu hüvitamine avaldajate poolt on põhjendamatu. Sissepääsusüsteemide parandus ja hooldus 1602 eurot.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga, vaid puudutatud isiku valduses olevate seadmete korrashoiuga kaasneva kuluga. Seega nimetatud kulu hüvitamine avaldajate poolt on põhjendamatu. Liikluskorraldusvahendite valmistamine ja paigaldus 581 euro ulatuses.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga, vaid puudutatud isiku territooriumil liiklust reguleerivate märkidega vastavalt puudutatud isiku poolt kehtestatud reeglitele erateede kasutamiseks kaasneva kuluga. Sellise hüvitise väljamõistmine avaldajatelt juurdepääsu tee läbimiseks on ebamõistlik. Tänavate ja kõnniteede parandus- ja hooldustööd 7166 euro ulatuses. Tegemist on TeeS § 37 lg-s 3 sätestatud kuluga, mille hüvitamist puudutatud isik on õigustatud avaldajatelt nõudma. Territooriumi hooldus- ja haldusteenus 2640 euro ulatuses.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga ning selle kulu hüvitamine avaldajate poolt on põhjendatud. Asumi hooldusega seotud raamatupidamine 2506 eurot.

§ 37

lg-s 3 sätestatud kuluga, kuna tegemist ei ole teemaa korrashoiuga seotud kuluga, seega sellise kulu hüvitamine avaldajate poolt on põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul õigus põhjendatult hüvitist nõuda 18 070 euro ulatuses aastas. Nimetatud kuludele tuleb juurdepääsu tasu arvutamisel liita ka puudutatud isiku poolt tasutav maamaks. Mõistlikuks saab pidada Maksu- ja Tolliameti poolt 2014 esitatud maamaksu teates nimetatud maamaksumäära 0,083 eurot/m

1. Tänavate amortisatsioonikulu 1,416 eurot/m2 arvutamine juurdepääsu tasu hulka ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-90-11 p-s 12 märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse 14 tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest. Kuivõrd amortisatsiooni kulu on väiksem kui TeeS §-s 37 järgi arvutatud hüvitis 18 070 eurot, ei ole puudutatud isikul võimalik amortisatsiooni kulu nõuda. Eeltoodut arvestades on ühe teeruutmeetri korrashoiu kulu 1,100 eurot ((0,083*17 763) + 18 070 eurot) / 17 763) aastas. Kohus lähtub juurdepääsu tasu väljaarvutamisel avaldajate poolt väljatoodud teelõikude pindaladest. Seega arvutuskäik Eevardi tn 4 juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu osas on järgmine: Teelõigu nr Teelõigu pindala Kasutajate arv Eevardi tn 4 kulu aastas 1 157,94 m2 58 2,995 eurot 2 2 159,1 m 57 3,070 eurot 3 158,12 m2 56 3,106 eurot 2 4 55,14 m 55 1,103 eurot 5 220,83 m2 43 5,649 eurot 2 6 127,02 m 41 3,408 eurot 7 144,74 m2 39 4,082 eurot 2 8 168,96 m 38 4,890 eurot 9 45,49 m2 37 1,352 eurot 10 143,03 m2 13 12,102 eurot 2 11 101,14 m 12 9,271 eurot 12 121,47 m2 10 13,361 eurot 2 Kokku 1602,98 m 63,389 eurot (koos käibemaksuga). Postitalu tn 1 kinnistu juurdepääsu tasu kujuneb järgmiselt: Teelõigu nr Teelõigu pindala Kasutajate arv Postitalu tn 1/ Taludevahe tn 46 kulu aastas 1 88 m2 124 0,780 eurot 2 2 135,25 m 123 1,209 eurot 3 142,33 m2 122 1,283 eurot 4 99,12 m2 121 0,901 eurot 2 5 79,34 m 120 0,727 eurot 6 182,10 m2 8 25,039 eurot 2 7 124,02 m 7 19,489 eurot Kokku 850,16 m2 49,428 eurot (koos käibemaksuga) Postitalu tn 3, Postitalu tn 3A kinnistu juurdepääsu tasu kujuneb järgmiselt: Teelõigu nr Teelõigu pindala Kasutajate arv Postitalu tn 3, Postitalu tn 3A kulu aastas 1 88 m2 124 0,780 eurot 2 135,25 m2 123 1,209 eurot 2 3 142,33 m 122 1,283 eurot 4 99,12 m2 121 0,901 eurot 2 5 79,34 m 120 0,727 eurot 6 182,10 m2 8 25,039 eurot 2 7 124,02 m 7 19,489 eurot 8 154,97 m2 5 34,093 eurot 2 Kokku 1005,13 m 83,521 eurot (koos käibemaksuga) Põhjendamatu on avaldajatelt V ja VI kahekordse juurdepääsu tasu nõudmine, kuna tegemist on kinnistuga, mis on kinnisturaamatusse kantud ühe registriosa numbriga. Avaldajatele I ja II 15 juurdepääsu võimaldamine määruse lisaks oleval plaanil 2 märgitud viisil tuleb määrata tasuta, kuna puudutatud isiku kinnisasja jalgsi läbimisel ei teki puudutatud isikul ebamõistlikke kulusid, samuti on puudutatud isik märkinud, et juurdepääs territooriumile jalgsi on tasuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-172-13 p-s 15 märkinud, et kui pooled ei saavuta juurdepääsu tasu osas kokkulepet, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu AÕS § 156 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohus. Samas lahendis leidis Riigikohus, et 1000 krooni/m2 (lisandub käibemaks 18%) (st 63,91 krooni + käibemaks) kuus võib olla ebamõistlikult suur ja hea usu põhimõttega vastuolus. Avaldajate I ja II juurdepääsu tasu 63,39 eurot (koos käibemaksuga) aastas, avaldajate III ja IV juurdepääsu tasu 49,43 eurot (koos käibemaksuga) aastas ja avaldajate V ja VI juurdepääsu tasu 83,52 eurot (koos käibemaksuga) aastas on mõistlik ja proportsionaalne arvestades puudutatud isiku kulusid avaldajate poolt läbitava tee hooldamisel. Tegemist on põhjendatud kuludega ning kulude arvestus on kooskõlas hea usu põhimõttega ja koosneb puudutatud isikule tekkivatest põhjendatud kuludest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 20 märkinud, et mõistlik ja õiglane on määrata tasu alates ajast, mil hagejad kohtumääruse alusel juurdepääsu üle kostjate kinnisasja kasutavad. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 määrusega on Harju Maakohtu 10.04.2014 määrus tühistatud osas, millega maakohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas, võimaldades avaldajatele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnistu, on põhjendamatu määrata tasu alates 10.04.
2. Sama lahendi p-s 23 on Riigikohus märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Seega ei ole põhjendatud teha juurdepääsu tasu sõltuvaks tarbijahinnaindeksist. Kui puudutatud isik soovib tuvastada tehnorajatiste paiknemist enda kinnistul ning selle eest makstava tasu suuruse, tuleb puudutatud isikul esitada selleks kohtule uus avaldus. Põhjendatud ei ole kohtul omal algatusel tehnorajatise talumise tuvastamist puudutatud isiku poolt väljatoodud asjaolude pinnalt. AÕS § 156 lg 1 kohaldamine eeldab, et puudutatud isik tagab juurdepääsu kinnistuste Eevardi tn 4, Postitalu tn 1 ja Postitalu tn 3, Postitalu tn 3A kinnistute igakordsetele omanikele ning kuna kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest tulenevalt puudutatud isik võib teha takistusi avaldajate kinnistustele pääsemiseks, ei ole põhjendatud avaldajate taotlus keelata puudutatud isikul toimingute tegemine, mis kahjustab või võib kahjustada avaldajatele kuuluvatele kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Pooltel lasub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 138 tulenev kohustus toimida oma õiguste teostamisel heas usus ja teisi isikuid mitte kahjustades. Kuna juurdepääsu õigus hõlmab üksnes kohtumääruse lisadeks 1, 2, 3 ja 4 olevatel plaanidel märgitud teeosade kasutamist avalikult kasutavale teele pääsemiseks, ei ole avaldajatel lubatud kalduda kõrvale käesolevas kohtumääruses nimetatust. Kui avaldajad käesolevat kohtumäärust ettenähtud korras ei täida, on puudutatud isikul õigus esitada vastavasisuline nõue. Avaldajad I ja II on parkimiskohta ajalooliselt kasutanud ning need on loodud eelkõige avaldaja I ja II huvides, kuivõrd parkimiskohtade kasutamisega ei kaasne puudutatud isikule täiendavaid kulusid ning need piirnevad avaldajale I ja II kuuluva kinnistu piiriga, ei ole avaldajatele I ja II parkimiskohtade võimaldamine puudutatud isiku õigusi rikkuv ega ebamõistlikult koormav. Kahe mootorsõiduki parkimiskohtade korrashoiu- ja hoolduskulu jääb sel juhul avaldajate I ja II kanda. 16 Kuivõrd avaldajate I ja II kinnistuni avalikult kasutatavalt teel on ca 284 meetrit, avaldajate III ja IV kinnistuni ca 160 m ja avaldajate V ja VI kinnistuni ca 186 m, saab pidada põhjendatuks juurdepääsu võimaldamist nii jalgsi kui ka sõidukiga, lähtudes kohtumääruse lisaks olevatest plaanidest. Plaanil nr 2 märgitud juurdepääs võimaldab avaldajatele I ja II juurdepääsu üksnes jalgsi. Samuti on põhjendatud määrata juurdepääs kinnistu igakordse omaniku, avaldajate pereliikmete, külaliste ja kinnistuid teenindavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukiga. Kuna menetlusosalised tähtaja üle ei vaidle, tuleb avaldajatele juurdepääs määrata tähtajatult ja igal kellaajal. Määruskaebus Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati avaldajatele juurdepääsu eest makstavad tasud, määrati Eevardi tn 4 igakordsele omanikule, tema perekonnaliikmetele, külalistele ja Eevardi tn 4 kinnistut teenindavatele isikutele juurdepääs Eevardi tn 4 kinnistule üle Tiskre elanike MTÜ-le kuuluvate kinnistute asukohaga Taludevahe tn T1, Taludevahe tn T2, Taludevahe tn T13, Taludevahe tn T14, Taludevahe tn T15, Taludevahe tn T6, Taludevahe tn T4, Taludevahe tn T5, Postitalu tn T1, Postitalu tn T2, Postitalu tn 7B, Eevardi tn T1 ja Eevardi tn T2 tasuta; määrati Eevardi tn 4 kinnistule juurdepääs üle Taludevahe tn T1, Taludevahe tn T2, Taludevahe tn T13, Taludevahe tn T14, Taludevahe tn T15, Taludevahe tn T6, Taludevahe tn T4, Taludevahe tn T5, Postitalu tn T1, Postitalu tn T2, Postitalu tn 7B, Eevardi tn T1 ja Eevardi tn T2 katastriüksuste õigusega kasutada seda juurdepääsu ka sõidukiga; võimaldati Eevardi tn 4 igakordsel omanikul parkida tasuta kahte mootorsõidukit Tiskre elanike MTÜ-le kuuluval kinnistul; määrati Eevardi tn 4, Postitalu tn 1 ja Postitalu tn 3, Postitalu tn 3A kinnistule juurdepääs ka selle igakordsele omanikule, perekonnaliikmetele, külalistele ja teenindavatele isikutele ning tuvastati puudutatud isiku kohustus anda vastavasisuline nõusolek ning otsustati teha selle alusel vastavasisuline registrikanne. Kohus jättis AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused sisuliselt kontrollimata põhjendusega, et menetlusosalised ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt kohus saaks jõuda veendumusele, et avaldajad puudutatud isiku kinnistut eratee ühekordse kasutamise lepingu alusel kasutasid. Kohus kohaldas AÕS § 156 ilma, et ta selle kohaldamiseks vajalikke eeldusi oleks kontrollinud. Riigikohus on kohtute tähelepanu juhtinud asjaolule, et olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida mitmeti, on põhjendatud analüüsida kohtuotsuses erinevaid kvalifikatsioone, kuid samas peab lahend olema loogiline ja vältima vastuolusid. Kohus jättis juurdepääsuõiguse lepingulise aluse kontrollimata ka põhjendusega, et seda oleks tulnud lahendada hagimenetluses. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones seadusandja otstarbekusest lähtuv otsustus, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Kolleegiumi arvates peaks sama põhimõte kehtima ka juhul, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses. Samuti ei näe kolleegium vales menetlusliigi valikus olulist probleemi juhul, kui see puudutab põhiasjaga seotud taotlust, mille lahendamine eraldi hagimenetluses oleks ebamõistlik. Lisaks jättis kohus täitmata omapoolse selgitamiskohustuse. Seadusest tulenevalt on eratee omanikul õigus nõuda temale kuuluva tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist, mille kohta sõlmitakse vastav leping. Puudutatud isik esitas kohtule rea tõendeid eratee ühekordse kasutamise lepingu tingimuste, sõlmimise asjaolude jm kohta. Kohus jättis puudutatud isiku esitatud tõendite osas seisukoha võtmata. Kohus ei juhtinud puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et puudutatud isiku väited lepingu sõlmimise asjaolude kohta ja esitatud tõendid võiksid olla ebapiisavad või asjakohatud. 17 Tiskre asumis elab 500 elanikku. Puudutatud isik on teinud kõik, et temale kuuluvate erateede kasutamine toimuks õiguslikul alusel ja tõrgeteta. Eratee kasutamine võib toimuda kas MTÜ liikmelisuse, hoolduslepingu või eratee ühekordse kasutamise lepingu alusel. Puudutatud isiku territooriumi kasutamise tingimustes on selgelt märgitud, et tegemist on pakkumusega sõlmida leping eratee kasutamiseks ning isiku poolt MTÜ piiratud territooriumile sisenemisega loeb Tiskre elanike MTÜ, et isik on eratee kasutamise tingimustega nõustunud ja sellest hetkest loetakse leping eratee kasutamiseks sõlmituks. Avaldajad ei loe puudutatud isiku kehtestatud lepingutingimusi enda suhtes kehtivaks, mistõttu oleks kohus pidanud analüüsima, kas võiks olla tegemist VÕS § 42 kohase tüüptingimuste tühisusega. Sellise võimaluse välistamiseks taotles puudutatud isik kohtult tüüptingimuste tühisuse eelduste tuvastamist. Kohus jättis puudutatud isiku taotluse lahendamata ja küsimuses seisukoha kujundamata. Kohtud on varemalt sedastanud, et AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsuõiguse tekkimise esmaseks eelduseks on kinnisasjale juurdepääsu puudumine, kusjuures juurdepääs peab puuduma igasugusel õiguslikul alusel. Juhul, kui kinnisasja omanikul on talle kuuluvale kinnisasjale juurdepääs mingil muul õiguslikul alusel, ei esine AÕS § 156 lg 1 olukorda. Arvestades eeltoodut ei ole juurdepääsuõiguse andmine AÕS § 156 lg 1 alusel ilma selle kohaldamise eeldusi sisuliselt kontrollimata, kohtu poolt ei seaduslik ega põhjendatud. Kohus jättis juurdepääsutasu määramisel arvestamata rea kohtule esitatud tee hooldusega seotud kulutusi väitega, et nimetatud kulud ei ole käsitletavad teehoiukuluna. Kohus kitsendas TeeS § 37 lg 3 mõtet ja eesmärki ebaproportsionaalselt, kuna kulude arvestamisel arvestas üksnes teemaa korrashoiuga seotud kulusid. Tee kasutamisega seotud kulud hõlmavad eelduslikult teele pääsemise, tee ja teemaa seisundi tagamise, remondi, korrashoiu, kasutamise reguleerimise, ohutu liiklemise tagamise, tee haldamise ja muid tee kasutamisega seotud kulusid. Kohus jättis arvesse võtmata järgmised kulud. Sügisene, pärast vegetatsiooniperioodi lõppu toimuv teekraavide ühekordne niitmine ja niidujääkide äravedu 1760 eurot. TeeS § 36 lg 2 järgi on tee kaitsevööndi maa omanik kohustatud hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise. TeeS § 2 lg 2 kohaselt kuulub tee koosseisu ka teemaal asuv kraav. Seega on teemaal asuva kraavi korrashoiukulu seadusest tulenev tee korrashoiukulu, mille kandmisel võib olla ka esteetiline väärtus, kuid mida tuleb kohtul juurdepääsuga kaasnevate kulude määramisel siiski arvestada. Tänava ja jalgradade ääres asuvate ning liikumist või vaadet takistavate puude ja põõsaste kärpimine, korrastuslõikused 400 eurot. TeeS § 36 lg-st 2 ja § 17 lg 1 p-st 3 tulenevalt on teemaal asuvate ning liikumist või nähtavust takistavate puude ja põõsaste kärpimine ning korrastuslõikused maa omaniku kohustus ning liiklusohutust tõstev teehoiukulu. Puudutatud isik laseb igal kevadel kärpida sõidu- ja jalgteede ääres liikumist või vaatevälja takistavaid puid/põõsaid (männid, kuused, suurelehelised pärnad). Erilist tähelepanu osutatakse ristmikel nähtavust piiravate puude kärpimisele. Puude kärpimine ei toimu esteetilisel, vaid liiklemisohutust suurendaval eesmärgil. Prahikorje teemaal ja tee kaitsevööndis 1753 eurot. TeeS § 37 lg 1 p 3 kohaselt peab tee omanik ära korjama teel oleva prahi. TeeS § 32 lg 1 kohaselt võivad tee ja tee kaitsevööndi omanik nõuda tee või tee kaitsevööndi risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Seega on teemaal (teel ja tee kaitsevööndis) toimuva prahikorje kulu seadusest tulenev tee hooldusega seotud kulu ning kohus oleks pidanud seda kulu teehoiukulude määramisel arvestama. 18 Tänavavalgustus, sh lampide vahetus, tehnovõrgu hooldustööd 10 663 eurot. TeeS § 2 lg 2 p 2 kohaselt kuuluvad teemaal asuvad teevalgustusrajatised tee koosseisu. Teerajatiste korrashoid on seaduse kohaselt tee omaniku kohustus. Tänavavalgustuse puhul tähendab rajatise korrashoid selle funktsionaalsuse tagamist (ehk tänava valgustamist), mille eesmärgiks on pimedal ajal tee kasutamise hõlbustamine ja teel liiklejate ohutuse suurendamine. Otsusest ei selgu, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et selle kululiigi puhul on tegemist üksnes puudutatud isiku territooriumi üldise korrashoiukuluga. Puudutatud isikule kuulub ligi 4 km erateid, mida valgustab 150 tänavavalgustit. Tänavavalgusteid kasutatakse üksnes tänavate valgustamiseks. Seega on tänavavalgustuskulu otseselt tee kasutamisega seotud kulu, mida tuleb juurdepääsu kasutamise eest määratava tasu arvestamisel arvesse võtta. Sissepääsusüsteemide parandus ja hooldus 1602 eurot. Seadusest tulenevalt kuulub teel liiklemiseks kasutatavate rajatiste hulka muuhulgas ka liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala ning muu teehoiurajatis. Sissepääsu Tikre asumisse reguleerib tõkkepuu ja 2 automaatväravat. Avaldajad on kas Taludevahe tn tõkkepuu või Tiskrevälja tn automaatvärava kasutajad. Tõkkepuu ja automaatväravate puhul on tegemist detailplaneeringukohaste teehoiurajatistega, mida võrdselt teiste asumi elanikega kasutavad ka avaldajad. Kuna sissepääsusüsteemide tõrgeteta toimimine on juurdepääsu kasutamise esimene eeldus, on sissepääsusüsteemide korrashoiukulu teehoiurajatisega seotud kulu ning see kuulub teiste asumi elanikega võrdsetel alustel hüvitamisele ka avaldajate poolt. Liikluskorraldusvahendite valmistamine ja paigaldus 581 eurot. TeeS § 2 lg 2 kohaselt on liikluskorraldusvahendite kulu teehoiukulu, mida tuleb juurdepääsutasu määramisel arvestada. Kohus jättis kulu põhjendatuse hindamisel arvesse võtmata, et organisatsioonisiseselt on territooriumi kasutamise reegleid kehtestada ja neist teavitada oluliselt odavam, kui teha seda liikluskorraldusvahenditega. Põhiosa liiklust reguleerivatest liikluskorraldusvahenditest on paigaldatud nende kümnekonna hoolduslepinguta MTÜ mitteliikme (sh avaldajate) käitumise korraldamiseks, kuna nende isikute käitumise reguleerimiseks ei ole organisatsioonisisesed meetmed ilma reaalse liikluskorraldusvahendi paigaldamiseta rakendatavad. Territooriumi hooldus- ja haldusteenus 2640 eurot. Omanik võib oma vara hallata ise või sõlmida haldusteenuse osutamiseks lepingu teenuse osutajaga. Kuna puudutatud isikul töötajad puuduvad, kasutab puudutatud isik lepingulist haldus- ja hooldusteenuse pakkujat, kes tellib tee korrashoiuks vajalikud tööd spetsialiseeritud ettevõtetelt ning likvideerib väiksemad probleemid ise. Haldusteenuse kulu 1 hoonestatud kinnistu (asumis 159) kohta on 1,38 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem samalaadsest kulust korterühistu haldamisel. Seadusest tulenevalt käsitletakse teehoiuna muuhulgas teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Seega jättis kohus teehoiu korraldamisega seotud haldus- ja hoolduskulu põhjendamatult arvesse võtmata. Asumi hooldusega seotud raamatupidamine 2506 eurot. Puudutatud isik tegeleb üksnes temale kuuluvate kinnisasjade haldamisega ning on juriidilise isikuna raamatupidamiskohuslane. Kogu puudutatud isiku raamatupidamine tegeleb üksnes puudutatud isiku vara (s.o maa ja sellel asuvad rajatised) arvestusega (sh kulude-tulude arvestus, maksu-arvestus, aruandlus riigiorganitele). Puudutatud isiku
3. a majandusaasta aruande kohaselt olid puudutatud isiku kulud 2013.a 59 031 eurot. Tee ja tee kaitsevööndi hooldusega mitteseotud kulutused (domeeni tiskre.ee haldus, kinnistute ostuks võetud laenulepingu tasu, üldkoosoleku korralduskulud, mänguväljakute korrashoid, tee kaitsevööndist väljajäävate haljasalade hooldus) moodustavad kuludest marginaalse 1,8%. Puudutatud isik on kohustatud raamatupidamisarvestust pidama muuhulgas ka avaldajate juurdepääsuga kaasnevate tulude-kulude üle, arvestama ja pidama kinni ja tasuma 19 avaldajate juurdepääsuga kaasnevad maksud jm. Kohus jättis täielikult arvestamata, et tee haldamine hõlmab ka teehoiuga ja tee kasutamisega seotud raamatupidamist. Avaldajad on puudutatud isiku raamatupidamise objektid ning peavad sellega seotud kulud hüvitama võrdsetel alustel teiste asumi elanikega. Tänavate amortisatsioonikulu 1,416 eurot/m
4. Puudutatud isik ei ole kinnistu turuväärtuse vähenemise hüvitamist taotlenud, mistõttu kohtu sellekohane põhjendus ei ole asjakohane. Tee amortisatsioonikulu ei ole kuidagi kinnistu turuväärtusega seotud ega seda mõjutav. Kinnistut (ehk maad) ei ole võimalik amortiseerida. Kohus ei juhtinud puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et esitatud andmed oleksid ebapiisavad või arusaamatud. Amortisatsioonikulu on kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks. Kapitaalremondi käigus peab toimuma teekatte ja aluste ehk teekatendi põhjalik uuendamine. See on seadusest tulenev tee omaniku kohustus ja tee kasutamisega otseselt seotud kulu, mille hüvitamist on tee omanikul õigus tee kasutajalt nõuda. Juurdepääsutasu arvutamisel lähtus kohus ebatäielikest kuluandmetest (osa tee kasutamisega ja teehoiutöödega seotud kuludest jäi põhjendamatult arvestamata) ning jättis resolutsioonis märkimata, kas määratud tasu sisaldab ka riiklikke makse, arvutustes kasutatud juurdepääsutee pindala ei lange kokku kohtumääruse lisas toodud skeemidel kujutatud juurdepääsutee pindalaga, juurdepääsu kasutamisega seotud kulude jagamisel lähtus kohus põhjendamatult suurest teelõigu kasutajate arvust, mistõttu avaldajatele III, IV, V ja VI arvestatud juurdepääsutasu kujuneb tegelikust oluliselt väiksemaks. Eevardi tn 4 juurdepääsutasu arvutamisel võttis kohus aluseks, et juurdepääsuala suurus on 1602,98 m
5. Plaani 1 kohaselt on sama juurdepääsuala suuruseks 1635,27 m
6. Erinevus on 32,29 m
7. Postitalu tn 1 juurdepääsutasu arvutamisel võttis kohus aluseks, et juurdepääsuala suurus on 850,16 m
8. Plaani 3 kohaselt on juurdepääsuala suuruseks 1399,7 m
9. Erinevus on 549,54 m
10. Postitalu tn 3, Postitalu tn 3A juurdepääsutasu arvutamisel võttis kohus aluseks, et juurdepääsuala suurus on 1005,13 m
11. Plaani 4 kohaselt on juurdepääsuala suuruseks 1581,45 m
12. Erinevus on 576,32 m
13. Vaidlustamata asjaoludel asub Tiskre asumi territooriumil 159 hoonestatud kinnistut. Asumisse siseneb 3 juurdepääsuteed: Taludevahe, Tiskrevälja ja Roostiku tänava kaudu. Taludevahe tänava juurdepääsu kasutavad (hinnanguliselt) 86 kinnistu elanikud, Tiskrevälja tänava juurdepääsu kasutavad (hinnanguliselt) 58 kinnistu elanikud. Ülejääud 15 kinnistu elanikud kasutavad juurdepääsu Roostiku tänavalt – kokku on kolme juurdepääsu kasutajaid
14. Seega ei saa Taludevahe tänava kõige esimese teelõigu kasutajate arv olla suurem kui
15. Kohus võttis nii Postitalu 1/Taludevahe tn 46, kui Postitalu tn 3, 3a kinnistu juurdepääsutasu arvutamisel aluseks, et esimese tänavalõigu kulud tuleb jagada 124 kasutaja vahel, edasi 123, 122, 121 ja 120 kasutaja vahel. Kohus lähtus avaldajate esitatud numbritest, kuid ei põhjendanud, miks ta ei arvesta puudutatud isiku väidet nimetatud arvude faktilise ebaõigsuse kohta. Samuti ei ole kohus näidanud, et ta oleks teinud ümberarvutusi väravate kasutajate osas. Tiskrevälja juurdepääsutee esimese lõigu kasutajate arv on ikka
16. See teeb juba kahe sissepääsu tarvitajate arvuks 182, millele lisandub 15 Roostiku tn juurdepääsu kasutajat. Kokku peaks siis asumi juurdepääse tarvitama 197 kinnistu elanikud. Paraku on asumi juurdepääsude kasutajaid vaid 159 kinnistu omanikud/elanikud. Ebaõigete alusandmete kasutamisega jõudis kohus ebaõigele tulemusele ning määras avaldajatele juurdepääsutasud, mis ei ole õiguspärased ega põhjendatud. Kohus on avaldajatele I ja II juurdepääsu mööda Taludevahe, Postitalu ja Eevardi tänavat määranud tasuta põhjendusega, et puudutatud isiku kinnisasja jalgsi läbimisel ei teki puudutatud isikul ebamõistlikke kulusid, samuti on puudutatud isik märkinud, et juurdepääs territooriumile 20 jalgsi on tasuta. Kohtumääruse motiividest nähtub, et avaldajate juurdepääsuga kaasnevate mõistlike kulude tekkimisel on nende kandmise kohustuse jätmine puudutatud isikule põhjendatud ja seaduslik. Kohus eksis materiaalõiguse normi kohaldamisel, kuna juurdepääsuõigus ei ole oma olemuselt tasuta õigus. Eriti veel olukorras, kus puudutatud isik vaidles juurdepääsuõiguse tasuta määramisele vastu, palus määrata juurdepääsu eest tasu ja tegi tasu suuruse osas ettepaneku. Nimetatud juurdepääsu käsitlev määruse resolutsioon on ka vastuoluline. Resolutsiooni p 2.2 kohaselt on tegemist jalgsi juurdepääsuga, kuid resolutsiooni p 2.4 annab avaldajatele I ja II õiguse sama juurdepääsu kasutada jalgsi või sõidukiga. Kohus põhjendas avaldajatele määratud juurdepääsutasu suuruse kooskõla heade kommetega viitega Riigikohtu lahendile, kus kohus leidis, et juurdepääsutasu suurus 1000 kr/m2 (lisandub käibemaks 18%) kuus võib olla ebamõistlikult suur ja hea usu põhimõttega vastuolus. Kõrvutades puudutatud isiku taotletud juurdepääsutasu suurust 0,012 eurot/m2, 0,016 eurot/m2, 0,027 eurot/m2 ja 0,02 eurot/m2 kuus Riigikohtu lahendis nimetatud juurdepääsutasu suurusega 63,91 eurot/m2 kuus, on selge, et puudutatud isiku taotletud tasud ei ole ebamõistlikult suured ning seetõttu on hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohus jättis avaldajatele määratud tasu suuruse sellest aspektist analüüsimata. Määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud osas, millega kohustati puudutatud isikut võimaldama 2 sõiduki tasuta parkimist Eevardi tn 4 kinnistuga külgneval alal. Määrusest ei selgu, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele on kohtu sellised järeldused rajatud ning millistel seadustel selline otsus tugineb. Kohus ei selgitanud, millega on põhjendatud tänaval toimuvate teehooldustööde ala kitsendamine ligi meetri võrra, sest teehooldusmasina töökaugus parkivatest sõidukitest, piirdeaedadest ja hoonetest on vähemalt 1 meeter. Kohus ei kontrollinud, kas sõiduki parkimine Eevardi tn 4 kinnistuga külgneval alal on nii õiguslikult kui faktiliselt võimalik. Puudutatud isik tegi asjas täiendavaid järelepärimisi. Seda, et „parkla” on rajatud õigusvastaselt ning kuulub likvideerimisele, kinnitab täiendavalt asjaolu, et parkimisala rajamiseks vajalikeks kaevetöödeks oleks olnud nõutav kaevetööde luba, kuna „parkla” rajati Elektrilevile kuuluva elektripaigaldise kaitsevööndisse. Elektrilevi kinnitusel ei ole avaldajale I ega tolleaegsele kinnistuomanikule (KMG) antud luba kaitsevööndis tegutsemiseks. Kuigi puudutatud isik ei ole parkimisõigusega hõlmatud maa-ala osas küll omanikupositsioonist vormiliselt ilma jäetud, ei võimalda talle jäänud õiguslik positsioon enam asja senist kasutamist. Seega võib taolist parkimisõiguse määramist käsitleda omandi omaniku nõusolekuta võõrandamisena, mille põhiseaduspärasus tuleb tuvastada põhiseaduse § 32 lg 1 alusel. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt paikneb Eevardi tn 4 kinnistu piiri ja asfalteeritud sõidutee vahelisel alal alates naaberkrundi sissesõidust kuni Eevardi tn 4 sissesõiduni haljasala. Detailplaneeringu kohaselt on Eevardi tn 4 kinnistul 3 sõiduki parkimiskohta. Autoliikluse ala (planeeringul tähistatud helehalli värviga) on märgitud eraldi. Detailplaneeringu kohaselt ei ole väljaspool autoliikluse ala sõidukiga liiklemine ja sõiduki parkimine lubatud. Selleks, et puudutatud isikul oleks võimalik kohtumäärusest tulenevat parkimiskohustust täita, tuleks puudutatud isikul parkla rajamiseks algatada uus Eevardi tn 4 kinnistuga külgneva maa-ala detailplaneering. Selle kohustuse panemine puudutatud isikule ei saanud olla parkimisõigust lubava määruse eesmärgiks. Kohus määras juurdepääsuõiguse Eevardi tn 4, Postitalu tn 1 ja Postitalu tn 3, Postitalu 3A kinnistu igakordsele omanikule lahendis määratud tingimustel ja korras, millega rikkus TsMS § 3 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Kohus ei ole analüüsinud võimalust, et kinnistute tulevased omanikud võiksid soovida juurdepääsu omandatud kinnistuni realiseerida ka mõnel muul õiguslikul alusel. Kohus ei arvestanud võimalusega, et täna avaldajatele kuuluvate kinnistute tulevased omanikud 21 kasutaksid juurdepääsu oma kinnistule puudutatud isiku liikmelisusest või hoolduslepingust tulenevatel alustel. On enam kui ebatõenäoline, et avaldajatele kuuluvate kinnistute tulevased omanikud soovivad kuuluda marginaalse vähemuse hulka ning kohtumäärusest tulenevatel tingimustel liikuda asumis üksnes neile kohtu poolt juurdepääsuks määratud „koridoris”, lasta oma lastel ja nende külalistel vaadata asumi spordi- ja mänguväljakuid üksnes kaugelt, loobuda üksnes puudutatud isiku liikmete kasutuses oleva mereranda viiva jalgraja ja sportimisvõimaluste kasutamisest jne. Kohtu määratav liikmetasust väiksem juurdepääsutasu võib olla argumendiks praegustele avaldajatele, kuid Tiskre asumi valdava osa elanike huvi on vaid 35 eurot kuus maksvast puudutatud isiku liikmelisusest tulenevaid võimalusi ja vabadusi täiel määral kasutada. Kohus jättis analüüsimata ka asjaolu, et avaldajatele, nende perekonnaliikmetele ja teenindavatele isikutele juurdepääsu määramine on võimalik ka üksnes kohtumäärusega, ilma puudutatud isiku kinnistuid asjaõigusega koormamata. Kokkuleppele kehtivuse andmiseks kolmandate isikute (ehk kinnistu tulevaste omanike) suhtes on vajalik kitsenduse kandmine kinnistusraamatusse. Kohtupraktikas sisuliselt ainsaks kohtulahendiga seatavaks kitsenduseks olev juurdepääsuõigus avalikult kasutatavale teele tuleb kolmandate isikute suhtes kehtimiseks kanda kinnistusraamatusse märkusena. Kohtul tuli tuvastada, et puudutatud isik oli kohustatud nõusoleku vastava tahteavalduse tegemiseks ja oma kinnisasja asjaõigusega koormamiseks andma. AÕS § 178 lg 1 järgi määratakse reaalservituudi sisu poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus rõhutas lahendi 3-2-1-14-06 p-s 24, et kohus ei saa sundida pooli reaalservituudi seadmise lepingut sõlmima, kui puudub seadusest tulenev kohustus lepingu sõlmimiseks või kui on võimalik tekkinud olukord lahendada kinnistut koormamata. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt ei pea isik andma nõusolekut kinnisasja koormamiseks isiku kasuks, kellel huvi kinnisasja koormamiseks eeldatavalt puudub ning kelle õiguste realiseerimine ei eelda tingimata kinnisasja asjaõigusega koormamist. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et puudutatud isiku kinnisasja asjaõigusega koormamisel koormatakse asjaõigusega ka kinnisasja koosseisu kuuluvaid katastriüksusi, millel avaldajate juurdepääsuteed ei asu. Avaldajate I ja II kinnistu tulevase omaniku kasuks seatav asjaõigus koormaks lisaks Tiskrevälja tn T12, Tiskrevälja tn T14, Tiskrevälja tn T7, Tiskrevälja tn T5 katastriüksusele põhjendamatult ka juurdepääsuga mitteseotud Tiskrevälja tn T9, Tiskrevälja tn T10, Tiskrevälja tn T11 katastriüksust. Avaldajate I, II, III, IV, V ja VI tulevase omaniku kasuks seatav asjaõigus koormab lisaks Taludevahe tn T6, Taludevahe tn T4 ja Taludevahe tn T5 katastriüksusele põhjendamatult ka juurdepääsuga mitteseotud Taludevahe tn T1, Taludevahe tn T2, Taludevahe tn T13, Taludevahe tn T14 ja Taludevahe tn T15 katastriüksust. Kohus ei analüüsinud, kas selline puudutatud isiku kinnisasjade koormamine ja läbi selle kinnisasja koosseisu kuuluvate, kuid juurdepääsuga mitteseotud katastriüksuste käsutamise piiramine on avaldajatele kuuluvate kinnistute tulevaste omanike hüpoteetiliste õiguste tagamiseks proportsionaalne ja kohane meede. Kuna kohus ei ole ühtegi eelnimetatud asjaoludest otsuse tegemisel analüüsinud, ei saanud kohus ka puudutatud isiku nõusolekut temale kuuluva kinnisasja asjaõigusega koormamiseks tuvastada. Kohus jättis rea puudutatud isiku taotlusi sisuliselt läbi vaatamata. Puudutatud isik esitas kohtule taotluse siduda avaldajatele juurdepääsu kasutamise eest määratava tasu suurus maksmisele eelnenud aasta Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksiga või selle ekvivalendiga, suurendades tasu suurust perioodiliselt 5% aastas. Kohus piirdus vaid märkusega, et ei pea juurdepääsu tasu sõltuvusse seadmist tarbijahinnaindeksist põhjendatuks. Selgitavalt viidatakse Riigikohtu lahendile, mille kohaselt võib huvitatud isik mh juurdepääsu tasu määramise aluseks olnud asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse. Alternatiivse taotluse, suurendada tasu suurust 22 perioodiliselt 5% aastas (tarbijahinnaindeksi muutuste 10-aastane ekvivalent), jättis kohus üldse analüüsimata. Kohus jättis puudutatud isiku taotluse, keelata avaldajatel ja nendega seotud isikutel väljaspool juurdepääsuala asuva puudutatud isiku valduse rikkumine ning kohustada neid järgima puudutatud isiku territooriumil kehtivat korda, lahendamata, selgitades üksnes seda, et kui avaldajad kohtumäärust ettenähtud korras ei täida, on puudutatud isikul õigus esitada vastavasisuline nõue. Maakohus on määruse tegemisel kaitsnud üksnes avaldajate huve, kuid jätnud puudutatud isiku huvid täielikult arvesse võtmata. Puudutatud isikul ei ole kohustust oma omandit rikkuvat avaldajate tegevust taluda ega selleks nõusolekut anda. Puudutatud isik taotles kohtult avaldajatele kuuluvate tehnovõrkude tuvastamist ning nende talumise eest tasu määramist, tehes kohtule ka omapoolse tasu määramise ettepaneku. Tehnovõrkude küsimuse menetlemist juurdepääsu taotlemisega samas menetluses taotles puudutatud isik seetõttu, et avaldajate juurdepääs nende kinnistuni peaks eelduslikult hõlmama ka juurdepääsu avaldajatele kuuluvatele tehnovõrkudele, mida avaldajate kohtule esitatud juurdepääsutaotlused ei hõlmanud. Puudutatud isik esitas sellekohase taotluse kohtule 04.05.
17. Kohus jättis puudutatud isiku taotlused sisuliselt lahendamata, teavitades sellest seitse kuud hiljem asja lõpetavas lahendis. Juhul, kui kohus otsustas, et puudutatud isiku taotlus on käsitletav tsiviilasjas vastuavaldusena, oleks pidanud avalduse võtma menetlusse, aga mitte jätma toimikus tähelepanuta/ käsitlemata. Juurdepääsu määramine ja tehnovõrkude talumise tuvastamine on otseses omavahelises seoses ning oleks tulnud lahendada ühes menetluses. Kui puudutatud isiku kinnisasjadel avaldajate tehnovõrke ei tuvastata, ei ole avaldajate juurdepääsu määramine puudutatud isiku kinnistul paiknevatele tehnovõrkudele põhjendatud. Kui tehnovõrkude tuvastamine tuleb lahendada eraldi menetluses, tuleb seejärel algatada uus menetlus tehnovõrkudele juurdepääsu määramiseks. Vastus kaebusele Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS §667 lg-ga 2 tühistada osas, millega määrati, et juurdepääs võimaldab Evarti tn 4 igakordsel omanikul parkida kahte mootorsõidukit Tiskre elanike MTÜ-le kuuluval kinnistul ning määrati juurdepääsude kasutamise eest makstavad tasud. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldajate I ja II taotlus kahe parkimiskoha määramiseks rahuldamata ning suurendada juurdepääsude kasutamise eest makstavaid tasusid. Ühtlasi tuleb muuta maakohtu määruse punkti 2.4, jättes sellest välja viite punktile 2.2 ning asendada määrusele lisatud plaanid (lisad 1, 3 ja 4) juurdepääsuõiguse sisule vastavate plaanidega. Samuti vajab parandamist määruse punktides 2.7 ja 2.8 sisalduv ebatäpsus vastava nõusoleku ja kande ulatuse kohta, täiendades neid viitega punktile 2.
18. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub osalisele rahuldamisele. Kolleegium ei nõustu kaebuse käsitlusega, nagu oleks maakohus kohaldanud AÕS § 156 lg-t 1 ebaõigesti. Praegusel juhul olid avaldajad esitanud kohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele. Menetlusosaliste vahel puudus vaidlus selle üle, et avaldajatel puudub oma kinnistutelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele (kinnistud ei külgne avaliku teega), seega esines põhimõtteline vajadus juurdepääsu järele, s.o seadusest tulenev eeldus AÕS § 156 lg 1 23 järgse nõude esitamiseks. Kohus ei jätnud nimetatud sätte kohaldamise eeldusi kontrollimata. AÕS § 156 lg 1 esimese lause kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Väär on kaebuses sisalduv väide, nagu kõrvaldaks selle eelduse ainuüksi see, et teemaa omanik ei tee takistusi juurdepääsu kasutamiseks, millest omakorda on tuletanud järelduse, viitega Riigikohtu lahendile, et kohus oleks pidanud kontrollima, kas menetlusosaliste vahel esineb õigussuhteid, millest tulenevalt puudub avaldajatel õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 alusel. Antud juhul ei olnud kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud järeldada, et avaldajate ja puudutatud isikute vahel eksisteeriksid kõnealust nõuet välistavad suhted (milleks võib näiteks olla AÕS § 156 lg-s 2 sätestatud olukord). Seetõttu on siinkohal ekslik ka kaebuses sisalduv etteheide, nagu oleks maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Puuduvat asjaolu ei ole võimalik täiendavate tõendite esitamise kaudu tõendada. Seetõttu ei saa nõustuda ka kaebuse seisukohaga, nagu oleks maakohus rikkunud seadusest tulenevaid eelmenetluse ülesandeid ning korraldanud menetlust ebakorrektselt. Väär on kaebuses sisalduv käsitlus, nagu puudunuks maakohtul alus määrata juurdepääsuõigust kinnistute igakordsetele omanikele lahendis märgitud tingimustel. Kohus ei rikkunud TsMS § 3 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Avaldajad on esitanud taotluse juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks, mistõttu kehtib see nende kinnistute osas ka iga järgmise omaniku suhtes. Seetõttu puudus kohtul vajadus analüüsida, kuidas võiksid käituda kinnistute tulevased omanikud (kas nad sooviksid juurdepääsuõigust saada näiteks mõnel muul õiguslikul alusel). Kohtul puudus vajadus arvestada võimalusega, et kinnistute tulevased omanikud võivad näiteks soovida kasutada juurdepääsu puudutatud isiku liikmelisusest või hoolduslepingust tulenevatel alustel. Antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldajatele kuuluvate kinnistute tulevased omanikud soovivad kuuluda marginaalse vähemuse hulka või mitte, s.o kas nad soovivad liikuda asumis üksnes neile kohtu poolt juurdepääsuks määratud „koridoris” või siis kasutada 35 eurot kuus maksvast liikmelisusest tulenevaid võimalusi. Seadusest tulenevalt kuulub juurdepääsuõigus kinnistu juurde, välistades kinnistusraamatusse kantuna vajaduse omandi võõrandamisel igakordselt kohtusse pöörduda, mis aga ei tähenda, et kinnisasja võimalik uus omanik ei saaks sellest õigusest loobuda. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses sisalduva käsitlusega, mille kohaselt ei ole põhjendatud see, et asjaõigusega koormatakse antud juhul ka kinnisasja koosseisu kuuluvaid katastriüksusi, millel avaldajate juurdepääsuteed ei asu. Kõnealusel asjaolul ei ole praegusel juhul tähtsust. See, kas kinnisasi koosneb ühest või mitmest katastriüksusest ning kas määratud juurdepääsutee läbib kõiki katastriüksusi, ei võimalda teha kinnistusraamatusse teistsugust kannet. Tegemist on siiski õigusega, mis kinnistusraamatusse kantuna hõlmab kinnisasja kui tervikut. See, et määruses on tee kulgemise määratlemisel nimetatud ka katastriüksusi, ei muuda kinnisomandi kitsenduse sisu. Maakohus ei eksinud, kui leidis, et juurdepääsu määramisega kaasneb puudutatud isiku kinnistute koormamine asjaõigusega. Kaebuse käsitlus reaalservituudi olemusest on küll õige, kuid mitte asjakohane. AÕS § 178 lg 1 järgi määratakse reaalservituudi sisu poolte kokkuleppega, mistõttu ei saa kohus sundida pooli reaalservituudi seadmise lepingut sõlmima, nagu on kaebuses õigesti märgitud. See aga ei tähenda, et huvitatud isikul ei oleks võimalik juurdepääsuõigust nõuda kohtu kaudu ega taotleda selle õiguse kinnistusraamatusse märkusena kandmist (ja kohustatud isiku nõusoleku asendamist vastava kohtumäärusega). Seadusest tulenevalt kehtib kohtulahendiga seatud kinnisomandi kitsendus kolmandate isikute suhtes siis, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Antud asjas ei ole tegemist reaalservituudiga, vaid maakohtu pool tuvastatud juurdepääsu- 24 õigusega ja selle kandmisega kinnistusraamatusse. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, nagu poleks maakohus tohtinud tuvastada tema nõusolekut kinnisasja koormamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul oli põhjendatud määrata avaldajatele I ja II ka täiendav jalgsi läbitav juurdepääs avalikule teele. Samas nõustub ringkonnakohus kaebuse väitega, et kõnealuse juurdepääsu määramise osas on kohtulahend vastuoluline. Seetõttu tuleb muuta määruse punkti 2.4 (mis sätestab õiguse kasutada ka kõnealust juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukiga) ning jätta sellest välja viide punktile 2.2 (milles oli määratud jalgsi juurdepääs). Samuti tuleb parandada eksimus maakohtu määruse punktides 2.7 ja 2.
19. Tuvastatav kohustus nõusoleku andmiseks ja juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmine kinnistusraamatusse hõlmab (sarnaselt punktidele 3.5 ja 3.6 ning 4.5 ja 4.6) ka punktis 2.4 sisalduvaid tingimusi. Samas nõustub ringkonnakohus kaebuse väidetega selle kohta, et maakohus, kohustades puudutatud isikut võimaldama oma kinnistul Eevardi tn 4 kinnistu omanikele kahe sõiduki tasuta parkimist, ei ole oma otsustust nõuekohaselt põhjendanud. Et ajalooliselt on avaldajad I ja II neid parkimiskohti kasutanud, ei anna alust arvata tasuta parkimiskohti kohtu poolt määratava juurdepääsuõiguse hulka. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud puudutatud isiku väidetega, vaid leidis, et parkimiskohtade kasutamisega ei kaasne puudutatud isikule täiendavaid kulusid. Kohus ei ole määruses märkinud, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele sellekohased järeldused tuginevad ning millisest õigusnormist võiks tuleneda avaldajate õigus parkida sõidukeid võõral kinnisasjal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu vastav järeldus õige ning avaldajate I ja II sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Õige on puudutatud isiku seisukoht, et seadusest tulenevalt on eratee omanikul õigus nõuda temale kuuluva tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist, mille kohta võidakse sõlmida vastav leping. Praegusel juhul sellist lepingut sõlmitud ei ole. AÕS § 156 lg 1 teine lause sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Maakohus märkis õigesti, et omaniku ühepoolselt kehtestatud tingimused tema kinnisasja kasutamiseks avalikule teele pääsemiseks ei ole käsitletavad seaduses nimetatud kokkuleppena. Seega tuli kohtul, hinnates menetlusosaliste argumente, määrata juurdepääsu kasutamise tasu. Maakohus ongi seda teinud, lähtudes kohtu ette toodud andmetest, mis eelduslikult näitavad, millise intensiivsusega on iga konkreetse juurdepääsu hulka kuuluvad teelõigud kasutusel. Ringkonnakohtul ei ole põhjust muuta kaebuses nimetatud teelõikude kasutajate arvu (millest tulenevalt muutuks ka iga konkreetse teelõigu kasutamise eest arvestatav tasu). Tee kasutajate arvu määramine on siiski arvestuslik ega näita tee läbijate tegelikku täpset arvu. Neil kaalutlustel ei ole põhjendatud ühe eeldusliku näitaja asendamine teisega. Ka teepindala ebaoluline muutmine ei ole vajalik, kuid määrusele lisatud plaanid (määruse lisa nr 1, nr 3 ja nr 4) tuleb asendada. Tasu määramisel arvestas maakohus puudutatud isiku kulude hulka lumekoristuse kulud 5040 eurot, tänavate puhastamine kaks korda aastas 380 eurot, teemaal ja tee kaitsevööndis kasvava muru niitmine 5484 eurot, tänavate parandus- ja hooldustööd 7166 eurot, s.o kogusummas 18 070 eurot, millele lisandus maamaks 0,083 eurot/m2, millest tulenevalt oli ühe teeruutmeetri korrashoiu arvestuslik kulu 1,100 eurot. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et teekraavide sügisene niitmine (1760 eurot), puude ja põõsaste korrastuslõikus (400 eurot), prahikorje teemaal ja tee kaitsevööndis (1753 eurot), tänavavalgustus, sh lampide vahetus ja tehnovõrgu hooldustööd (10 663 eurot), territooriumi hooldus- ja haldusteenus (2640 eurot) ning raamatupidamiskulud (2506 eurot) ei ole teemaa korrashoiuga seotud kulud. Kõiki nimetatud kulusid tuleb siiski pidada sellisteks kuludeks, mida tuleb juurdepääsu tasu määramisel arvestada. Nii ei ole teekraavide niitmine ja puude-põõsaste korrastuslõikus üksnes esteetilise väärtusega, vaid vajalik teede ohutuse tagamiseks. Kindlasti on samal eesmärgil vajalik hoida teid prahist vabana ning tänavavalgustust töökorras. Lisaks on põhjendatud arvata kulude hulka hooldus- ja 25 haldusteenuse ning raamatupidamisega seotud kulusid, mis kaasnevad teede korrahoiuks vajalike toimingutega. Ka Riigikohus on oma lahendites märkinud, et koormatud kinnisasja omanikul on õigus saada tasu, mis katab vähemalt tema kulud juurdepääsutee korrashoidmisel. Samas ei pea ringkonnakohus võimalikus arvata tee korrahoiu kulude hulka neid kulusid, mis on seotud sissepääsusüsteemide hoolduse ja liikluskorraldusvahendite paigaldamisega, sest tegemist ei ole tee korrashoiuks tehtavate kulutustega. Maakohtu vastav järeldus on õige. Eeltoodu kohaselt tuleb avaldajatelt puudutatud isiku kasuks arvestatavat tasu suurendada vastavate kulude (19 722 eurot) võrra, s.o ühe teeruutmeetri korrashoiu kulu tuleb suurendada 1,110 euro võrra (19 722 : 17 763). Märgitule lisandub ka amortisatsioonikulu (1,416 eurot/m2), mis kaasneb tee kasutamisega ning mida tee hoolduseks vajalikud kulud ei hõlma. Maakohtu poolt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-90-11 antud tõlgendus ei ole siinkohal õige. Amortisatsioonikulu on kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks (sh uuendatakse remondi käigus vajadusel nii teekate kui ka alus ehk teekatend). Seega on tegemist seadusest tuleneva tee omaniku kohustusega, millist kulu võib pidada tee kasutamisega otseselt seotud kuluks, mille hüvitamist on tee omanikul õigus tee kasutajalt nõuda. Seega tuleb ühe teeruutmeetri vajalikeks kuludeks arvestada lisaks maakohtu poolt määratule veel 2,526 eurot (1,110 + 1,416), millest tulenevalt on ühe teeruutmeetri arvestuslikuks kuluks kokku 3,626 eurot (1,100 + 2,526). Eelnimetatud summast lähtuvalt ning arvestades Harju Maakohtu määruse punktides 68, 69 ja 70 toodud teelõikude pindalasid ja iga teelõigu kasutajate eelduslikku arvu (määruse lk 21) on juurdepääsu tasu suurused järgmised: Eevardi tn 4 kinnistu osas 208,95 eurot aastas (63,389 + 145,564), Postitalu 1 kinnistu osas 162,93 eurot aastas (49,428 + 113,505) ning Postitalu 3, Postitalu 3A kinnistu osas 275,32 eurot aastas (83,521 + 191,795). Kui tasu saaja on käibemaksukohustuslane, esitab ta arve koos käibemaksuga. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kohus ei pidanud võimalikuks siduda juurdepääsu kasutamise eest määratava tasu suurust (perioodiliselt suurendama) Statistikaameti avaldatava tarbijahinnaindeksiga. Ka puudutatud isiku muude taotluste osas on maakohtu määrus õige. Maakohtul ei olnud õiguslikku alust rahuldada puudutatud isiku taotlusi hüpoteetiliste rikkumiste keelustamiseks ning avaldajate kohustamiseks järgima asumi territooriumil kehtivat korda. Maakohus ei ole määruse tegemisel kaitsnud üksnes avaldajate huve, nagu väidetakse kaebuses. Kohtul ei olnud alust eeldada, et avaldajad asuvad puudutatud isiku omandit rikkuma või kahjustavad seda muul viisil. Puudutatud isiku taotlused avaldajatele kuuluvate tehnovõrkude tuvastamise ning nende talumise eest tasu määramise kohta jättis maakohus õigesti tähelepanuta. Praegusel juhul menetles kohus avaldajate nõuet avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks, mistõttu sellele avaldusele esitatud vastuses sisalduvaid vastuväiteid/taotlusi ei olnud kohtul alust käsitleda eraldi avaldusena. Seaduse nõuetele vastavat sellekohast avaldust ei ole puudutatud isik kohtule esitanud. Pealegi ei ole juurdepääsu määramine ja tehnovõrkude talumise tuvastamine omavahel sellises seoses, et neid peaks lahendama ühes menetluses. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ning muudab osaliselt maakohtu määrust, jätab ta kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 26